Albert Einstein

Albert Einstein
Albert Einstein
	Albert Einstein (1921)
Sündinud	14. märts 1879; Ulm, Württembergi kuningriik, Saksa keisririik
Surnud	18. aprill 1955 (76-aastaselt); Princeton, New Jersey, USA
Elukoht	Saksamaa, Itaalia, Šveits, USA
Rahvus	juut
Kodakondsus	Saksa (1879–96); kodakondsuseta (1896–1901); Šveits (1901–55); Austria (1911–12); Saksamaa (1914–33); USA (1940–55)
Haridus	ETH Zürich
Teadlaskarjäär
Tegevusalad	füüsika
Töökohad	Šveitsi patendiamet (Bern), ETH Zürich, Karli Ülikool Prahas, Preisimaa Teaduste Akadeemia, Keiser Wilhelmi Instituut, Leideni Ülikool, Institute for Advanced Study
Tuntumad tööd	üldrelatiivsusteooria, erirelatiivsusteooria, fotoefekt, Browni liikumine, E = mc², Bose-Einsteini statistika
Tunnustus	Nobeli füüsikaauhind (1921); Copley medal; Max Plancki medal; Ajakirja Time sajandi isik
Autogramm

Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm, Saksamaa – 18. aprill 1955 Princeton, USA) oli Saksamaalt pärit ning hiljem Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi rahvusest füüsikateoreetik. Paljud peavad teda 20. sajandi suurimaks teadlaseks.

Juba noorelt hakkas Einstein arvama, et Newtoni seadustest ei piisa klassikalise mehaanika seaduste ühendamiseks elektromagnetvälja seadustega. See seisukoht viis ta lõpuks erirelatiivsusteooria väljatöötamisele. Seejärel taipas ta, et relatiivsuse põhimõtet saab laiendada gravitatsiooniväljale, ja seejärel avaldas ta 1916 üldrelatiivsusteooria. Ta jätkas tööd statistilise mehaanika ja kvantmehaanika alal, mis viis ta osakeste teooria ja Browni liikumise selgitamiseni. Ta uuris ka valguse soojuslikke omadusi ja pani aluse footonite teooriale. 1917 rakendas ta üldrelatiivsusteooriat kogu universumi mudelile tervikuna.

Oma saavutuste tõttu nimetatakse Einsteini vahel kogu kaasaegse füüsika isaks. Ta on 20. sajandi kõige mõjukam füüsik. Einstein avastas massi ja energia vahelise seose E = mc², mida on nimetatud isegi maailma kõige kuulsamaks võrrandiks. 1921. aastal sai ta Nobeli füüsikaauhinna teenete eest teoreetilise füüsika alal (fotoefekti seletuse eest, mille ta avaldas 1905). 1905. aastat nimetatakse ka ladinakeelse nimetusega annus mirabilis, mis tähendab imepärast aastat. Põhjus on selles, et sel aastal avaldas Einstein neli kaasaegse füüsika jaoks kaalukat teadusartiklit saksakeelses teadusajakirjas Annalen der Physik. Need olid fotoefekti, Browni liikumise, erirelatiivsusteooria ja sellest tuleneva valemi E = mc² kohta. Avastused olid tõepoolest revolutsioonilised, olles aluseks kaasaegsetele füüsika arusaamadele ruumi, aja, massi ja energia kohta.

Einstein sai maailmakuulsaks pärast üldrelatiivsusteooria sõnastamist 1915. aastal. Hiljem ületas tema kuulsus kõikide teiste teadlaste oma ning popkultuuris on Einsteini nimi hakanud tähendama erakordset intellekti ja geniaalsust.

