Philips

Koninklijke Philips Electronics N.V.
Tüüp	osaühing (Euronext: PHIA, NYSE: PHG
Asutatud	1891 (Eindhovenis)
Peakorter	Amsterdam, Holland
Tegevuspiirkond	ülemaailmne
Võtmeisikud	Frans van Houten (tegevdirektor), Jeroen van der Veer (järelevalvenõukogu esimees)
Valdkonnad	elektroonika
Tooted	olmeelektroonika, kodumasinad, valgustus, meditsiinilised süsteemid, meditsiinilised seadmed
Käive	25,42 mld € (2010)
Tegevuskasum	2,065 mld € (2010)
Puhaskasum	1,446 mld € (2010)
Vara	32,27 mld € (2010)
Omakapital	15,09 mld € (2010)
Töötajaid	114 500 (2011)

Koninklijke Philips Electronics N.V. (brändinimega Philips) on rahvusvaheline Hollandi elektroonikaettevõte.

Philips on üks maailma suurimaid elektroonikaettevõtteid. 2010. aastal oli ettevõtte käive 25,42 miljardit eurot. Ettevõttes on 119 000 töötajat rohkem kui 60 riigist.

Philips on jagatud mitmeks sektoriks: Philips Consumer Lifestyle (varem Philips Consumer Electronics ja Philips Domestic Appliances Personal Care), Philips Lighting ja Philips Healthcare (varem Philips Medical Systems).

Ajalugu

Philipsi peakorter Amsterdamis

Philipsi asutasid 1891. aastal Gerard Philips ja tema isa pereettevõttena. Olles Zaltbommelis pankur, rahastas Frederik Philips 1892. aastal Eindhovenis tühja, tagasihoidliku tehasehoone ostu ja häälestust. Seal hakkas Philips tootma süsinikust hõõgniidiga lambipirne ja muid elektrotehnilisi tooteid. Tänapäeval asub selles tehasehoones valgusskulptuuride muuseum.

Pärast esimesi raskeid aastaid, olles peaaegu pankrotistunud, kaasasid Gerard ja ta isa oma pereärisse 16-aastase venna Antoni. Pärast insenerikraadi omandamist hakkas Anton tööle müügi-turundusjuhina ja peagi andis ta oma panuse juba paljudesse ettevõtte äriideedesse. Seejärel hakkas pereäri jõudsasti arenema, mille tulemusena loodi 1907. aastal Eindhovenis N.V. Philips’ Metaalgloeilampfabriek (ingl. k. The Philips Lightwire-bulb Factory Inc.) ja 1912. aastal asutati N.V. Philips' Gloeilampenfabrieken (ingl. k. The Philips Light-bulbs Factories Inc.). Luues Philips Incorporationi, panid Gerard ja Anton Philips aluse ettevõtte rahvusvahelisele arengule.

1920. aastatel hakkas ettevõte valmistama uusi tooteid, näiteks tolmuimejaid. 1939. aastal toodi turule elektripardel Philishave (Ameerika Ühendriikides nimega Norelco).

Philips tõi uuesti kasutusse aurumasinad, mida jõudsalt edasi arendati.

Philipsi raadio

Philipsi raadiovastuvõtja 930A, 1931

11. märtsil 1927 lasi Philips eetrisse lühilainelise raadiojaama PCJJ (hiljem PCJ), mis 1929. aastal liideti tütarjaamaga PHI. PHI andis Hollandi Ida-Indias (nüüd Indoneesia) eetrisse saksakeelseid saateid, samal ajal levis PCJJ ülejäänud maailmale inglise, hispaania ja saksa keeles.

1928. aastal hakati pühapäeviti eetrisse andma raadiosaadet "The Happy Station show", mille saatejuht oli Eddie Startz. See saade sai maailma kõige kauem kestvamaks lühilaineliseks raadioprogrammiks. Sakslaste sissetung 1940. aasta mais katkestas ülekanded Hollandist. Raadiosaatjad Huzenis läksid sakslaste kontrolli alla. Natsionaalsotsialistlikku propagandat hakkasid levitama nii Saksamaa kui ka Hollandi raadiojaamad.

