Goslar

Goslar
saksa Goslar
Goslari vapp
Pindala: 163,71 km²
Elanikke: 50 253 (31.12.2023)
Koordinaadid: 51° 54′ N, 10° 26′ E
Valla asend Goslari kreisis

Goslar on ajalooline linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Goslari kreisis.

See on Goslari kreisi halduskeskus ja paikneb Harzi mäestiku loodenõlval. Goslari vanalinn ja Rammelsbergi kaevandused on UNESCO maailmapärandi nimistus. Linna pindala on 163,71 km². 31. detsembril 2015 elas seal 50 782 inimest.

Asend

Goslar asub Saksamaa ülemise poole keskosas, umbes 40 km Braunschweigist lõunas ja umbes 70 km liidumaa pealinnast Hannoverist kagus. Geograafiliselt moodustab Goslar piiri Hildesheim Börde (mis on osa Põhja-Saksa madalikust) ja Harzi mäestiku (mis on Saksamaa Keskkõrgustiku kõrgeim, põhjapoolseim ulatus) vahel. Kirdes ulatub Harly mets alla Okeri jõeni, idas külgneb Goslar Saksamaa Saksi-Anhalti liidumaaga.

Naabervallad on päripäeva põhjast: Liebenburg, Schladen-Werla (Wolfenbütteli kreis), Osterwieck (Harzi kreis, Saksi-Anhalt), Bad Harzburg, Clausthal-Zellerfeld ja Langelsheim.

Loodus

Schalke mägi (762 m) on kõrgeim tipp omavalitsuse piirides. Madalaim punkt (175 m) on Okeri jõe ääres. Hildesheim Bördet iseloomustavad rikkalike savipinnastega tasandikud – kasutatakse põllumajanduslikult suhkrupeedi kasvatamiseks – millesse on põimitud mitu küngastikku, tuntud kui Hildesheimi mets ja Salzgitteri mäeahelik.

Vahetult lõunas kerkib Harzi mäestik ajaloolise linna kohale Rammelsbergi mäel (636 m). Ulatuslikud metsad domineerivad maastikus. Omavalitsuse piire ületavad suured jõed on Oker ning selle lisajõed Gose/Abzucht ja Radau. Eponüümiline Gose jõgi algab Goslarist umbes 9 km edelas Auerhahni kurult (638 m), Bocksbergi mäest idas. Herzbergi (632 m) põhjajalamil kohtub see väiksema Abzuchti jõega, enne kui see voolab Okerisse. Dörpke ja Gelmke jõed voolavad samuti Harzi eelmäestikust lõunasse Goslari omavalitsuse alale, kus nad suubuvad Abzuchti.

Linnaosad

Linn koosneb praegu 18 linnaosast (Stadtteile):

Vanalinn (ülem- ja alamlinn ja kesklinn)      Rammelsberg, Siemensviertel ja Rosenberg Georgenberg ja Kattenberg Steinberg Sudmerberg Jürgenohl ja Kramerswinkel Baßgeige Ohlhof

Liidendatud 1972. aastal: Hahndorf ja Grauhof Hahnenklee ja Bockswiese Jerstedt Oker Liidendatud 2014. aastal: Immenrode Lengde Lochtum Vienenburg ning Wöltingerode ja Wennerode Weddingen Wiedelah

Ajalugu

Abzuchti jõgi vanalinnas

 Pikemalt artiklis Goslari ajalugu

Rauamaagi kaevandamine oli Harzi piirkonnas üldine Rooma aegadest saati; varaseim teadaolev tõend kaevandamisest ja sulatamisest pärineb 3. sajandist pKr. Harzi maagist tehtud iidseid matmisobjekte on avastatud isegi väljakaevamistel Inglismaal. Asulat Gose oja ääres on esmamainitud 979. aasta dokumendis, mille on välja andnud keiser Otto II; see paiknes Saksi dünastia Saksi kodumaal ja arvatavasti oli paigas ka kuningapalee (Königspfalz). See muutus veelgi olulisemaks, kui lähedalasuvas Rammelsbergis avastati ulatuslikud hõbedalademed; tänapäeval on seal kaevandusmuuseum. Linna asutas ametlikult Heinrich I 922. aastal.