1933. aastal, ajal, mil Saksamaal tuli võimule Adolf Hitler, oli Einstein parajasti Ameerika Ühendriikides ega läinud tagasi Saksamaale, kus ta oli olnud Berliini Teaduste Akadeemia professor. Ta jäi USA-sse elama ja sai 1940. aastal USA kodanikuks. Teise maailmasõja künnisel aitas ta hoiatada president Franklin Roosevelti, et Saksamaa võib välja töötada tuumarelva, ja soovitas USA-l endalgi alustada sellesuunalisi uuringuid. Lõpuks viis see Manhattani projekti loomiseni. Maailmasõjas toetas Einstein liitlasi, aga mõistis hukka äsjaavastatud tuumalõhustumise kasutamise relvana. Hiljem kirjutas ta koos filosoof Bertrand Russelliga alla Russelli-Einsteini manifestile, milles rõhutas tuumarelvade ohtlikkust. Kuni surmani 1955. aastal töötas Einstein New Jersey osariigis Princetonis Perspektiivsete Uuringute Instituudis.

Lapsepõlv

Einstein sündis Württembergi kuningriigis. Tema isa Hermann oli elektriinsener ja ettevõtja, kes tootis alalisvooluseadmeid. Muu hulgas võitis Hermann Einstein 1885. aastal konkursi Oktoberfesti valgustamiseks elektrivalgusega – see oli esimene valgustatud Oktoberfest. Kuid 1894. aastal pidi tema ettevõte tegevuse lõpetama, sest alalisvool jäi alla vahelduvvoolule.

Einsteinil oli 2½ aastat noorem õde Maria, keda hüüti Majaks. Albert ja Maja olid omavahel väga lähedased kogu elu jooksul.

Kuigi Einsteini mõlemad vanemad olid juudid, ei olnud perekond usklik. Viieaastaselt hakkas Albert käima katoliiklikus algkoolis, olles selle ainus juudi soost õpilane, ja kaheksa-aastaselt Luitpoldi gümnaasiumis, mis tänapäeval asub Münchenis ja kannab Albert Einsteini gümnaasiumi nime.

Koolis oli Einstein üldiselt hea õpilane, kuid sattus konflikti kooli juhtkonnaga sellepärast, et talle ei meeldinud koolis kasutatav tuupimismeetod: korrutati kõiki põhitõdesid seni, kuni need õpilastele pähe jäävad. Hiljem kirjutas ta, et just see õpetamisviis hävitas õpihimu ja loomingulisuse.

12-aastaselt, uurides Eukleidese geomeetriat, leidis Einstein uue, teravmeelse tõestuse Pythagorase teoreemile.

Noorpõlv

Pärast gümnaasiumi lõpetamist 16-aastaselt plaanis Einstein astuda ETH Zürichisse. Kuid mitmes aines jäid tema teadmised sisseastumiseksamitel kasinaks, mistõttu teda ei võetud vastu, kuigi füüsikas ja matemaatikas olid tema tulemused väljapaistvad. Polütehnikumi rektori soovitusel jäi ta üheks aastaks Aarau kantonikooli, et oma teadmisi täiendada. Ühtlasi loobus ta 1896. aasta jaanuaris Württembergi kodakondsusest, et teda sõjaväkke ei värvataks, ja kuni 1901. aasta veebruarini, mil ta omandas Šveitsi kodakondsuse, oli ta kodakondsuseta isik. 1896. aasta septembris tegi ta ära Šveitsi küpsuseksamid peamiselt heade hinnetega ning astus kõigest 17-aastaselt ETH Zürichisse matemaatika ja füüsika erialale.

Sellele erialale võeti sel aastal vastu kuus õpilast. Nende seas oli ka üks neiu, serblanna Mileva Marić. Õpingute jooksul armusid nad teineteisesse ja abiellusid 1903. aasta jaanuaris. Abielust sündis kolm last: tütar ja pojad Hans Albert ja Eduard. Tütar Lieserl sündis enne abiellumist 1902. aastal ja tema saatus on teadmata, tõenäoliselt suri ta väga noorelt sarlakitesse. Abielu lahutati 1919. aastal pärast seda, kui abikaasad olid viis aastat lahus elanud.

