Briis
Briis ehk vinu on iseloomulik suurte veekogude rannikualadele, kohalik ööpäevase tsükliga puhuv tuul, kus õhk võib minutitega muutuda lausa kaks korda jahedamaks.
Mere- ja maabriis
[muuda | muuda lähteteksti]
Mere- ja maabriis esineb mere, ookeani või suure järve rannikualadel. Vee suurema soojusmahtuvuse tõttu soojeneb veekogu kohal olev õhk aeglasemalt kui rannikuala kohal paiknev õhk. Päeval päikese käes maapinna kohal soojenenud õhk tõuseb kõrgemale ning selle asemele voolab veepinna kohalt jahedam õhk. Tekib õhu tsirkulaarne liikumine ehk briis. Öösel on olukord vastupidine, näiteks mere kohal paiknev õhk jahtub aeglasemalt kui rannikuala maapind ning õhk hakkab tsirkuleerima vastupidi, tuul puhub maalt merele.
Briisi tuult on kõige tugevamini tunda rannikul. Sisemaa poole briis nõrgeneb, kuid võib ulatuda siiski rohkem kui 20 km kauguseni rannikust. Merebriis on tugevaim pärastlõunal, mil maapinna ja veekogu temperatuurierinevus on kõige suurem. Öösel on briis tunduvalt nõrgem kui päeval, sest õhu temperatuurierinevused on öösel väiksemad kui päeval.
Mäe- ja orubriis
[muuda | muuda lähteteksti]Mäe- ja orubriis on põhimõtteliselt sarnane nähtus mere- ja maabriisiga. Päikesekiired soojendavad orukülgi, mis omakorda annab osa soojusest õhule, mis hakkab mööda mäe külge tõusma – seda nimetatakse orubriisiks. Öösel jahtuvad mäetipud kiiremini ning külm ja tihedam õhk laskub alla orgudesse – tekib mäebriis.
Põhjapoolkeral esineb orubriis lõunapoolseil mäekülgedel palju tugevamini kui põhjapoolseil (varjus olevail). Et Päike tõuseb idast, algab orubriis mäe idapoolsel küljel ning saavutab suurima tugevuse keskpäeval. Põhjapoolsel mäeküljel esineb orubriis nõrgemini või puudub. Mäebriis ehk mäelt laskuv tuul saavutab oma suurima tugevuse umbes päikesetõusu ajaks. Mäe-, nagu ka orubriis, algab kõigepealt idapoolsel mäeküljel. Kui tõusev orubriis on piisavalt niiske, võivad mägedes tekkida rünkpilved. See tähendab, et mägedes võib oodata sadu või isegi äikest eelkõige pärastlõunal.
Mäebriis ja katabaatiline tuul, mille levinuimad nimetused on boora ja mistraal, ei ole sama nähtus. Briisi tuleb eristada ka märksa suurema ulatusega, kuigi tekkepõhjuselt sarnasest mussoonist.