Sandave keel
 | See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2016) |
| Kõneldakse |  Tansaania, Dodoma regioon
|
| Kõnelejaid | 40 000 |
| Keelkond | Khoisan
|
| Dialektid | idasandave keel, läänesandave keel |
| Süntaktiline
tüpoloogia |
SOV (subjekt, objekt, verb) |
| Keelekood | ISO 639-2
ISO 639-3 sad |
Sandave keel kuulub Khoisani keelkonda. Kõneldakse Tansaanias Dodoma regioonis Kondoa piirkonnas Bubu ja Mponde jõe vahel. Kõnelejaid on 40 000. Keelt kasutatakse aktiivselt kõigil haldusaladel ja kõigis vanuserühmades. [1]
Dialektidena esineb idasandave ja läänesandave keel. [1] Nende dialektide erinevused on väikesed, need seisnevad kõne kiiruses, häälduses, sõnavaras ja grammatilistes ilmingutes. [2] Läänesandave keel jaguneb veel läänepoolseks ja teist keskseks. [3]
Kasutusel on ladina kirjasüsteem, kuid kirjutamiseks-lugemiseks eelistatakse suahiili keelt, sest sandavet peetakse liiga keeruliseks. [1]
Arvsõnad
[muuda | muuda lähteteksti]Arvsõnad on sandave keeles nagu omadussõnad, mis järgnevad nimisõnale, mille hulka nad määravad ja moodustavad. [3] Sandave arvsõnad on kombinatsioon viiend- ja kümnendsüsteemist. Ühest viieni ja kümme on mittetuletatud vormid. Kõik teised arvsõnad on moodustatud liites kaks või rohkem alusnumbrit (17= kümme pluss viis pluss kaks). [4]
| tséxì | üks |
| dàndà | kaks |
| sòmkíxị−swàmkíxị | kolm |
| hàkáxị | neli |
| kwàʔáná | viis |
| kwàʔáná dàndà tséxì | kuus |
| kwàʔáná dàndà kísóxì | seitse |
| kwàʔáná dàndà sòmkíxị | kaheksa |
| kwàʔáná dàndà | üheksa |
| kómị | kümme |
| kómị dàndà kwàʔáná
dàndà dàndà |
seitseteist (kümme
pluss viis pluss kaks) |
Fonoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Konsonandid
[muuda | muuda lähteteksti]| [4] | Labiaal | Alveolaar | Palataal | Velaar | Larüngaal | |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Klusiilid | Helitu aspireeritud | ph | th | kh | ||
| Helitu | p | t | k | ʔ | ||
| Heliline | b | d | ɡ | |||
| Nasaal | m | n | ŋ | |||
| Frikatiivid | Helitu | f | s | x | h | |
| Lateraal | ɬ | |||||
| Afrikaat | Helitu aspireeritud | tsh | ||||
| Helitu | ts | |||||
| Heliline | dz | |||||
| Helitu lateraal | tɬ | |||||
| Heliline lateraal | dlʒ | |||||
| Ejektiiv | Helitu | k’ | ||||
| Helitu afrikaat | ts’ | |||||
| Helitu lateraal | tɬ’ | |||||
| Liikvida | l, r | |||||
| Poolvokaal | y | w |
Lisaks eristatakse kolme imihäälikut: dentaal e hammashäälik (|), alveolaarid e hambasombuhäälikud (!) ja lateraal e külghäälik (||). Igal imihääliku tüübil on viis versiooni: helitu aspireerimata, helitu aspireeritud, heliline, heliline nasaal, ja kõrihäälik.[4] Neid häälikuid ei leidu peale Aafrika kusagil mujal maailmas. [5] Imihäälikuid leidub sõna alguses, harvematel juhtudel ka sõna keskel. [3] Sandave kõnelejad peavad helitut aspireeritud konsonanti „normaalseks“ ja „tugevaks“, tema helitut vastet „nõrgaks“. „Nõrk“ helitud konsonandid võivad olla auditoorselt tajutud peaaegu nagu helilised.[4]
| Dentaalid | Alveolaarid | Lateraalid | |
|---|---|---|---|
| Helitu aspireerimata | | | ! | || |
| Helitu aspireeritud | |h | !h | ||h |
| Heliline | ˬ| | ˬ! | |ˬ| |
| Heliline nasaal | ŋ| | ŋ! | ŋ|| |
| Kõrihäälik | |’ | !’ | ||’ |
Vokaalid
[muuda | muuda lähteteksti]Vokaalide süsteem põhineb viiel vokaali omadusel: a, e, i, o, u. Eristatakse pikk ja lühikesi oraalseid ning helituid vokaale.[4] Selgelt eristuvad vokaalide pikkused on sandave keele omapäraseid tunnuseid. [3]
| Lühike oraalne | i | e | a | o | u |
| Pikk oraalne | ii | ee | aa | oo | uu |
| Helitu | ị | ụ |