Pärast Hollandi vabanemist lõpetas Philipsi raadio oma töö. 1946. aastal riigistati kaks lühilainelist raadiojaama ning nimetati ümber kui Radio Netherlands Worldwide, the Dutch International Service. Mõned PCJ saated, näiteks "Happy Station", jätkusid uues raadiojaamas.

Teine maailmasõda

Philipsi vana logo

9. mail 1940 said Philipsi juhid teada, et järgmisel päeval tungivad sakslased Hollandisse. Olles selleks valmistunud, lendasid Anton Philips, tema lapselaps Franz Otten ja teised Philipsi pere liikmed Ameerika Ühendriikidesse, võttes kaasa suure hulga ettevõtte kapitali. Tegutsedes Ameerika Ühendriikides nimega North American Philips Company, õnnestus neil sõja ajal seal ettevõtet füüsiliselt pidada, ehkki juriidilises mõttes viidi ettevõte üle Hollandi Antillidele, et seda kaitsta ameeriklaste eest.

Ainsana jäi Philipsi pere liikmetest Hollandisse Antoni poeg Frits Philips. Ta päästis 382 juudi elu, veendes natsionaalsotsialiste, et nad on Philipsi tootmisprotsessis asendamatud. 1943. aastal hoiti teda mõned kuud Vught's poliitiliste vangide koonduslaagris, sest tema tehases aset leidnud streik vähendas tootmismahtusid. Sadade juutide elude päästmise eest tunnustati teda 1995. aastal Yad Vashemi memoriaalil kui Righteous Among the Nations.

Sõjajärgne aeg

Pärast sõda kolis ettevõte tagasi Hollandisse, peakorter rajati Eindhovenisse. Mitmed salajased teadusrajatised olid olnud sissetungijate eest lukustatud ja peidetud, tänu sellele sai ettevõte pärast sõda jälle kiiresti jalad alla.

Philipsi Light Tower Eindhovenis, endine tehas, kus toodeti lambipirne, ja hilisem ettevõtte peakorter.

1949. aastal hakkas ettevõte müüma telereid. 1950. aastal loodi Philips Records.

1963. aastal tõi Philips turule kompakthelikassetid, mis osutusid väga edukaks. Kompaktkassetid olid algselt mõeldud kontoris diktatsioonimasinatega töötavatele stenograafidele ja kutselistele ajakirjanikele. Kui kompaktkassettide heli kvaliteet paranes, hakati neid kasutama heli lindistamiseks. Kassetid said vinüülplaatide järel populaarsuselt teiseks andmekandjaks, mida kasutati salvestatud muusika müümise eesmärgil.

Philips tõi turule esimese kombinatsiooni kaasaskantavast raadiost ja kassetiga diktofonist, mida turustati kui "raadiosalvestit", ning on nüüd tuntud kui kassettmagnetofon. Hiljem hakati helikassette kasutama ka telefonide automaatvastajates, kus kasutati ka erilist linti, mis oli keritud lõpmatusse tsüklisse. 1970. ja 1980. aastatel kasutati kompaktkassette varajaste personaalarvutite andmekandjatena. Erialaste vajaduste rahuldamiseks vähendas Philips kasseti suurust – loodi Mini-Cassette, mis ei saavutanud siiski nii suurt edu kui Olympuse Microcassette, mis oli valdavaks helisalvestuse andmekandjaks täisdigitaalsete diktatsioonimasinate tulekuni. {{citation}}: tühi viide (juhend)

1972. aastal tõi Philips Inglismaal turule maailma esimese kodukasutuseks mõeldud kassett-videomagnetofoni (VCR) mudelinumbriga N1500. Selle üsna kobakatele videokassettidele sai lindistada kuni 30 või 45 minutit videot. Hiljem hakati pakkuma ka 1 tunni video salvestamiseks mõeldud kassette. Kui Sony Betamax ja grupp VHS tootjaid hakkasid Philipsile konkurentsi pakkuma, tuli too välja N1700 süsteemiga, mis võimaldas videot salvestada kuni 2 tundi – esimest korda suutis videokassett mahutada kahetunnist filmi. 1977. aastal levitati Suurbritannias uut süsteemi reklaamivat filmi, milles mängis peaosa komöödianäitleja Denis Norden.

