Bosnia ejalett

Bosnia ejalett aastal 1683

Bosnia ejalett (osmanitürgi ejalet-i Bosna, bosnia Bosanski Pašaluk) või Bosnia Beylerbeylik (türgi Bosna Beylerbeyliği) oli Osmanite riigi ejalett (ka beylerbeylik) aastatel 1580–1867, mis põhines peamiselt tänapäeva Bosnia ja Hertsegoviina territooriumil. Enne Suurt Türgi sõda hõivas see ka enamuse Slavooniast, Likast ja Dalmaatsiast tänapäeva Horvaatias. Selle pindala 19. sajandil oli 52 530 km².

Ajalugu

Tekkimine

Bosnia ejalett aastal 1609

Pärast kuningas Stjepan Tomaševići hukkamist aastal 1463 muutus Bosnia kuningriigi keskosa Bosnia sandžakiks. Hertsegoviina hertsogkond liideti aastal 1483.

Bosnia ejalett moodustati 1580. aasta paiku.

Osmanite sõjad Euroopas jätkusid läbi kogu perioodi ja provints saavutas oma territoriaalse maksimumi aastal 1683.

Hääbumine

Suur Türgi sõda, mis lõppes Osmanite kaotusega aastal 1699, viis ejaleti territooriumi märkimisväärse kahanemiseni. Pärast Karlowitzi rahu jagati provints neljaks sandžakiks (kolm neist samuti vähendatud suuruses) ja 12 kapitanaadiks. Enne Passarowitzi rahu moodustati veel 28 sõjalist kapitanaati, rohkem kui pooled neist piki piiri. Seda liiki intensiivne sõjaline haldus vastas Austria sõjaväestatud piirialale teisel pool sama piiri. Aastal 1703 viidi paša residents Sarajevost Travnikisse, kuna Sarajevo oli tule läbi sõjas hävinud; tagasi sai ta alles aastal 1850.

Bosnia ülestõus

Husein Gradaščević kuulutati Bosnia ejaleti kuberneriks aastal 1831 ja ta mässas Osmanite vastu eesmärgiga tagada Bosnia sõltumatus

 Pikemalt artiklis Bosnia ülestõus

19. sajandi alguses oli Bosnia üks vähem arenenud ja enam autonoomseid provintse riigis. Aastal 1831 hõivas Bosnia kapudan Husein Gradaščević Travniki, nõudes autonoomiat ja sõjaväereformide lõppu Bosnias. Lõpuks, kasutades ära rivaalitsemist beide ja kapudanide vahel, õnnestus suurvisiiril eraldada Gradaščevićist Hertsegoviina väed, keda juhtis Ali-paša Rizvanbegović. Ülestõus purustati ja aastal 1833 loodi Bosnia ejaleti lõunaosast uus Hertsegoviina ejalet ja anti Ali-paša Rizvanbegovićile tasuks panuse eest ülestõusu purustamisel. See uus üksus kestis vaid mõned aastad: pärast Rizvanbegovići surma taastati see Bosnia ejaleti koosseisu.

See oli üks esimesi Osmanite provintse, millest sai pärast haldusreformi aastal 1865 vilajet, ja aastaks 1867 reformiti see Bosnia vilajetiks.