11. sajandil rajas keiser Heinrich II linna oma suvepalee. Kui Otto järglane Heinrich II hakkas keiserlikke sinodeid alates 1009. aastast kokku kutsuma Goslari palees, asendas Goslar järk-järgult Werla kuningapaleed koosoleku keskse kohana Saksi maadel; areng, mida jälle jõustasid Saali (Frangi) keisrid. Konrad II, kui temast sai Roomlaste kuningas, tähistas 1024. aasta jõule Goslaris ja pani järgmisel aastal aluse uuele keisripaleele (Kaiserpfalz Goslar).

Goslar sai Konradi poja Heinrich III lemmikkohaks, kes jäi paleesse umbes 20 korraks. Seal võttis ta vastu Ungari kuninga Péteri, samuti Kiievi suurvürsti Jaroslav Targa saadikud, seal nimetas ta ametisse piiskoppe ja hertsogeid. Tema poeg ja järglane Heinrich IV sündis seal 11. novembril 1050. Heinrich püstitas ka Goslari toomkiriku ja Kölni peapiiskop Hermann II pühitses selle 1051. aastal; veidi enne oma surma 1056. aastal kohtus keiser Heinrich III kirikus paavst Victor II-ga, rõhutades ilmaliku ja kirikliku võimu liitu. Tema süda maeti Goslarisse, tema keha Saali perekonna hauakambrisse Speyeri toomkirikus. Toomkirikust on säilinud ainult põhjaveranda; peahoone lammutati 19. sajandi alguses.

Heinrich IV ajal jäi Goslar keisrivõimu keskuseks; aga konfliktid kasvasid, nagu näiteks vägivaldne eesõigusvaidlus Pentecostis 1063. aastal. Kui Heinrich püüdis tagada Rammlesbergi hõbedakaevandustest tulenevat tohutut rikkust kuningliku omandina, laienes kohalike aadlike rahulolematus Saksi mässuks aastatel 1073–1075. Sellele järgnenud Suures Saksi mässus asusid Goslari kodanikud vastukuningas Rudolf von Rheinfeldeni poolele, kes kutsus sinna 1077. aastal kokku vürstide kogu, ja Hermann von Salmi poolele, kes krooniti 26. detsembril 1081 Goslaris Mainzi peapiiskopi Siegfried I poolt kuningaks, mis tõi Goslarile riigilinna staatuse.

1105. aasta kevadel kutsus Heinrich V Saksi seisused Goslarisse, et saada toetust oma isa Heinrich IV kukutamiseks. Järgmisel aastal kuningaks valituna pidas ta oma valitsemise ajal Goslari palees kuus Riigipäeva. Traditsiooni võtsid omaks tema järglane Lothar III ning isegi Hohenstaufenitest valitsejad Konrad III ja Friedrich I Barbarossa. Pärast enda valimist 1152. aastal nimetas kuningas Friedrich Welfist hertsogi Heinrich Lõvi Goslari kaevanduste keiserlikuks foogtiks; ometi piiras rahulolematu hertsog linna ja nõudis 1173. aasta kohtumisel Chiavennas seda endale lääniks oma toetuse eest Barbarossa Itaalia kampaanias. Kui Heinrich Lõvi 1180. aastal lõplikult kukutatuks kuulutati, oli ta Rammelsbergi kaevandused rüüstanud.

Goslari tähtsus keiserliku residentsina hakkas vähenema Barbarossa järglaste valitsemisajal. Saksa troonivaidluse ajal piiras Welfist kuningas Otto IV 1198. aastal linna, kuid pidi alistuma oma Hohenstaufenist rivaali Švaabi Philippi vägedele. Goslarit rünnati ja rüüstati Otto vägede poolt taas 1206. aastal. Friedrich II pidas seal viimase Riigipäeva; suur interregnum pärast tema surma 1250. aastal lõpetas Goslari keiserliku ajastu.