Philipsi ideed hakkasid peagi kopeerima Jaapani tootjad, kelle kassetid olid märgatavalt odavamad. Video 2000 süsteemiga üritas Philips luua veel ühe uue standardi video lindistamiseks: selle tehnoloogia kassette sai kasutada lindistamiseks mõlemat pidi, mis võimaldas salvestada ühele kassetile kuni 8 tunni jagu videot. Kuna Philips müüs oma seadmeid vaid Euroopas ja need vastasid ainult PAL-standardile, ei suutnud ettevõte enam konkureerida Jaapani konkurentidega, kes müüsid oma seadmeid üleilmselt. Seetõttu loobus Philips V2000-süsteemist ja võttis omaks VHS-tehnoloogia.

Philips töötas välja laserplaaditehnoloogia, kuid lükkas selle kaubanduslikku väljalaset edasi, sest kartis, et uus tehnoloogia mõjub halvasti ettevõtte videosalvestajate müügitulemustele. Hiljem ühines Philips MCA-ga, et turule tuua esimene kaubanduslik laserplaadi standard ja selle mängijad. 1982. aastal hakkas Philips koostööd tegema Sonyga, et turule tuua Compact Disc standard. Sellest formaadist arenesid välja nii DVD standard, mis jõudis Philipsi ja Sony kaudu turule 1997. aastal, kui ka Blu-ray Disci standard, mille ametlik väljalase oli 2006. aastal.

1991. aastal muutis ettevõte nime, uueks nimeks sai Philips Electronics N.V. (varasem nimi oli N.V. Philips Gloeilampenfabrieken). Samal ajal kaotati ametlikult North American Philips ja Ameerika Ühendriikides loodi uus korporatiivne osakond – Philips Electronics North America Corp.

1997. aastal otsustasid Philipsi juhid kolida ettevõtte peakorteri Eindhovenist ümber Amsterdami ja ettevõtte uueks korporatiivseks nimeks sai Koninklijke Philips Electronics N.V. {{citation}}: tühi viide (juhend)See käik viidi täide 2001. aastal. Algselt asus ettevõte Rembrandt Toweris, kuid 2002. aastal koliti uuesti: seekord Breitner Towerisse. Philips Lighting, Philips Research, Philips Semiconductors (alates 2006. aasta septembrist tuntud kui NXP Semiconductors) ja Philips Design baseeruvad jätkuvalt Eindhovenis. Philips Healthcare'i peakorterid asuvad nii Hollandis Bestis (Eindhoveni lähedal) kui ka Ameerika Ühendriikides Andoveris Massachusettsi osariigis (Bostoni lähedal).

Pooljuhtide müük

Kiipide valmistajana kuulub Philips Semiconductors maailma 20 kõige suurema pooljuhtide tootja hulka.

1. oktoobril 2005 muutis Philips oma pooljuhte tootva osakonna õiguslikult eraldi ettevõtteks.

2. augustil 2006 jõudis Philips kokkuleppele, et müüb oma 80,1% suuruse kontrolliva osaluse Philips Semiconductorsis erainvestorite konsortsiumile, kelle moodustasid Kohlberg Kravis Roberts & Co. (KKR), Silver Lake Partners ja AlpInvest Partners. Müük viis lõpule 2005. aasta detsembris alanud protsessi, mille eesmärgiks oli Semiconductorsist teha eraldi juriidiline üksus ja oma kontrolliva osaluse mahamüümine. Kirjas, mis oli mõeldud Philipsi 8000 juhatajale, mainiti järgmist:

„

See on palju enamat kui lihtsalt tehing: see on ilmselt kõige olulisem verstapost Philipsis aset leidvate muutuste pikal teekonnal: algab uus peatükk kõigile – eriti neile, kes tegelevad Semiconductorsis.

