1979
Olgoldâshäämi
1979 (MCMLXXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 1970-lovo majemuš ihe.
Tábáhtusah
[mute | mute käldee]Nobel-palhâšumeh
[mute | mute käldee]- Fyysiik – Sheldon Lee Glashow, Abdus Salam já Steven Weinberg[1]
- Kemia – Herbert C. Brown já Georg Wittig[2]
- Kirjálâšvuotâ – Odysseus Elytis[3]
- Ráávhu – Enni Teresa[4]* Talhâstieđâ – Allan M. Cormack já Godfrey N. Hounsfield[5]
Čuákánkiäsuh jieškote-uvlágán suorgijn
[mute | mute käldee]Šoddâmeh
[mute | mute käldee]- uđđâivemáánu 18. peeivi – Leo Varadkar, irlandlâš politikkár já taoiseach ađai Irland 20. uáiviminister iivij 2017–2020
- uđđâivemáánu 22. peeivi – Ailo Mikkelsen Gaup, taažâ-sämmilâš maailmmiäštárkišto vuáittám FMX-vyeijee
- uđđâivemáánu 29. peeivi – Christina Hammock Koch, ovtâstumstaatâlâš insner já nissoonastronaut
- kuovâmáánu 7. peeivi – Tawakkul Karman, ive 2011 Nobel-ráávhupalhâšume finnim jemenlâš toimâtteijee, politikkár já olmoošvuoigâdvuotâpiälušteijee
- kuovâmáánu 18. peeivi – Anja Storelv, sämmilâš musikkár, lávloo já párnáimáttáátteijee
- kuovâmáánu 21. peeivi – Jordan Peele, ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee, čällee, stivrejeijee já pyevtitteijee
- njuhčâmáánu 5. peeivi – Tiina Raevaara, syemmilâš kirječällee
- cuáŋuimáánu 4. peeivi – Heath Ledger, australialâš čaittâleijee (j. 2008)
- cuáŋuimáánu 23. peeivi – Lauri Ylönen, syemmilâš lávloo (The Rasmus)
- syeinimáánu 31. peeivi – Dana Gourrier, ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee
- čohčâmáánu 21. peeivi – Martina Beck, saksalâš pääččimčyeigee
- roovvâdmáánu 25. peeivi – Elin Kåven, taažâsämmilâš lávloo
- juovlâmáánu 21. peeivi – Nika Melia, georgialâš politikkár
Jämimeh
[mute | mute käldee]- uđđâivemáánu 20. peeivi – Birger Brunila, syemmilâš arkkiteht (š. 1882)[6]
- kuovâmáánu 19. peeivi – Aili-Salli Ahde-Kjäldman, syemmilâš arkkiteht já muotisundáttellee (š. 1892)[7]
- njuhčâmáánu 6. peeivi – Ruth M. Arthur, skotlandlâš máttáátteijee já kirječällee (š. 1905)
- syeinimáánu 8. peeivi – Shin’ichirō Tomonaga, ive 1965 Nobel-fyysiikpalhâšume finnim jaapaanlâš fysikkár (š. 1906)[8]
- porgemáánu 12. peeivi – Ernst Boris Chain, ive 1945 Nobel-talhâstieđâpalhâšume finnim brittilâš biokemist já bakteriolog (š. 1906)[9]
- porgemáánu 26. peeivi – Mika Waltari, syemmilâš kirječällee (š. 1908)
- čohčâmáánu 1. peeivi – Dag Englund, syemmilâš arkkiteht (š. 1906)[10]
- juovlâmáánu 21. peeivi – Aulis Blomstedt, syemmilâš arkkiteht (š. 1906)[11]
- juovlâmáánu 22. peeivi – Darryl F. Zanuck, ovtâstumstaatâlâš elleekovestivrejeijee (š. 1902)
Kalender
[mute | mute käldee]Fáádást eres soojijn
[mute | mute käldee]- Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást 1979.
Käldeeh
[mute | mute käldee]- ↑ The Nobel Prize in Physics 1979. The Nobel Prize. Čujottum 19.3.2021 (eŋgâlâskielân)
- ↑ The Nobel Prize in Chemistry 1979. The Nobel Prize. Čujottum 19.3.2021 (eŋgâlâskielân)
- ↑ The Nobel Prize in Literature 1979. The Nobel Prize. Čujottum 19.3.2021 (eŋgâlâskielân)
- ↑ The Nobel Peace Prize 1979. The Nobel Prize. Čujottum 19.3.2021 (eŋgâlâskielân)
- ↑ The Nobel Prize in Physiology or Medicine 1979. The Nobel Prize. Čujottum 19.3.2021 (eŋgâlâskielân)
- ↑ Birger Brunila Arkkitehtuurmuseo. Čujottum 16.6.2022. (suomâkielân)
- ↑ Aili-Salli Ahde-Kjäldman Arkkitehtuurmuseo. Čujottum 16.6.2022. (suomâkielân)
- ↑ Sin-Itiro Tomonaga nobelprize.org. Čujottum 23.7.2021. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Ernst B. Chain nobelprize.org. Čujottum 23.7.2021. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Dag Englund Arkkitehtuurmuseo. Čujottum 16.6.2022. (suomâkielân)
- ↑ Aulis Blomstedt Arkkitehtuurmuseo. Čujottum 16.6.2022. (suomâkielân)