Kui keisrid Põhja-Saksamaalt taandusid, tugevnesid Goslaris kodanikuõigused. Turuõigus pärineb aastast 1025; omavalitsusnõukogu (Rat) on esmamainitud 1219. aastal. Kodanikud püüdlesid kontrollima Rammelsbergi hõbedakaevandusi ja ühinesid 1267. aastal Hansa Liiduga. Kaevandamise kõrval muutus Ülem-Harzis oluliseks kauplemine gose õllega, hiljem ka kiltkivi ja vitriooliga. 1290. aastal sai nõukogu foogtiõigused, kinnitades Goslari staatust vaba riigilinnana. 1340. aastal andis keiser Ludwig Baierist kodanikele Heerschild'i õigused. Goslari linnaõigus sai eeskujuks arvukatele muudele omavalitsustele, nagu ka 1359. aastal kodifitseeritud Goslari mäeõigus.

Varauusajal toimusid nii kaubandusbuum kui ka kasvavad konfliktid Welfides Braunschweig-Lüneburgi hertsogitega, peamiselt Wolfenbütteli vürsti Heinrich V-ga, kes hõivas Rammelsbergi kaevandused ja laiendas 1527. aastal Harzi metsi. Kuigi Goslari kodanikud esitasid keiserlikule õuekohtule eduka kaebuse, kestis hilisem kurnav vaenus hertsogiga aastakümneid. Goslar pandi ajutiselt riigivande alla, kui linnas juurutati reformatsioon teoloog Nicolaus von Amsdorfi poolt, kes andis 1531. aastal välja esimese kiriku põhiseaduse. Iseseisvuse kinnitamiseks ühinesid kodanikud 1536. aastal Schmalkaldeni liiduga Habsburgist keisri Karl V katoliikliku poliitika vastu. Schmalkaldeni väed tõepoolest okupeerisid Heinrich V Wolfenbütteli maad, kuid kui nad said 1547. aasta Mühlbergi lahingus keisrivägedelt lüüa, jätkas Welfi hertsog oma repressioone.

1577. aastal allkirjastasid Goslari kodanikud luterliku "Formula concordiae". Pärast aastatepikkust jätkuvat võitlust pidid nad lõpuks andma hertsog Heinrichile ja tema pojale Juliusele laialdased kaevandamisõigused, mis eemaldas lõplikult linnanõukogu. Sellegipoolest lükati tagasi mitmed Braunschweigi hertsogite katsed riigilinn liidendada. Goslar ja selle majandus said tugeva löögi Kolmekümneaastaselt sõjalt, peamiselt Kipper und Wipperi rahanduskriisilt 1620. aastatel, mis viis mitme mässu ja pogrommini. Seistes silmitsi hertsog Christian von Braunschweig-Wolfenbütteli uute agressioonidega, otsisid kodanikud toetust keiserlikelt väejuhtidelt Tillylt ja Wallensteinilt. Aastatel 1632–1635 okupeerisid linna kuningas Gustav II Adolfi Rootsi väed; 1642. aastal jõudsid rahulepinguni keiser Ferdinand III ja Braunschweigi hertsog August Noorem. Goslari kodanike lootused Rammelsbergi kaevandused tagasi saada ei täitunud.

Goslar jäi ustavaks keisrivõimule, tähistades pidulikult iga Saksa-Rooma keisri sündmust. Kuigi viidates tugevalt oma suurtele keskaegsetele traditsioonidele, vähenes linna tähtsus jätkuvalt ja võlad kasvasid. Kui Johann Wolfgang von Goethe 1777. aastal Goslaris peatus, kutsus ta seda "mädanevaks riigilinnaks kõigi oma privileegidega". 1798. aasta talvel, sajandi külmimal, peatus linnas noor inglise luuletaja William Wordsworth. Koduigatsuse peletamiseks hakkas ta kirjutama paari värssi oma lapsepõlvest, mis lõpuks kujunes meistriteoseks, mis pärast tema surma avaldati 13 köites pealkirjaga "The Prelude".