“

Philips oli üks vähestest ettevõtetest, kes suutis edukalt siirduda 19. sajandi elektrimaailmast elektroonikaajastusse: pooljuhte hakati tootma 1953. aastal ja sellest ajast peale kuulub ettevõte pooljuhtide valdkonnas maailma 20 suurima tegija hulka.

21. augustil 2006 teatasid Bain Capital ja Apax Partners, et nad on allkirjastanud lepingud, et liituda laiendatud konsortsiumiga, mida juhib KKR, selleks et omandada Semiconductors Divisionis kontrolliv osalus.

1. septembril 2006 teatati Berliinis, et Philipsi asutatud uue pooljuhte tootva ettevõtte nimeks saab NXP Semiconductors.

2010–...

2010. aasta seisuga ei ürita ettevõte olla tarbeelektroonikas enam alusuuringute kaudu innovaatiline, kuid jätkab olmeelektroonika täiustamist. Kuna ettevõtte puhaskasum vähenes 2011. aasta kolmandas kvartalis 85 protsenti, teatas Philips 4500 töötaja koondamisest. See on osa ettevõtte kulude vähendamise plaanist: soovitakse säästa 800 miljonit eurot, et saavutada oma finantssiht.

• 
  Philipsi kassettmagnetofon EL 3302, 1963
• 
  Philips’i juhtmeta telefon SE245
• 
  Philipsi mängukonsool Videopac G7400, 1983
• 
  Philipsi ekraaniga telefon P100, 2009
• 
  Philipsi elektrooniline habemeajamismasin, 2010

Märkimisväärsemad leiutised

Compact Cassette

 Pikemalt artiklis Compact Cassette

1962. aastal leiutas Philips heli salvestamiseks kompaktse helikasseti. Kuigi tol ajal oli turul ka teisi magnetlindil põhinevaid kassette, kujunes Compact Cassette'i süsteem siiski väga edukaks ja vallutas turu, sest Philips otsustas seda formaati jagada litsentsitasuta.

Laserdisc

 Pikemalt artiklis Laserdisc

Laserplaat oli optiline ketas läbimõõduga 30 cm, mis töötati välja koostöös MCA-ga, et konkureerida VHS-standardiga. Laserplaat ei osutunud siiski nii menukaks kui VHS, sest selle tehnoloogia mängijad maksid palju, filmid olid mõnevõrra kallimad ja pettumust valmistas ka read-only formaat. Sellegipoolest saavutas laserplaat, nagu ka Betamax, suure populaarsuse videokollektsionääride hulgas. Laserplaadis kasutatud tehnoloogiaid kasutati hiljem kompaktplaadi väljatöötamisel.

Compact Disc (CD)

 Pikemalt artiklis Compact Disc

Kuigi Philipsi ja MCA Laserdisci projekt ei jõudnud massidesse, nagu tegi seda VHS, ei andnud ettevõte alla: koostöös Sonyga töötati välja CD-tehnoloogia, mis jõudis turule 1982. aastal.

Philipsi optiline ketas

Philipsi interaktiivne multimeediamängija CD-i 450

Digital Versatile Disc ehk Digital Video Disc (DVD)

