Walden
|
See artikkel räägib teosest; Colorado linna kohta vaata artiklit Walden (Colorado); aadlisuguvõsa kohta vaata artiklit Walden (aadlisuguvõsa). |
"Walden" (/ˈwɔːldən/Mall:IPAc-en; algselt avaldatud pealkirjaga "Walden; või, elu metsas"[viide?]) on transtsedentalist Henry David Thoreau kirjutatud raamat. Teos kirjeldab looduslikus keskkonnas lihtsa elamise muljeid.[1] Teos on nii isikliku vabaduse manifesteerimine, sotsiaalne eksperiment, vaimsuse otsimise, satiir, kui ka osaliselt iseseisvalt hakkamasaamise käsiraamat.
Esmakordselt avaldatud aastal 1854. aastal. "Walden" võtab kokku Thoreau kogemused kahe aasta, kahe kuu ja kaks päeva jooksul kogetu elades Walden Pondi järve ääres omaehitatud majakeses. Massachusettsis asuva maa omanikuks oli Thoreau sõber ja mentor Ralph Waldo Emerson. Majakeses elades kirjutas Thoreau oma esimest raamatut "A Week on the Concord and Merrimacks Rivers". See kogemus inspireeris teda aga hiljem kirjutama "Waldeni", milles ta surub seal elatud aja kokku ühte kalendriaastasse ja kasutab nelja aastaaega inimese arengu sümbolina.
Loodusesse sukeldudes lootis Thoreau saada ühiskonnast objektiivsemat arusaama läbi isikliku sisekaemuse. Lisaks oli autori eesmärgiks kogeda lihtsat elu ja isemajandamist, mis olid inspireeritud Ameerika romantilise perioodi transtsedentaalsest filosoofiast.
Teemad
[muuda | muuda lähteteksti]
"Walden" rõhutab üksinduse, mõtiskluse ja loodusläheduse tähtsust, et ületada inimeste "meeleheitliku" elustiili. Raamat ei ole traditsiooniline autobiograafia, vaid ühendab autobiograafia ühiskonnakriitikaga kaasaegsele lääne tarbimiskultuurile ja materialistlikele hoiakutele, mis on looduskauged ja hävitavad seda. Raamat ei ole lihtsalt ühiskonna kui sellise kriitika, vaid samas ka püüd kaasata lahendustesse loovalt kaasaegset kultuuri, inimlikku lähedust ja klassikalist kirjandust. Teksti olulisemad teemad on järgmised:
- isemajandamine – Thoreau rõhutab, et kuigi inimesed on üksteisele vajalikud, et pea nad pidevalt sõltuma üksteisest. Mõiste on Thoreaul nii majanduslik, vaimne kui ühiskondlik;
- lihtsus – lihtsus tundub olevat Thoreau mudel-elu. Pidevalt püüab autor lihtsustada oma elustiili: parandada rõivaid, et mitte osta uusi, leida vaba aja veetmiseks meelelahutusi, mis ei põhine tarbimisel jne;
- progressi kriitika – Thoraeu leiab, et mistahes väline progress ei saa tuua inimesele sisemist rahu;
- vaimse ärkamise vajadus;
- inimene kui looduse osa;
- loodus ja inimese emotsioonid;
- korrumpeerunud ja ebaõiglane riigikord.
Vastuvõtt
[muuda | muuda lähteteksti]
"Waldenit" saatis avaldamise järel teatud edu, kuid siiski kulus viis aastat, et saaks müüdud 2000 eksemplari,[2] ning seejärel ei ilmunud ühtegi kordustrükki kuni Thoreau surmani aastal 1862.[3] Vaatamata sellele on hiljem kriitikud nimetanud teost Ameerika klassikaks, mis uurib loomulikku lihtsust, harmooniat ja ilu. Ameerika luuletaja Robert Frost kirjutas Thoreaust: "ühe raamatuga ... ületab ta kõik, mis meil on olnud Ameerikas".[4]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Henry David Thoreau
- ↑ "Henry David Thoreau (American writer) :: Works - Encyclopedia Britannica". Britannica.com. 18. aprill 2013. Vaadatud 3.05.2014.
- ↑ Dean, Bradley P.; Scharnhorst, Gary (1990). "The Contemporary Reception of Walden". Studies in the American Renaissance: 293–328.
|accessdate=requires|url=(juhend) - ↑ Frost, Robert.