Esimesed haldusreformid jõustati Siemensi perekonna nõunike poolt. Sellele vaatamata kaotati lõpuks keisrile otsealluvuse staatus, kui Napoleoni sõdade ajal 1802. aastal annekteerisid Goslari Preisi väed, mille järgmisel aastal kinnitas Saksamaa mediatisatsioon. Preisi võimu all jätkas nõunik Christian Konrad Wilhelm von Dohm edasisi reforme. Ajutiselt Vestfaali kuningriigi osana pärast Preisimaa kaotust 1806. aasta Jena ja Auerstedti lahingus, anti Goslar Viini kongressi otsusega lõpuks äsjaloodud Hannoveri kuningriigile. Toomkirik müüdi ja lammutati aastatel 1820–1822, mida Heinrich Heine kibedalt leinas oma reisikirjas "Die Harzreise". Taas Preisi võimu all pärast 1866. aasta Austria-Preisi sõda, muutus Goslar Preisi armee populaarseks pensionipõlve elupaigaks (Pensionopolis) ja garnisonilinn. Hohenzollernitest kuningad ja keisrid taastasid keisripalee, sealhulgas seinamaalingud Hermann Wislicenuse poolt.

Pärast natside võimulesaamist 1933. aastal tegi Reichminister Richard Walther Darré Goslari põllumajandusettevõtte Reichsnährstand asukohaks. 1934. aastast oli Adolf Hitler linna aukodanik, kuid see kõrge tunnustus võeti temalt postuumselt 10. septembril 2013 (Goslar oli viimane Saksa linn, mis nii toimis). 1936. aastal anti linnale nimetus Reichsbauernstadt. Saksamaa taasrelvastumise käigus ehitati linnast põhjasuunas Luftwaffe õhuväebaas ja lähikonnas paiknes mitu sõjaväe tarnijat, sealhulgas Buchenwaldi ja Neuengamme koonduslaagrite alamlaagrid. Sellele vaatamata pääses ajalooline linn strateegilisest pommitamisest teise maailmasõja ajal.

Briti okupatsioonitsooni osana 1945. aastast oli Goslar põgenikelaagri asupaik. Külma sõja ajal oli linn Saksamaa sisepiiri lähedal suur garnisonilinn Lääne-Saksamaa armeele, piirivalvele, samuti Prantsuse vägedele Saksamaal. Pärast Berliini müüri langemist jäeti kasarmud maha ja kadus suur majanduslik tegur. Rammelbergi kaevandused suleti lõpuks 1988. aastal, pärast tuhandeaastast kaevandamise ajalugu.

Goslari keskaegne keiserlik kotkas

Koputi nimega "Braunschweigi hobune" poolpuitmaja esiuksel aastast 1719 Goslari kesklinnas

Sõpruslinnad

• Arcachon, Prantsusmaa, aastast 1965
• Beroun, Tšehhi, aastast 1989
• Brzeg, Poola, aastast 2000
• Ra'anana, Iisrael, aastast 2006
• Windsor, Ühendkuningriik, aastast 1969

Kultuur ja vaatamisväärsused

1870/1871. aasta sõja mälestusmärk kasarmuõuel

1914.–1918. aasta sõja mälestusmärk Thomaswallis

Keskaegne keisripalee (Kaiserpfalz)

Zwingeri torn ja tiik

• Mälestusmärk Prantsuse-Preisi sõjas 1870/1871 langenud 10. Hannoveri jalaväepataljoni sõduritele (nüüd Kahnteichis)
• Mälestusmärk Esimeses maailmasõjas 1914–1918 langenud 10. Hannoveri jalaväepataljoni sõduritele

Teater

Odeoni teater on linna suur teatritegemise koht. See on hiljuti renoveeritud. See on võõrustanud mitmeid külalisteatreid ja muusikakollektiive.

Alternatiivteater Kulturkraftwerk Harz asub mahajäetud jõujaamas. Vabatahtlike juhtimisel toodab see kaasaegset teatrit, komöödiat ja võõrustab enamasti alternatiivkultuuri sündmusi. Seal peetakse algusega juuni keskpaigas iga-aastasi Goslari äärmuskultuuripäevi.