 Pikemalt artiklis DVD

CD (Compact Disc) järglaseks kujunes läbi raskuste ja mitmete tagasilöökide DVD (Digital Versatile Disc või Digital Video Disc) standard. Philipsi enda edasiarendus CD-st oli formaat nimega MultiMedia Compact Disc (MMCD). Samal ajal töötati Toshiba juhtimisel välja ka teine tehnoloogia – Super Density (SD) disc. Mõlema formaadi loojad küsisid abi IBM-lt, et nõu saada failisüsteemi arenduseks. IBM soovitas luua töögrupi, kuhu kuulusid arvutitööstuse eksperdid (esindatud olid ka näiteks Apple ja Dell). Loodud töörühm, The Technical Working Group (TWG), otsustas boikoteerida nii MMCD kui ka SD Disc formaati, et ära hoida järjekordset formaadisõda (nagu näiteks oli videolintide formaadisõda).Tehti ettepanek nende kahe tehnoloogia (MMCD, SD Disc) ühendamiseks. Selle tulemusena loodi DVD spetsifikatsioon, mis sai viimase lihvi 1995. aastal. DVD video formaati tutvustati esimesena 1996. aastal Jaapanis, 1997. aastal tehti seda Ameerika Ühendriikides ning aasta hiljem ka Euroopas ja ülejäänud maailmas.

Blu-ray Disc

 Pikemalt artiklis Blu-ray Disc

Blu-ray Disc töötati välja peamiselt Philipsi ja Sony eestvedamisel. Nimi Blu-ray Disc viitab sinisele laserkiirele lainepikkusega 405 nm (ultraviolett), mida rakendatakse plaatide lugemiseks ja kirjutamiseks. Blu-ray tehnoloogia võimaldab sarnasel andmekandjal vähemalt 6 korda suuremat andmemahtu (ühekihiline Blu-ray Disc mahutab 25 GB andmeid ja kahekihiline 50 GB) kui tavaline DVD, mille puhul kasutatakse punast laserit lainepikkusega 650 nm.

Sisehaldus

2004. aastal loobus Philips oma senisest tunnuslausest "Teeme asjad paremaks" (ingl. k. "Let's make things better") ja võttis kasutusele uue: "Meel ja lihtsus" (ingl. k. "Sense and simplicity").

ASM Lithography ja Atos kuulusid kunagi Philipsile.

1998. aastal müüdi Philipsi plaadifirma PolyGram Ameerika ettevõttele Seagram ja ühines Universal Music Groupiga. Philips Records jätkab oma tegevust osana UMGst, selle nimi on litsentseeritud endisele emaettevõttele.

Philips Intellectual Property and Standards on Philipsi allüksus, mis tegeleb litsentside, kaubamärkide ja patentidega. Philips omab praegu umbes 55 000 patendiõigust, 33 000 registreeritud kaubamärki ja 49 000 registreeritud kavandit.

Tegevdirektorid

• 1891–1922 Gerard Philips
• 1922–1939 Anton Philips
• 1939–1961 Frans Otten
• 1961–1971 Frits Philips
• 1971–1977 Henk van Riemsdijk
• 1977–1981 Nico Rodenburg
• 1982–1986 Wisse Dekker
• 1986–1990 Cornelis Van der Klugt
• 1990–1996 Jan Timmer
• 1996–2001 Cor Boonstra
• 2001–2011 Gerard Kleisterlee
• 2011–2022 Frans van Houten
• 2022–... Roy Jakobs