Helitute vokaalide fonoloogiline staatus on problemaatiline kuna nende häälduses ei ole heli, on ị ja ụ akustiline eristamine keeruline. Eristamisel on määravaks ainult huulte ümardamine või mitte ümardamine.[4]
Silbid
[muuda | muuda lähteteksti]Sansave keelel on avatud ja suletud silbid. Avatud silbid sisaldavad konsonanti alguses ja vokaali silbi tuumas, mis võib olla lühike, pikk või helitu: CV, CVV, CṾ. Suletud silbid, mis on vähem levinud, sisaldavad lisakonsonanti silbi lõpus: CVC või CVVC. [4]
Toonid
[muuda | muuda lähteteksti]Toon on nimisõna ja tegusõna tüves püsiv, välja arvatud mõne tuletusliite korral, mis muudab tüve tooni mustrit. Tooni süsteem põhineb kahel tasandi toonil – kõrge (´) ja madal (`), ning tõusval (ˇ) ja langeval ( ̂ ) toonil. Tõusev toon on foneemiliselt märgatav pikkadel täishäälikutel ning nasaalse silbi lõpuosaga kaashäälikutel. Helitute täishäälikute tooni ei ole kuulda ja need ei ole täiesti selgelt eristatavad. Toon, mis võib olla kõrge või madal, oleneb hääletu täishääliku tüübist ja tema asukohast sõnas. Suuremal osal järelliidestel ja tagasõnadel on madal toon; enamusel verbaalsetest markeritest (verbaalsed tüve markerid ja objekti lõpuliited) kannavad kõrget tooni. [4]
Grammatika
[muuda | muuda lähteteksti]Nimisõna
[muuda | muuda lähteteksti]Enamik Sandave nimisõnatüvesid koosneb ühest, kahest või kolmest silbist. [4]
- Ühesilbiliste sõnade struktuur: CV, CVV, CVN (nasaal konsonandiga), erandkorras ka CV(V)G.
- ts’é – käekarv (CV)
- théé – puu (CVV)
- ||’ôŋ – kurk (CVN)
- kwáày – õlg (CV(V)G)
- Kahesilbiliste tüvedega sõnade struktuur. Lühikesed vokaalid võivad esineda esimeses, teises või mõlemas silbis; pikad vokaalid võivad esineda esimeses või teises silbis, aga mitte mõlemas korraga: CVCV, CVVCV, CVCVV
- tɬ’ǒmbéé – lind CVNCV(V)
- Kolmesilbiline nimisõna tüvi – kõige levinumad struktuurid on: CVCVCV, CVCVCṾ, CVCV(N)CVV, CV(N)CV(N)CV
- mòrókáá – kartul CVCV(N)CVV
Keelte nimetused
[muuda | muuda lähteteksti]Keeled saavad oma nimetuse tüve järgi, mis märgib etnilist gruppi. Keele nimetuse tunnuseks on -kìʔìŋ järelliide. [4]
sàndàwé-kìʔìŋ – sandave keel
Kohad ja kohanimed
[muuda | muuda lähteteksti]Nimesõnad, mis märgivad kohta, koosnevad nimisõnast ja –sê järelliide.
dòdómà- sê – Dodomase (mägi Kurio ja Gambu vahel)
Kohanimed koosnevad enamasti botaanilistest terminitest ja looduslike saaduste nimetustest, nt: dòdómà – puu.[4]
Küsimused
[muuda | muuda lähteteksti]Küsilauseid iseloomustab küsisõna olemasolu: [4]
– hó – kes?
– hótsò, kòbè – mis? mida?
– hótsò-mèé, hôsị, hêŋ – miks?
– hákù, há – kus?
– háʔásù – millal, mis ajal?
– híkí – kuidas?
– hà – milline?
– hánè – kui palju, mitu?
– küsimuse marker –xè
hákw=ì=ná ↓ʔíyé-wà – Kus sa elad?
Keelenäiteid
[muuda | muuda lähteteksti]- hùmbù kísòx-àà |útshúkụ-wà – Kaks lehma möödusid.
- hèsó ↓yáʔḁbô-ŋ ʔúrìn-sìʔị !’ín-ó dlʒàní-ʔìŋ – Nende töö oli peamiselt nooltega küttimine.
- |âŋɡ-é=sí tsí |’wèé-ʔìn=sị – Ma olen seda oma silmaga näinud![4]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 The Ethnologue, Sandawe a language of Tanzania
- ↑ Daniel A. Hunziker, Elisabeth Hunziker ja Helen Eaton, A Description of the Phonology of the Sandawe Language SIL International 2008
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 Helen Eaton,[1] Helen Eaton, A Sandawe Grammar, SIL International, 2010
- ↑ 4,00 4,01 4,02 4,03 4,04 4,05 4,06 4,07 4,08 4,09 4,10 4,11 4,12 4,13 4,14 4,15 Sander Steeman, A Grammar of Sandawe: A Khoisan language of Tanzania 2012
- ↑ Joseph H. Greenberg, Studies in African Linguistic Classification: VI. The Click Languages Southwestern Journal of Anthropology, Vol. 6, No. 3, 1950