Muuseumid

• Rammelsbergi muuseum ja külastajakaevandus, ERIH (European Route of Industrial Heritage) ankrupunkt
• Muuseum Kaiserpfalz, 19. sajandi rekonstruktsioon keskaegsest keisripaleest
• Munkade maja, kaasaegse ja moodsa kunsti Mönchehaus Museum
• Goslari muuseum
• Muuseum gooti stiilis raekojas
• Zwingeri torn ja vangikoobas, hiliskeskaja muuseum

Religioon

Frankenbergi kirik

• Protestantlus: luterlus
  • Marktkirche, turukirik (ehitatud aastal 1151)
  • Neuwerki kirik
  • Püha Stefanuse kirik
  • Frankenbergi kirik
  • Gustav-Adolf-Stabkirche, kirik Hahnenklees
  • Martin-Luther-Kirche
  • Püha Pauluse kirik Okeris
  • Püha Jüri kirik
  • Püha Johannese kirik
  • Püha Kiliani kihelkonnakirik Hahndorfis
  • Püha Luuka kirik
  • Püha Matteuse kihelkonnakirik Jerstedtis
  • Püha Peetruse kirik
• Baptism
  • Kristuse kirik
• Rooma katoliku usk
  • Püha Jakobi kirik (ehitatud aastal 1073, Goslari vanim romaani stiilis kirik, veel kasutuses)
  • Maria Schnee kirik Hahnenklees
  • Püha Barbara kirik (Püha Jakobi osa)
  • Püha Konradi kirik (Püha Jakobi osa) Okeris
  • Püha Benno ja Püha Jüri kogudused
  • Püha Jüri klooster
• Islam
  • Türgi-Saksa ühingu mošee
  • Goslari mošee

Sport

Kuna Goslar paikneb Harzi mägede jalamil, saab seal harrastada palju vabaõhutegevusi, ujumisest kaljuronimiseni; motospordist ja lennundusest purjetamise ja maastikurattasõiduni.

Vanim ja kõige traditsioonilisem spordiklubi on MTV Goslar (asutatud aastal 1849). Selle põhirajatised, jalgpalliväljak ja gümnaasium asuvad Kuldsel Aasal (Goldene Aue).

Jalgpallimeeskond Goslarer SC 08 sai õiguse mängida aastatel 2009-10 4. divisjonis Regionalliga Nord pärast Oberliga Niedersachseni meistriks tulemist.

Pidustused ja sündmused

2006. aastal võõrustas Goslar "Saali aastat", et tähistada selle iidse Saksa keisridünastia asutamist tuhat aastat tagasi.

Muid kultuuriüritusi:

• Iga-aastane auhind (aastast 1975) "Keiserlik sõrmus" isikule, kes on andnud märkimisväärse panuse ühiskonnale ja kunstile. Laureaatide hulka kuuluvad Henry Moore, Joseph Beuys, Christo, Dani Karavan jne.
• Goslari rahvusvahelised kontserdipäevad augusti teises pooles
• Goslari mess juuli esimeses pooles
• Iga-aastane käsitööliste turg vanalinnas, tavaliselt augusti alguses
• Vanalinna festival septembri keskpaigas
• Hansapäevad, kevadel (tavaliselt lihavõttepühade ajal)

Panoraamvaade Goslari turukiriku tornist

Majandus ja taristu

Poolpuitmajad Gose oja ääres

Hotell Kaiserworth

Goslari kesklinn on Põhja-Harzi piirkonna ostukeskus. Korra nädalas peetakse turgu, kus talunikud müüvad oma kohalikku toodangut. Piirkonnas on ka mitu automüügiettevõtet.

Turismisektor on Goslaris kasvav sektor. Kesklinnas või selle läheduses on mitu hotelli ja pansionaati. Lisaks on linn saanud populaarseks vanurite kuurordiks ja seal on palju hooldekodusid.