Philipsi logo, mis oli kasutusel kuni märtsini 2008

Omandatud varad, iseseisvunud ettevõtted ja sponsorlus

Omandatud varad

Philips on aastate jooksul kokku ostnud palju ettevõtteid, näiteks Amperex, Magnavox, Signetics, Mullard, VLSI, Agilent Healthcare Solutions Group, Marconi Medical Systems, ADAC Laboratories, ATL Ultrasound, osakonnad Westinghouses ning tarbeelektroonika sektsioonid Philcos ja Sylvanias. Philips loobus Sylvani kaubamärgist, mida omab nüüd Havells Sylvania, välja arvatud Austraalias, Kanadas, Mehhikos, Uus-Meremaal, Puerto Ricos ja Ameerika Ühendriikides, kus seda omab Osram, mis kuulub Siemensile. 1999. aasta novembris loodi Philipsi ja Agilent Technologies poolt võrdse osalusega ühisettevõte Lumileds, mis toodab valgusdioode. Lumileds ühines Phillips Lightinguga 2005. aasta augustis (täielikult 2006. aasta detsembris). 2000. aastal ostis Philips Optiva Corporationi, mis valmistab Sonicare elektroonilisi hambaharju. Ettevõte uueks nimeks sai Philips Oral Healthcare ja liideti Philips DAP-ga. 2006. aastal ostis Philips ettevõtte Lifeline Systems, mille peakorter asub Framinghamis, Massachusettsis. 2007. aasta augustis ostis Philips ettevõtte nimega Ximis, Inc., mis liideti Philipsi Meditsiinilise Informaatika osakonnaga. 2007. aasta oktoobris osteti TPL Groupilt litsents. "Moore Microprocessor Patent (MPP) Portfolio"

21. detsembril 2007 teatasid Philips ja Respironics, Inc. ühinemislepingu sõlmimisest, mille kohaselt pidi Philips kokku ostma Respironicsi aktsiad hinnaga 66 USA dollarit tükist – ostuhind kokku oli seega umbes 3,6 miljardit eurot, mille Philips pidi tasuma sularahas.

21. veebruaril 2008 omandas Philips ettevõtte nimega VISICU, mis oli kuulsaks saanud eICU loomisega: kasutatakse telemeditsiini, et tsentraliseeritult jälgida intensiivraviosakonna patsiente ja nende eest hoolt kanda.

Philips müüs suuremaid kodumasinaid nime "Philips" all. Pärast seda, kui Philips müüs oma suuri kodumasinaid tootva haru (Major Domestic Appliances) Whirlpool Corporationile (Whirlpool ostis Philipsi osaluse lõplikult välja 1991. aastal), kaotati kaubamärgid "Philips Whirlpool" ja "Whirlpool Philips" ning alles jäi ainult "Whirlpool".

Iseseisvunud ettevõtted

Polymer Vision, The Readius looja, on eraldunud ettevõte Philips Electronicsist. 2011. aasta mais valmistas Polymer Vision must-valge 6-tollise, 800×600 resolutsiooniga ekraani, mida saab ümber toru rullida.

APRICO Solutions on Philipsist välja kasvanud ettevõte.

Philips oli esindatud ka ravimiturul ettevõttega Philips-Duphar (Dutch Pharmaceuticals). Philips-Duphar valmistas tooteid nii taimedele, loomadele kui ka inimestele. Duphar müüdi Solvay’le, mis on nüüd tuntud kui Solvay Pharmaceuticals. Philips omandas 2009. aastal Austraalia valgustusfirma Dynalite, et pakkuda oma klientidele täielikku valgustuslahendust.

Sport ja sponsorlus

Philips on ajalooliselt üles näidanud huvi spordi vastu: esialgu seetõttu, et pakkuda oma töölistele füüsilist aktiivsust ja lõõgastusvõimalust. 1913. aastal, tähistamaks Hollandi Prantsusmaast iseseisvumise sajandat aastapäeva, asutas Philips spordiklubi Philips Sport Vereniging (ingl. k. Philips Sports Club), mis on nüüd tuntud kui PSV. Spordiklubi hõlmab mitut valdkonda, kuid kõige kuulsamad on praegu PSV jalgpalliklubi ja ujumisklubi. Philips omab nimeõigusi Philips Staadionile, mis on jalgpalliklubi PSV Eindhoven kodustaadioniks.

Philips on üle kogu maailma sponsoreerinud mitmeid spordiklubisid, -rajatisi ja -üritusi. 2008. aasta novembris laiendas Philips oma sponsorlepingut AT&T Williams Vormel 1 meeskonnaga.

Lisaks omab Philips nimeõigusi ka Philips Arenale, mis asub Atlantas Georgia osariigis, ja Austraalia korvpalli esiliigale – Philips Championship. Aastatel 1988–1993 oli Philips Austraalia ragbimeeskonna The Balmain Tigers peasponsor.