Mileva läbis küll ettenähtud kursuse, kuid ei kaitsnud diplomitööd. On väidetud, et ta on vähemalt osalt oma mehe 1905. aastal avaldatud teoste kaasautor, aga füüsikaajaloolased, kes seda teemat on uurinud, pole leidnud sellele oletusele kinnitust.

2. juunil 1919 abiellus Einstein oma nõo Elsa Löwenthaliga.

Surm

17. aprillil 1955 kaebas Albert Einstein valu rinnus ja ta toimetati Princetoni haiglasse. Einsteinil tekkisid kõhuaordianeurüsmi rebendi tagajärjel sisemised verejooksud. Operatsioonist olevat ta keeldunud ja surnud 18. aprillil Princetoni haiglas veidi pärast kella ühte päeval.^[1]^[2]

Lahkamisel eemaldas patoloog Thomas S. Harvey Einsteini aju ja jättis enda juurde hoiule.^[3]

Poliitilised ja religioossed tõekspidamised

Einstein pooldas sotsialismi ja oli kriitiline kapitalismi suhtes. Oma poliitilistest vaadetest kirjutas ta näiteks essees "Why Socialism?".^[4] Arvestades Einsteini sidemeid Saksamaa, sionismi ja kommunistidega, samuti ta sotsialistlikke ideaale, pidas FBI teadlase kohta toimikut, mis lõpuks oli 1800 lehekülje paksune.^[5]

Einstein distantseeris end ateismist ja pidas end agnostikuks.^[6] Ta ütles, et tema nägemus jumalast sarnanes Baruch Spinoza "panteistliku" jumalaga, kuid ta ei uskunud isikustatud jumala olemasolusse.^[7]^[8]

Tunnustus

1921 – Nobeli füüsikaauhind teenete eest teoreetilise füüsika alal (fotoefekti seletuse eest, mille ta avaldas 1905)
1921 – Matteucci medal
1929 – Max Plancki medal

Valitud teadusühingute liikmeks

Teosed eesti keeles

"Füüsika evolutsioon" (koos Leopold Infeldiga). Inglise keelest tõlkinud Harry Õiglane. Tallinn, Eesti Riiklik Kirjastus 1962
"Einsteini ütlemisi". Kogunud ja toimetanud Alice Calaprice. Inglise keelest tõlkinud Marja Liidja, eessõna Freeman Dyson. Tallinn, Ersen 2001
"Teaduslikku ja filosoofilist. Valitud töid". Koostanud Piret Kuusk. Saksa keelest tõlkinud Georg Liidja, Kalle Hein ja Piret Kuusk. Sissejuhatavad artiklid: Raivo Stern ja Ivar Piir. Tallinn, Tallinna Ülikooli Kirjastus 2015.
"Üldrelatiivsusteooria põhialus". Tõlkinud, märkused ja saatesõna kirjutanud Piret Kuusk. Tartu: Ilmamaa, 2021. ISBN 9789985777633
"Eri- ja üldrelatiivsusteooriast (üldarusaadavalt)". Tõlkinud, märkused ja saatesõna kirjutanud Piret Kuusk. Tartu: Ilmamaa, 2022. ISBN 9789985778067

