Bouches-du-Weser

Bouches-du-Weser ('Weseri jõesuu'; saksa: Wesermündungen, alamsaksa: Wersermünnen) oli Prantsuse esimese keisririigi departemang tänapäeva Saksamaal. See moodustati 1811. aastal, kui Prantsusmaa piirkonna annekteeris. Enne Napoleoni okupatsiooni oli selle territoorium jagatud Vaba Hansalinna Bremeni, Oldenburgi hertsogkonna ning Hannoveri Bremeni ja Verdeni hertsogkondade vahel, viimased neist olid 1807. aastal ajutiselt Vestfaali kuningriiki liidendatud. Selle territoorium on osa praegustest Saksa Alam-Saksi ja Bremeni liidumaadest. Selle keskus oli Bremen (prantsuse: Brême).

Departemang jagunes järgmisteks ringkondadeks ja kantoniteks (olukord 1812. aastal):

• Bremeni ringkond, kantonid: Achim, Bremen (4 kantonit), Lilienthal, Ottersberg, Rotenburg, Syke, Thedinghausen ja Verden.
• Bremerlehe ringkond, kantonid: Beverstedt, Bremerlehe, Dorum, Hagen im Bremischen, Osterholz ja Vegesack.
• Nienburgi ringkond, kantonid: Alt-Bruchhausen, Bassum, Hoya, Liebenau, Nienburg, Rethem, Stolzenau, Sulingen ja Walsrode.
• Oldenburgi ringkond, kantonid: Berne, Burhave, Delmenhorst, Elsfleth, Hatten, Oldenburg, Ovelgönne, Rastede, Varel ja Westerstede.

1812. aastal elas seal 327 175 inimest.

Pärast Napoleoni lüüasaamist 1814. aastal jagati departemang Hannoveri kuningriigi, Oldenburgi hertsogkonna ja Vaba Hansalinna Bremeni vahel.