Maasaid
Maasaid ehk masaid on Edela-Keenias ja Kirde-Tansaanias Kilimanjaro mäest loodes elav rahvas. Nende koguarv on umbes 900 000, mis jaguneb umbes võrdselt kummagi riigi vahel.
Maasaide nime tuleb hääldada [maasai]. See on liitsõna, kus "ma" tähendab maad nagu eesti keeles ja "sai" tähendab rahvast. Niisiis kutsuvad nad endid maarahvaks.
Nad räägivad maasai keelt, mis on kõige lõunapoolsem niiluse-sahara keeltest.
Vastavalt oma suulisele pärimusele pärinevad nad Niiluse orust Turkana järvest põhjast. Nad hakkasid liikuma lõuna suunas 15. sajandil ning jõudsid oma praegusse elupaika 17. ja 18. sajandi vahetusel. Selles piirkonnas varem elanud hõimud sunniti asuma mujale. 19. sajandi keskpaigas saavutasid nad oma maksimaalse asuala, kontrollides Ida-Aafrika riftivööndit Marsabiti mäest põhjas Dodomani lõunas. Maasaid olid teistest piirkonnas olevatest hõimudest sõjaliselt üle, kasutades lisaks odadele ja kilpidele sõjanuiasid, mida suutsid üsna täpselt visata kuni 70 sammu (saja meetri) kaugusele.
Iga umbes 15 aasta järel pühitsetakse meesteks need poisid, kes on pärast eelmist pühitsemist jõudnud puberteedini. Vastav protseduur kestab 4–8 kuud. Pärast seda, kui uus põlvkond on sõdalasteks pühitsetud, peavad nad alluma eelmisele põlvkonnale, kes teeb nende eest poliitilised otsused, kuni ükskord pühitsetakse järgmine põlvkond.
Maasaid on karjakasvatajad, kes elatuvad peamiselt veistest ja viimastel aastakümnetel ka turismist.
Maasaid on mitmenaisepidajad ja mitmemehepidajad. Kohati esineb käitumist, et kõik ühe põlvkonna naised on abielus kõigi oma põlvkonna meestega. Kui üks mees tuleb teisele külla, siis komme nõuab, et peremees pakub külalisele oma voodit ja naine tohib ise otsustada, kas ta veedab öö külalise või oma mehega. Kui sellisest abieluvälisest suhtest sünnib laps, peab naise mees seda kasvatama oma lapsena ja lapsel on täielik pärimisõigus.