Mänt
Mänt | ||||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Tedoklassifikacii | ||||||||||||
|
||||||||||||
Latinankel'ne nimi | ||||||||||||
Méntha L., 1753 | ||||||||||||
|
Mänt (latin.: Mentha) om äivoččiden (tobjimalaz) heinäsižiden hajukahiden kazmusiden heim. Mülütadas Lamiaceae-sugukundha. Heim kogoneb 24 erikospäi i niiden 15 gibridaspäi.
Leviganduz
vajehtaHeimon erikod kazdas Evropas, Azijas, Afrikas, Avstralijas i Pohjoižamerikas. Navettäs nepsut. Kazvatadas maižanduzkul'turaks.
Ümbrikirjutand
vajehtaJurišt kazvab avaros i anastab uzid territorijoid. Seikhed oma nellikleiktusenke, püštoiktad 10..120 sm pitte, sarakoičesoiš. Lehtesed oma parakahad, pehmdad paksus, piiženke röunanke. Niiden muju oleleb muzavihand, hahkvihand, ruskedsinine, sinine, vauhpakuine.
Änikoiden muju om vauktaspäi purpurižhesai. Plod om pähkmut, siš om 1..4 sement.
Kävutand
vajehtaKazvatadas lehtesid eriližmaguteseks i miše sada efirvoid, kaikuččen erikon voi om toine. Mentol om efirvoin päsubstancii, ottas parfümha i ližatas kodihimijha. Mäntan lehtesed mülüdas tuaregoiden čajhu. Ližatas limonadha, šokoladha, keitišhe.
Spravitadas kibuid südäikohtus i rindhas. Hajuterapijan pala. Ottas mäntad londuseližeks insekticidaks. Kucub allergijad erasil ristituil.
Valitud erikod
vajehta- Mentha aquatica — Vezimänt
- Mentha australis — Avstraline mänt
- Mentha canadensis — Kanadine mänt
- Mentha dahurica — Daurine mänt
- Mentha longifolia — Pit'klehtesine mänt
- Mentha micrantha — Henänikoine mänt
- Mentha spicata — Tähkasine mänt, heimon tipine erik
Homaičendad
vajehta
Mänt Vikiaitas |