Samuti sponsoreerib Philips üritust "Philips Monsters of Rock festival", mis leiab aset eri riikides üle kogu maailma.

Saavutused ja tunnustus

Philips on liige ringhäälingu ja internetipakkujate konsortsiumis Hybrid Broadcast Broadband TV (HbbTV), kuhu kuuluvad sealhulgas ka SES Astra, Humax, OpenTV ja ANT Software. HbbTV on kehtestanud ja edendab avatud Euroopa standardit (tuntud kui HbbTV) hübriid-digiboksidele, mis lisaks telekanalite vaatamisele võimaldavad ka lairiba-multimeediarakendusi.

Philips on saanud mitmeid auhindu disaini, innovatsiooni ja äri valdkondades. Philipsit tuntakse kui ühte maailma juhtivaimat uuendajat tehnoloogia alal, eriti tervishoiu, valgustuse ja tarbekaupade valdkondades.

Tarbeelektroonika toodete ajaskaala

• 1949 – hakkas müüma telereid.
• 1951 – tõi turule kahe pöörleva peaga pardli – Philishave (Ameerika Ühendriikides tuntud kui Norelco).
• 1963 – tõi turule Compact Cassette formaadi.
• 1963 – tõi turule esimese kodukasutuseks mõeldud videomagnetofoni – 405 line 1" lindirullidega EL3400.
• 1978 – tõi turule Laserdisc mängija, milles kasutati juba 1960. aastatel leiutatud tehnoloogiat.
• 1978 – tõi turule Philips Videopac G7000 mängukonsooli, mille töötas välja Magnavox. Ameerika Ühendriikides turustati seda Odyssey² konsoolina. Konsooli variatsioone müüdi üleilmselt kuni 1984. aastani.
• 1979 – tõi turule Video 2000 süsteemi, mis oli tehniliselt tipptasemel, kuid äriliselt läbikukkumine.
• 1982 – koostöös Sonyga toodi turule Compact Disc tehnoloogia.
• 1983 – aitas välja arendada MSX-personaalarvuti standardit. Sellel arvutistandardil oli edu peamiselt Jaapanis ja Hollandis.
• 1991 – tõi turule CD-i (Compact Disc Interactive system) formaadi, millel oli palju videomängukonsoolile omaseid funktsioone, kuid mis ei osutunud edukaks.
• 1992 – tõi turule Digital Compact Cassette formaadi, mis ei saavutanud erilist edu.
• 1995 – tõi turule Atari Jaguar mängukonsoolile mõeldud Atari Jaguar CD lisa.
• 1999 – tõi koostöös Sonyga turule Super Audio CD tehnoloogia.
• 2000 – tõi turule Iridium-valgustid.
• 2001 – tõi turule Senseo kohvimasina, mis osutus väga edukaks. See toodab kohvi spetsiaalsete padjakeste abil, mis sisaldavad jahvatatud kohvi. Originaalseid Senso padjakesi tootis Douwe Egberts.
• 2004 – Philipsi HomeLabsi teadusuuringute keskus leiutas Mirror TV tehnoloogia, mida kasutas nende loodud MiraVision televiisorite seeria.
• 2006 – tõi koostöös Sonyga turule Blu-ray Disci tehnoloogia.
• 2008 – tõi turule WOW VX tehnoloogiaga varustatud lameekraani (3D-televisioon).
• 2008 – tõi Suurbritannia turule Philips Intimate Massagersi seeria. Ettevõte saab iga valmistatud DVD eest litsentsitasu.
• 2009 – tõi turule Philips Cinema 21:9 TV kuvasuhtega HDTV vaatamiseks mõeldud LCD-ekraaniga telerid.

