Virsik
Virsik on virsikupuu (Prunus persica) vili. Ta on luuvili, mis sarnaneb aprikoosiga, kuid on palju suurem. Virsik on 5–10 cm pikk ja kaalub keskmiselt 70–75 g.
Virsikul on kaunis välimus ja mahlane meeldiva maitsega viljaliha. Virsiku pind on karvane, ühel küljel on madalam või sügavam vagu ja varrepoolses otsas süvend. Enamasti on koor rohekaskollane, erkkollane kuni punane, päikesepoolsel küljel on tavaliselt punane laik. Virsiku viljaliha on valge kuni kollane, mõnedel sortidel ka punane, mahlane, magus ja aromaatne. Luuseeme on 3–4 cm pikk, ovaalne, rõmeline, väga kõva kestaga ja sisaldab palju õlisid.
Virsikud sisaldavad palju A- ja C-vitamiini, samuti rauda, kaaliumi ja kiudaineid.
Oma mahlasuse ja õrnuse tõttu ei talu valminud virsikud pikka transporti ega säilitamist, seetõttu viljad koristatakse pooltoorelt.
Virsikust toodetakse mahla, kompotti, moosi, kasutatakse ka salatites, pannkookide katteks, jogurtites, pudingites jne.
Sileda pinnaga virsikuid nimetatakse nektariinideks.
Toodang, toiteväärtus ja biokeemiline koostis
[muuda | muuda lähteteksti]2012. aastal toodeti maailmas 21,1 miljonit tonni virsikuid ja nektariine, istandike kogupindala oli 1,5 miljonit hektarit.[1] Aminohapetest sisaldavad virsikud kõige rohkem aspartaamhapet (100 g kohta 0,42 g).[2]
| Riik | Toodang, tonnides |
Osakaal, % |
|---|---|---|
 Hiina
|
12 000 000* | 56,9 |
 Itaalia
|
1 331 621 | 6,3 |
 USA
|
1 058 830 | 5,0 |
 Kreeka
|
760 200 | 3,6 |
 Hispaania
|
747 200 | 3,5 |
 Türgi
|
575 730 | 2,7 |
 Iraan
|
500 000* | 2,4 |
 Tšiili
|
325 000* | 1,5 |
 Argentina
|
290 000* | 1,4 |
 Egiptus
|
285 194 | 1,4 |
| Maailm kokku | 21 083 151 | 100 |
| * – FAO hinnang | ||
| Toitaine | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| Vesi | 88,87 | g |
| Kalorsus | 39 | kcal |
| Valgud | 0,91 | g |
| Lipiidid | 0,25 | g |
| Tuhk | 0,43 | g |
| Süsivesikud | 9,54 | g |
| Sahharoos | 4,76 | g |
| Glükoos | 1,95 | g |
| Fruktoos | 1,53 | g |
| Galaktoos | 0,06 | g |
| Maltoos | 0,08 | g |
| Kiudained | 1,5 | g |
| Toiteelement | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| Kaltsium (Ca) | 6,0 | mg |
| Raud (Fe) | 0,25 | mg |
| Magneesium (Mg) | 9,0 | mg |
| Fosfor (P) | 20,0 | mg |
| Kaalium (K) | 190,0 | mg |
| Naatrium (Na) | - | mg |
| Tsink (Zn) | 0,17 | mg |
| Vask (Cu) | 0,068 | mg |
| Mangaan (Mn) | 0,061 | mg |
| Fluoriid (F) | 4,0 | μg |
| Seleen (Se) | 0,1 | μg |
| (1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg) | ||
| Vitamiin | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| C | 6,6 | mg |
| B1 | 0,024 | mg |
| B2 | 0,031 | mg |
| B3 | 0,806 | mg |
| B4 | 6,1 | mg |
| B5 | 0,153 | mg |
| B6 | 0,025 | mg |
| E | 0,73 | mg |
| A | 16,0 | μg |
| β-karoteen | 162 | μg |
| Folaadid | 4,0 | μg |
| Luteiin+ zeaksantiin |
91,0 | μg |
| K | 2,6 | μg |
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 ""Food and Agriculture Organization of the United Nations"". faostat3.fao.org (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 19.10.2016. Vaadatud 13.01.2015.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 ""USDA National Nutrient Database"". www.nal.usda.gov (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 29.01.2015. Vaadatud 03.01.2010.
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Virsik |