Mine sisu juurde

Evrejan kel'

Vikipedii-späi
Kelen kirjamišt

Evrejan kel' vai ivrit (ičeze nimituz: עברית ivrit [ʔivˈʁit] vai [ʕivˈɾit]) om üks' afroazijalaižiš, semitižiš kelišpäi, evrejalaižiden kel'.

Pagižijoiden lugu om läz 9 millionad ristituid, heišpäi 5 mln elädas Izrailiš (2016). Kävutase evrejan kundoiš mail'madme.

Kel' om Izrailin ühteks kahtes valdkundkelespäi.

Ivritan amuine form (amuiževrejan kel') om judaizman veroline i pühä kel'. Se kändihe erigoittud keleks 13.-7. voz'sadoil EME, om kaičenus äi kirjutadud dokumentoid, niišpäi päižed oma jumalanradnikoičendan kirjad (Toran i Biblijan palad). Zavotten 2. voz'sadaspäi meiden erad amuine ivrit jäi jumalanradnikoičendan keleks päpaloin. Evrejalaižed pagižiba verhil kelil kahesatoštkümne voz'sadad. Keskaigan evrejan kelen severz'-se sijaližid formid om šingotanus Evropas.

Nügüd'aigaine evrejan kel' om udessündutadud i adaptiruidud Izrail'-valdkundan oficialižeks da paginkeleks 20. voz'sadal. Kelen reguliruindorganizacii om Ivrit-kelen akademii (‏הָאָקָדֶמְיָה לַלָּשׁוֹן הָעִבְרִית‏‎ ha-Akademia la-lašon ha-ivrit), sijadase Jerusalimas, om sätud vl 1953 parlamentan käskusen mödhe.



Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.
pFad - Phonifier reborn

Pfad - The Proxy pFad of © 2024 Garber Painting. All rights reserved.

Note: This service is not intended for secure transactions such as banking, social media, email, or purchasing. Use at your own risk. We assume no liability whatsoever for broken pages.


Alternative Proxies:

Alternative Proxy

pFad Proxy

pFad v3 Proxy

pFad v4 Proxy