• 
  Philipsi Philishave elektriline pardel, 1962
• 
  Philipsi tolmuimeja, 1969
• 
  Philips automaatne kassettmagnetofon 2209
• 
  Philipsi Videopac G7000 mängukonsool
• 
  Philipsi mikrofonid
• 
  Philips Odyssey 2001 videomäng
• 
  Philipsi koduarvuti MSX Philips VG-8020
• 
  Philipsi CD-mängija, 1983
• 
  Philipsi H4 halogeen lambipirn
• 
  Philipsi tsink-süsi patareid
• 
  Philips Roller, kaasaskantav kassetimängija, 1986
• 
  Philipsi mobiiltelefon 355
• 
  Philips Senso kohvimasin
• 
  Philipsi kaasaskantav DVD-mängija
• 
  Philips Nino 200 Windows CE pihuarvuti
• 
  Philipsi kompuutertomograafia masin
• 
  Philips Iridium tänavavalgusti
• 
  Philipsi 3D valmidusega Ambilight televiisor
• 
  Philipsi kõrvaklapid
• 
  Philipsi Streamium internet jukebox

Meditsiiniseadmed

Kliiniline informaatika Kardioloogia informaatika (Xcelera) Enterprise Imaging Informatics (IntelliSpace PACS, XIRIS) IntelliSpace'i lahendused Piltdiagnostikaseadmed Südame-/vaskulaarne röntgen Kompuutertomograafia (CT) Fluoroskoopia Magnetresonantstomograafia (MRI) Mobiilne C-Arms Tuumameditsiin PET (positronemissioonitomograafia) PET/CT Röntgenograafia Radiatsiooniline onkoloogia Ultraheli Diagnostiline jälgimine Diagnostiline ECG Defibrillaatorid Lisad Seadmed Tarkvara Kodutarbijale Philips AVENT

Patsientide ravi ja kliiniline informaatika Anesteetilise gaasi monitoorimine Vererõhk Kapnograafia D.M.E Diagnostilised uneuuringud ECG Enterprise Patienti informaatikalahendused OB TraceVue Compurecord ICIP eICU Program Emergin Hemodünaamika IntelliSpace PACS Multi-Measurementi serverid Neurophedeoiles Pulssoksümeetria Temperatuur Transkutaansed gaasid Ventilatsioon ViewForum Xcelera XIRIS Xperi informatsiooni haldamine

Keskkond

2011. aastal Greenpeace'i koostatud elektroonikatööstuse keskkonnasõbralikumaks muutmise juhendis (ingl. k. "Guide to Greener Electronics"), mis reastab elektroonikaettevõtted jätkusuutlikkuse, kliima- ja energiapoliitika ning toodete energiasäästlikkuse alusel, saavutas Philips 5. koha skooriga 4,5/10. Ettevõtte sai esimese koha energiasektsioonis tänu oma energiasäästmise plaanile, mis propageerib Euroopa Liitu vähendama kasvuhoonegaaside emissiooni 2020. aastaks 30 protsendi võrra. Samuti kiideti Philipsi uusi tooteid, mis ei sisalda polüvinüülkloriid plasti ega ka bromeeritud tuleohtlikkuse vähendajaid. Juhend kritiseerib Philipsi paberihankimismeetodeid, väites, et ettevõte peab välja töötama paberihankepoliitika, mis välistaks tarnijatega seotud metsade hävimise ja ebaseadusliku metsaraie. Philips on 2007. aastast toetanud üksiktootja vastutuse printsiipi (ingl. k. Individual Producer Responsibility principle). See tähendab, et ettevõte võtab endale vastutuse toksiliste mõjude üle, mida tema tooted üle maailma elektroonikajäätmejaamades põhjustavad. Oma energiasäästlikud tooted tähistab Philips rohelise logoga. Neil toodetel on keskkonna seisukohalt oluliselt paremad näitajad kui nende konkurentidel või eelkäijatel. 2011. aastal võitis Philips Department of Energy's L-Prize'i võistluselt 10 miljonit dollarit tänu oma vahetatavatele LED-lampidele. Viited Välislingid Koduleht Royal Philips Electronics NV – Fact Sheet – Hoover's Online Photo history of Philips and Eindhoven