Constantinus

Constantinus
Valitsemisaja algus	25. märts 708
Valitsemisaja lõpp	9. aprill 715
Eelkäija	Sisinnius
Järeltulija	Gregorius II
Surmakuupäev	9. aprill 715
Surmakoht	Rooma

See artikkel räägib paavstist; Rooma keisri kohta vaata Constantinus Suur, teiste samanimeliste isikute kohta vaata lehekülge Constantinus (täpsustus).

Constantinus oli paavst 708–715. Ta oli 88. paavst.

Constantinus oli süürlane ja Johannese poeg. Pärast teda on süürlastest saanud paavstiks ainult Gregorius III.

Ta ordineeriti paavst Johannes VII ajal diakoniks (kardinaldiakon). Teda on seostatud samanimelise alamdiakoniga, kes osales Agatho poolt saadetud delegatsiooni koosseisus III Konstantinoopoli oikumeenilisel kirikukogul, kes jõudis Konstantinoopolisse 10. septembril 680 ja naasis Rooma suvel 682. Alamdiakon Constantinus teatas Bütsantsi keisrile paavst Agatho surmast ja Leo II saamisest paavstiks. Ta määrati 683 saadikuks (apocrisiarius) Konstantinoopolisse.

Paavstiks saamine

Constantinus pühitseti paavstiks 25. märtsil 708, kui Bütsantsi eksarh oli teda tunnustanud.

Tema ajal tabas Itaaliat kolm aastat kestnud näljahäda.

Suhted Bütsantsiga

Constantinus viibis oktoobrist 710 oktoobrini 711 visiidil Bütsantsis ja Konstantinoopolis. Enne teda käisid Konstantinoopolis visiidil Johannes I ja Agapetus I. Järgmise paavstina käis samas piirkonnas Paulus VI.

Paavst lahkus 5. oktoobril 710 Portost ja kohtus Napolis peatudes eksarhi Johannes Rizocoposega. Ta võeti Konstantinoopolis pidulikult vastu ja ta elas visiidi käigus İzmitis.

Bütsantsi keiser Justinianus II soovis visiidi käigus normaliseerida suhteid paavstiga, mis olid halvenenud seoses 692. aastal korraldatud kirikukoguga, mida paavst ei tunnustanud. Kohtumisel paavstiga suudles keiser kirikupea jalgu ja kinnitas paavsti privileegid.

Paavst oli reisi ajal ka haige ja jõudis Rooma tagasi 24. oktoobril 711. Nädal hiljem tapeti keiser Justinianus II. Reisil saatis paavsti diakon Gregorius (hilisem paavst Gregorius II).

Järgmine keiser Philippikos nõudis paavstilt monoteletismi järgimist. Paavst keeldus ning keisri nimi eemaldati läänes liturgilistest palvetest ja müntidelt, keisri büsti ei lastud püstitada tema Rooma residentsi ega avalikesse kohtadesse.

Eksarhi tungimisega Rooma kaasnesid tänavalahingud keisri vastastega. Paavst saatis preestreid keisri vastaste juurde ja palus neilt rahu.

Olukord laabus, kui uus keiser Anastasios II tunnustas ortodoksset usku ja kehtivat usutunnistust.

Paavst sai ka kirja Konstantinoopoli patriarhilt Johannes VI-lt, kes tunnustas teda „kristliku preesterluse peana.“

Suhted Inglise piiskoppidega

Constantinuse ajal käisid Roomas palverännakul Mercia kuningas Cenred ja Essexi kuningas Offa, kellest said mungad.

Worcesteri piiskop Egwin käis Roomas palverännakul ja sai traditsiooni järgi paavstilt privileege Eveshami kloostri jaoks.

Ta andis privileege Bermondsey ja Woking’i kloostritele.

Suhted Itaalia piiskoppidega

Constantinus ordineeris Ravenna peapiiskopiks Felixi, kes 709. aastal keeldus truudusvannet andmast ja nõudis piiskopkonna autonoomia taastamist, mis kehtis 7. sajandi teisel poolel. Bütsantsi keiser Justinianus II saatis Felixi eksiili, kuid lubas tal 712. aastal tagasi pöörduda, kui Felix soostus paavstile kuuletuma.

Milano peapiiskop Benedictus käis Constantinuse ajal Roomas palverännakul ja arvas, et Pavia piiskopid tuleks ordineerida Milanos, nagu seda tehti enne langobardide invasiooni. Constantinus kinnitas, et piiskoppide ordineerimise õigus kuulub paavstile.

Ordinatsioonid

Constantinus ordineeris 64 piiskoppi, 10 preestrit ja kaks diakonit.

Tema ajast on teada kolm kardinali, sealhulgas hilisem paavst Gregorius II.

Surm

Constantinus suri 9. aprillil 715 Roomas ja maeti Rooma Peetri kirikusse.

Kirjandus

J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes. 1996.
Liber Pontificalis.

Välislingid

Artikkel Constantinuse kohta (inglise keeles)
Artikkel Constantinuse kohta. (inglise keeles)
Constantinuse dokumendid.
Constantinuse kardinalid.

Eelnev Sisinnius	Rooma paavst 708–715	Järgnev Gregorius II