Siberi seedermänd (Pinus sibirica) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu. Ta kuulub viieokkaliste mändide hulka alamperekonda Strobus.
Vahel käsitletakse siberi seedermändi alpi seedermänni (P. cembra) alamliigina. Siberi seedermännil on viimasest pisut suuremad käbid ja okastel on kolm vaigukanalit, mitte kaks.
Siberi seedermänni venekeelse nime "siberi seeder" (сибирский кедр) järgi on seda puud vahel seedriks nimetatud, mis ei ole aga korrektne, sest seedrid ei kuulu mändide hulka, vaid omaette perekonda.
Siberi seedermänd jõudis üksikute isenditena Eesti alale arvatavasti juba 18. sajandil. Seda pole võimalik selgitada, sest alpi ja siberi seedermännil ei tehtud vahet. Siberi seedermändi on kasvatatud Väimela, Olustvere, Toila-Oru ja Räpina pargis, Luua ja Mihkel Ranna arboreetumis, Tartu Ülikooli Botaanikaaias ning Tallinna Botaanikaaias, samuti Tartu linna haljastuses. Üldiselt kasvab ta meil hästi, kuid mullastiku suhtes on nõudlik. Ta eelistab huumusrikkaid liivsavi- ja saviliivmuldi ning kasvab halvasti sügavatel liivmuldadel ja kuivadel lubjakivist aluspõhjaga muldadel. Ta on meil täiesti külmakindel, tolmleb ja kannab vähesel määral käbisid. Loe edasi ...