Agra

See artikkel räägib India linnast; Itaalia valla kohta vaata artiklit Agra vald; Läti küla kohta vaata artiklit Agra küla

---

Agra
[ aagra ]
hindi आगरा Āgrā inglise Agra
Pindala: 188 km²
Elanikke: 1 585 705 (1.01.2011)
Koordinaadid: 27° 11′ N, 78° 1′ E

Agra ehk Āgra on linn Indias Uttar Pradeshi osariigis.

Agra asub 363 km kaugusel läänes osariigi pealinnast Lucknow'st ja 200 km kaugusel kagus riigi pealinnast Delhist. Lähimad enam kui 100 000 elanikuga linnad on Hāthras põhjas, Etwah kirdes, Firozābād idas, Bhind kagus, Morena lõunas, Gangāpur edelas, Bharatpur läänes ja Mathura loodes.

Nagu Delhist, nii ka Agrast voolab läbi Yamuna jõgi, mida alamjooksul kutsutakse Gangeseks. Linn asetseb jõe mõlemal kaldal puistuga kaetud tasandikul.

Algsest Agra linnast on jäänuseid jõest idas.

Praegune linn on rajatud ümber fordi jõe läänekaldal. Forti ümbritseb äri- ja turukvartal kaupmehemajade, turgude ja mošeedega, tänavad on kitsad. Lõuna pool on uuem linnaosa Sadar Bazaar, kus algselt elasid Briti sõjaväelased.

Linn on tuntud eriti Suurmogulite aegsete arhitektuuri ja aiakunsti mälestiste järgi. Agra Punase Fordi territooriumil on harmooniliste proportsioonidega Pärlimošee ning Akbari ja Jahani suurejoonelised paleed. Suurmogulite aegsed toredamad ehitised on veel Suur mošee, Akbari mausoleum Sikandras ning idapoolsed haudehitised, mille seas Tāj Mahal on üks tollase vormimeisterlikkuse suurepärasemaid näiteid. Linna siluetis ja selle identiteedi kujundajana on oluline monumentaalarhitektuur, eriti fordi paleed ja silmapaistvad paviljonid ning mausoleumide kõrged kuplid. Tāj Mahal, Pärlimošee ja Agra Punane Fort kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Agra lennujaam asub 12,5 km kaugusel kesklinnast. Seda kasutab India õhuvägi ja regulaarlende sinna ei korraldata.

Kliima

Agras on lähisekvatoriaalne kliima. Enamikul kuudel võib temperatuur tõusta üle +40 °C. Kõige kõrgemad temperatuurid registreeriti aastail 1971–1987 mais (+47,8 °C) ja juunis (+47,5 °C), ent jaanuariski mõõdeti +30,3 °C ja detsembris +30,8 °C. Nendel aastatel ei täheldatud kordagi öökülma, minimaalne oli +1,8 °C. Kõige kõrgemad miinimumtemperatuurid olid juulis (+21,7 °C) ja juunis (+20,8 °C).

Aasta keskmine sademete hulk on 695 mm. Need jaotuvad väga ebaühtlaselt. Augustis sajab 227 ja juulis 196 mm, aga novembris 3 ja detsembris 5 mm. Augustis on keskmiselt 13,7 ja juulis 13,6 sajupäeva, aga novembris 0,6 ja detsembris 0,8 ehk teisisõnu pole ime, kui nendel kuudel ei sajagi. Keskmine õhuniiskus on kõige suurem augustis (77%) ja juulis (72%), kõige väiksem mais (34%) ja aprillis (35%). Sademeid toovad linna peamiselt mussoonid, aga need ei ole Agras nii tugevad kui mujal Indias, kus aastas sajab üldjuhul palju üle 1000 mm. Aastas on keskmiselt 49,2 sajupäeva ja keskmine õhuniiskus on 56%.

Religioon

Agra elanike seas on 81,6% hinduiste, 15,5% muslimeid, 1,4% džainiste ja 1,5% muude usundite esindajaid.

Agra Punane Fort

Ajalugu

Agra maa-ala on olnud asustatud aastatuhandeid. Linna on mainitud juba "Mahābhāratas".

Tänapäevase linna asutas 1504. aastal Delhi sultanaadi eelviimane valitseja Sikandar Lodi. 1526. aastal vallutas Suurmogulite riigi asutaja Babur Delhi sultanaadi, ühendas selle oma riigiga ja hakkas impeeriumi valitsema Agrast. Agra oli Suurmogulite riigi pealinn aastatel 1526–1571 ja 1598–1648. See oli kaubanduse keskus ja provintsikeskus. Suurima toreduse saavutas Agra suurmogul Akbari ajal, kes aastatel 1570–1585 valitses naaberlinnast Fathepur Sikrist. Oma tähtsamad arhitektuurimälestised sai linn Shah Jahani ajal 17. sajandi keskpaigas.

Alates 18. sajandi lõpust käis linn käest kätte. Agra läks Briti impeeriumi koosseisu aastal 1803. Pärast Sipoide ülestõusu mahasurumist 1857 likvideeris Suurbritannia Suurmogulite riigi.

Suurmogulite riigi lõpul muutus Agra islami hariduse keskuseks. Aastal 1823 asutati Agra kolledž, mis on üks vanimaid kolledžeid Indias. Briti võimu ajal sai Agra hindu kirjanduse keskuseks. 1. juulil 1927 asutati Agra ülikool.

Välislingid

• Agra koduleht