Achtermann Hotel ja Kaiserpfalz on populaarsed konverentsikeskused, võõrustades iga-aastasi Saksa maantee ja transpordi tribunalipäevi: Deutscher Verkehrsgerichtstag.

Suurimad tööandjad Goslaris on H. C. Starck (keemiaettevõte), turismisektor ja avalikud teenused. Paljud Goslari elanikud pendeldavad Salzgitterisse, kus autotööstuse, terasetöötlemise ja valgekraede töökohad.

Dr.-Herbert-Nieper-Krankenhaus on Asklepios Harzklinikeni grupi erahaigla, mis teenindab Suur-Harzi piirkonda. Intensiivraviosakonna juurdeehitis on ehitamisel. Kogu linnas on mitu üldarsti, hambaarsti ja eriarsti. Kohapeal on kiirabiteenus.

Transport

Goslaris on suurepärased maanteeühendused, samuti raudteeühendused suurtesse Euroopa linnadesse. Goslar on ka suur transpordisõlm, kust pääseb Ülem-Harzi mägedesse (kõrgeim tipp 1141 m).

A 7 ja A 395 on kaks peamist Autobahni/kiirteed 20 minuti sees Goslarist. A 7 ühendab Hamburgi/Hannoverit põhjas Frankfurdi/Müncheniga lõunas. A 395 hargneb peamisest ida-läänesuunalisest Autobahnist A 2 Braunschweigis ja lõpeb Vienenburgis, umbes 12 km Goslarist idas. A 2 ühendab Berliini idas Ruhrimaa ja Hollandiga läänes. Liidumaanteed B 6 ja B 82 tulevad Goslarisse ja juhitakse neljarealistena kesklinnast mööda. B 6 on peamiselt neljarealine ja läheneb Goslarile maalilise Hildesheimi–Salzgitteri marsruudi kaudu.

Goslarit teenindavad Saksa raudteevõrgu (Deutsche Bahn) liinid Hannover–Goslar–Halle (Saksi-Anhalt), samuti Braunschweig–Goslar–Kreiensen. Keskraudteejaam paikneb kesklinna läheduses. Seal on pargi-ja-reisi süsteem Braunschweigi ja Hannoveri kodu ja töö vahet pendeldajatele.

Raudteejaamas on keskbussijaam, kust bussid sõidavad erinevatesse sihtkohtadesse Harzi mägedes. Bussifirma on DB Stadtverkehr.

Meedia

Piirkondlik ajaleht on Goslarsche Zeitung, millel on hinnanguliselt 90 000 lugejat päevas. General-Anzeiger on ajakiri, mille omanikuks on Heinrich Baueri kirjastusgrupp toimetusega Goslaris. Peale selle on kaks vabalt levitatavat väljaannet.

Radio Okerwelle GoslarRadio on piirkondlik eraraadiojaam Braunschweigis, mis edastab saksa keeles kaasaegset muusikat, teavet ja uudiseid Braunschweigi piirkonnale.

Haridus

Kolmeastmeline haridussüsteem Goslari kreisis kuulub Alam-Saksi seadusruumi. Õppekeel kõigis koolides on saksa keel. Üheksa põhikooli on jagunenud üle kogu omavalitsuse ja seotud asunduste. On kaks kõrgemat keskkooli (5.-12/13), Christian-von-Dohm-Gymnasium ja traditsioonilisem Ratsgymnasium, millest mõlemad valmistavad oma õpilasi ette akadeemiliseks karjääriks. Kolm vaheastmekooli (5–10), Andre-Mouton Realschule, Realschule Hoher Weg ja Realschule Goldene Aue valmistavad oma õpilasi ette erialaseks karjääriks. Lisaks on veel kaks kutsekooli (5-9/10): Hauptschule Oker ja Hauptschule Kaiserpfalz. Sonderschule on mõeldud õpiraskustega ja erivajadustega lastele.

Täiendav avalik Waldorfi kool harib oma õpilasi mööda vaimsemat liini, mida nimetatakse antroposoofiaks, mis põhineb Austria pedagoogi Rudolf Steineri õpetustel.