Vaata ka

Teleparalleelne gravitatsiooniteooria

Viited

↑ Tiit Kändler, Einsteini aju ennetas inimese evolutsiooni^{[alaline kõdulink]}, 17. jaanuar 2013, Veebiversioon (vaadatud 27.03.2014)
↑ Albert B. Lowenfels, Famous Patients, Famous Operations, 2002 – Part 3: The Case of the Scientist with a Pulsating Mass, Veebiversioon (vaadatud 27.03.2014) (inglise keeles)
↑ The Long, Strange Journey of Einstein's Brain, April 18, 2005, Veebiversioon (vaadatud 27.03.2014) (inglise keeles)
↑ Albert Einstein. Why Socialism?. Monthly Review. Mai 1949.
↑ The FBI and Albert Einstein. World Socialist Web Site. 03.09.2002.
↑ Walter Isaacson. "Einstein: His Life and Universe". New York: Simon and Schuster. 2008, lk 390.
↑ Banesh Hoffmann. "Albert Einstein Creator and Rebel". New York: New American Library. 1972, lk 95. "It seems to me that the idea of a personal God is an anthropological concept which I cannot take seriously. I feel also not able to imagine some will or goal outside the human sphere. My views are near those of Spinoza: admiration for the beauty of and belief in the logical simplicity of the order which we can grasp humbly and only imperfectly."
↑ Albert Einstein. "Gelegentliches". Soncino Gesellschaft. Berliin. 1929, lk 9 "This firm belief, a belief bound up with a deep feeling, in a superior mind that reveals itself in the world of experience, represents my conception of God. In common parlance this may be described as "pantheistic" (Spinoza)."

Kirjandus

Friedrich Herneck, "Albert Einstein". Saksa keelest tõlkinud ja järelsõna: Ivar Piir. Tallinn, Valgus 1982, 96 lk
Akadeemia 2005, nr 7 (erinumber: 100 aastat relatiivsusteooriat)
Walter Isaacson, "Einstein. Tema elu ja universum". Inglise keelest tõlkinud Matti Piirimaa. Tallinn, Eesti Raamat 2009, 622 lk

Välislingid

A. Einstein, Zum Relativitäts-Problem, Scientia: rivista internazionale di sintesi scientifica, 15, 1914, pp. 337–348.
Albert Einstein Nobeli auhinna lehel
James A. Foley, Einstein's Brain Hemispheres were Unusually Well-connected, Study Reveals, Veebiversioon (vaadatud 27.03.2014) (inglise keeles)
"Miks on Einstein kuulus? Sest ta oli rohkem kui füüsik" Eesti Päevaleht, 30. november 2015

[Kz710-1] Tiit Kändler, Einsteini aju ennetas inimese evolutsiooni^{[alaline kõdulink]}, 17. jaanuar 2013, Veebiversioon (vaadatud 27.03.2014)

[n8mmN-2] Albert B. Lowenfels, Famous Patients, Famous Operations, 2002 – Part 3: The Case of the Scientist with a Pulsating Mass, Veebiversioon (vaadatud 27.03.2014) (inglise keeles)

[5yf22-3] The Long, Strange Journey of Einstein's Brain, April 18, 2005, Veebiversioon (vaadatud 27.03.2014) (inglise keeles)

[gxxaR-4] Albert Einstein. Why Socialism?. Monthly Review. Mai 1949.

[BvW5k-5] The FBI and Albert Einstein. World Socialist Web Site. 03.09.2002.

[pF43b-6] Walter Isaacson. "Einstein: His Life and Universe". New York: Simon and Schuster. 2008, lk 390.

[Bmk9y-7] Banesh Hoffmann. "Albert Einstein Creator and Rebel". New York: New American Library. 1972, lk 95. "It seems to me that the idea of a personal God is an anthropological concept which I cannot take seriously. I feel also not able to imagine some will or goal outside the human sphere. My views are near those of Spinoza: admiration for the beauty of and belief in the logical simplicity of the order which we can grasp humbly and only imperfectly."

[eya4S-8] Albert Einstein. "Gelegentliches". Soncino Gesellschaft. Berliin. 1929, lk 9 "This firm belief, a belief bound up with a deep feeling, in a superior mind that reveals itself in the world of experience, represents my conception of God. In common parlance this may be described as "pantheistic" (Spinoza)."