10.–12. klassile on Goslaris neli kutseõppe kolledžit käsitöös, majanduses ja vanurite hoolekandes üliõpilastele Goslari kreisist ja mujalt. On kaks avalikku kutsekooli, mis annavad osaajaga haridust Saksa kutsehariduse ja koolituse kaksiksüsteemis ja täisajaga haridust. BBS 1 Goslar -Am Stadtgarten- on keskendunud haridusele ärijuhtimises, majanduses, tervishoius ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogias (IKT). BBS Goslar-Baßgeige/Seesen on keskendunud haridusele mehaanika-, elektri- ja tekstiilimasinaehituses; loodusteadused: keemia, füüsika, bioloogia; toitlustusteenused, kodumaine teadus ja tööstus ning haldus.

Lähim ülikool Goslarile on vana auväärne inseneri- ja kaevanduskool Clausthal-Zellerfeldis, paiknedes Ülem-Harzi mägedes umbes 21 km Goslarist lõunas. Umbes 80 km lõunas asub kõrgelt tunnustatud Göttingeni ülikool (selle asutas Suurbritannia kuningas George II).

Goslari kreisi täiskasvanute hariduse programmiga (Volkshochschule) edendatakse elukestvat õpet.

Tuntud inimesi

Ernst Jünger, Philipp Jenninger, Liselotte Jünger

Henning von Tresckow

• Dr. Herbert Otto Wilhelm August Nieper (1848 – 23. mai 1939), haigla peakirurg Goslaris, mis nimetati tema auks ümber Dr.-Herbert-Nieper-Krankenhausiks. Ta oli ka Dr. Hans Alfred Nieper (1928–1998) isapoolne vanaisa.
• Rudolf Bindig (1940–), poliitik (SPD), Liidupäeva liige 1976–2005
• Falko Feldmann (1959–), Saksa bioloog ja fütomedikoloog
• Sigmar Gabriel (1959–), poliitik (SPD), välisasjade liiduminister
• Thomas Wallner (1961–), konsultant (SAP), suursaadik Martinique'il
• Heinz Günther Guderian (1914–2004), sõjaväelane, Wehrmachti ohvitser ning hiljem soomustatud mehhaniseeritud suurtükiväe inspektor Saksa kaitsejõududes Bundeswehris ja NATO-s
• Mathias Hain (1972–), jalgpallur
• Heinrich IV (1050–1106), Saksamaa kuningas ja Saksa-Rooma keiser
• Aaron Hunt (1986–), jalgpallur
• Ernst Jünger (1895–1998), Saksa sõjaväelane (Pour le Mérite ordeni kavaler Esimeses maailmasõjas) ja kirjanik, elas Goslaris 1933–1936
• Maurice de Saxe (1696–1750), Prantsusmaa sõjaväelane, peamarssal. Hannoveri dünastia vastane
• Hermann Max (1941–), kirikumuusik ja dirigent
• Albert Niemann (1834–1861), keemik ja farmatseut, kokaiini avastaja
• Ernst Pistulla (1906–1944), Saksa poksija, osales 1928. aasta suveolümpiamängudel
• Wilhelm Ripe (1818–85), maalikunstnik ja graafiline disainer
• Regine Schumann (1961–), kunstnik, maalikunstnik ja valguskunstnik
• Siemensi perekond, kelle kuulsamate järeltulijate hulka kuuluvad Preisi-Briti-Vene tööstuspioneerid Ernst Werner von Siemens, Carl Wilhelm Siemens ja Carl Heinrich von Siemens
• Henning von Tresckow (1901–1944), Saksa sõjaväelane ja juhtiv Hitleri-vastane vandenõulane, oli Goslari Realgymnasiumi õpilane (nüüd Ratsgymnasium Goslar) aastatel 1913–1917
• Dieter Zechlin (1926–2012), pianist
• Hans Colbitz (1899–1972), kunstnik, maalikunstnik, Albrecht-Duerer-Oberrealschule õpetaja Berliin-Neuköllnis

Välislingid

• Linna veebileht
• Marktplatzi kella helin ja video