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

Nobeli füüsikaauhinna laureaadid
1901–1925	1901 Röntgen 1902 Lorentz, Zeeman 1903 Becquerel, P. Curie, M. Curie 1904 Rayleigh 1905 Lenard 1906 J. Thomson 1907 Michelson 1908 Lippmann 1909 Marconi, Braun 1910 Waals 1911 Wien 1912 Dalén 1913 Kamerlingh Onnes 1914 Laue 1915 W. H. Bragg, W. L. Bragg 1916 1917 Barkla 1918 Planck 1919 Stark 1920 Guillaume 1921 Einstein 1922 N. Bohr 1923 Millikan 1924 M. Siegbahn 1925 Franck, Hertz
1926–1950	1926 Perrin 1927 Compton, C. Wilson 1928 Richardson 1929 Broglie 1930 Raman 1931 1932 Heisenberg 1933 Schrödinger, Dirac 1934 1935 Chadwick 1936 Hess, Anderson 1937 Davisson, G. Thomson 1938 Fermi 1939 Lawrence 1940 1941 1942 1943 Stern 1944 Rabi 1945 Pauli 1946 Bridgman 1947 Appleton 1948 Blackett 1949 Yukawa 1950 Powell
1951–1975	1951 Cockcroft, Walton 1952 Bloch, Purcell 1953 Zernike 1954 Born, Bothe 1955 Lamb, Kusch 1956 Shockley, Bardeen, Brattain 1957 Yang, T. Lee 1958 Tšerenkov, Frank, Tamm 1959 Segrè, Chamberlain 1960 Glaser 1961 Hofstadter, Mößbauer 1962 Landau 1963 Wigner, Goeppert-Mayer, Jensen 1964 Townes, Bassov, Prohhorov 1965 Tomonaga, Schwinger, Feynman 1966 Kastler 1967 Bethe 1968 Alvarez 1969 Gell-Mann 1970 Alfvén, Néel 1971 Gábor 1972 Bardeen, Cooper, Schrieffer 1973 Esaki, Giaever, Josephson 1974 Ryle, Hewish 1975 A. Bohr, Mottelson, Rainwater
1976–2000	1976 Richter, Ding 1977 Anderson, Mott, Vleck 1978 Kapitsa, Penzias, R. Wilson 1979 Glashow, Salam, Weinberg 1980 Cronin, Fitch 1981 Bloembergen, Schawlow, K. Siegbahn 1982 K. G. Wilson 1983 Chandrasekhar, Fowler 1984 Rubbia, Meer 1985 Klitzing 1986 Ruska, Binnig, Rohrer 1987 Bednorz, Müller 1988 Lederman, Schwartz, Jack Steinberger 1989 Ramsey, Dehmelt, Paul 1990 Friedman, Kendall, R.Taylor 1991 Gennes 1992 Charpak 1993 Hulse, J. Taylor 1994 Brockhouse, Shull 1995 Perl, Reines 1996 D. Lee, Osheroff, Richardson 1997 Chu, Cohen-Tannoudji, Phillips 1998 Laughlin, Störmer, Tsui 1999 't Hooft, Veltman 2000 Alfjorov, Kroemer, Kilby
2001–...	2001 Cornell, Ketterle, Wieman 2002 Davis, Koshiba, Giacconi 2003 Abrikossov, Ginzburg, Leggett 2004 Gross, Politzer, Wilczek 2005 Glauber, Hall, Hänsch 2006 Mather, Smoot 2007 Fert, Grünberg 2008 Nambu, Kobayashi, Maskawa 2009 Kao, Boyle, Smith 2010 Geim, Novosjolov 2011 Perlmutter, Riess, Schmidt 2012 Haroche, Wineland 2013 Englert, Higgs 2014 Akasaki, Amano, Nakamura 2015 Kajita, McDonald 2016 Thouless, Haldane, Kosterlitz 2017 Weiss, Barish, Thorne 2018 Ashkin, Mourou, Strickland 2019 Peebles, Mayor, Queloz 2020 Penrose, Genzel, Ghez 2021 Manabe, Hasselmann, Parisi 2022 Aspect, Clauser, Zeilinger 2023 L'Huillier, Krausz, Agostini 2024 Hopfield, Hinton