Bill Clinton

William Jefferson Clinton (sünninimega William Jefferson Blythe III; sündinud 19. augustil 1946) on Ameerika Ühendriikide poliitik, 42. Ameerika Ühendriikide president. Ta oli president kaks ametiaega aastatel 1993–2001. Ametisse astumise ajal oli ta 46 aastat vana ja seega nooruselt kolmas USA president. Clinton on vaadetelt tsentristlik ja kolmanda tee esindaja.

Bill Clinton
42. Ameerika Ühendriikide president
Ametiaeg 20. jaanuar 1993 – 20. jaanuar 2001
Eelnev	George H. W. Bush
Järgnev	George W. Bush
40. ja 42. Arkansase kuberner
Ametiaeg 11. jaanuar 1983 – 12. detsember 1992
Eelnev	Frank D. White
Järgnev	Jim Guy Tucker
Ametiaeg 9. jaanuar 1979 – 19. jaanuar 1981
Eelnev	Joe Purcell kuberneri rollis
Järgnev	Frank D. White
50. Arkansase peaprokurör
Ametiaeg 3. jaanuar 1977 – 9. jaanuar 1979
Eelnev	Jim Tucker
Järgnev	Steve Clark
Isikuandmed
Sünniaeg	19. august 1946 Hope, Arkansas
Erakond	Demokraatlik partei
Alma mater	Georgetowni ülikool University College, Oxford Yale Law School
Autogramm

Clinton sündis ja kasvas üles Arkansases. Tema bioloogiline isa William Jefferson Blythe jun hukkus autoõnnetuses kolm kuud enne tema sündi ning ema Virginia Dell Cassidy (1923–1994) õppis New Orleansi ülikoolis haigepõetamist. Esimesed neli aastat kasvatasid Billi tema vanavanemad Eldridge ja Edith, kes pidasid Hope'i linnas toidupoodi. Erinevalt toonasest lõunaosariikides valitsevast rassilisest segregatsioonist teenindasid Billi vanavanemad kõiki poe külastajaid (ka mustanahalisi) võrdsetel alustel. 1950. aastal tuli ema New Orleansist tagasi, abiellus kohaliku Buicki automüüja ja esinduse omaniku Roger Clintoniga, ning nad kolisid Hot Springsi, kus 1956. aastal sündis Billi vend Roger Clinton noorem.

Ametlikult võttis Bill endale oma kasuisa perekonnanime 1962. aastal. Kuigi Bill sai oma kasuisaga üldiselt hästi läbi, oli Roger hasartmängur ja alkohoolik ning läks tihti oma naisele ja lastele kallale, ning Bill läks füüsiliselt vahele, mistõttu Roger tihti vanglasse sattus. Billi suhted kasuisaga paranesid, kui Bill õppis Georgetowni ülikoolis, ning nädalavahetustel külastas teda Põhja-Carolinas Durhamis Duke'i ülikooli haiglas, kuhu Roger oli sattunud 1967. aasta sügisel. Roger suri sama aasta 8. novembril vähki.

Ta õppis Georgetowni ülikoolis ning Rhodese stipendium võimaldas tal õpinguid jätkata Oxfordi ülikoolis. Õigusteaduste doktorikraadi sai ta Yale Law Schoolist, kus ta tutvus oma tulevase abikaasa Hillary Clintoniga. Nad abiellusid 1975. aastal, ning nende ainus laps, tütar Chelsea, sündis 27. veebruaril 1980.

Bill Clintoni vapp

Clinton valiti presidendiks aastal 1992 Demokraatliku partei kandidaadina ning tema ametiajal läbis USA oma ajaloo pikima rahuaegse majanduskasvu perioodi. Oma ametiaja alguses kirjutas ta alla seadusele, mis lõi NAFTA. Tema ajal algas Don't ask, don't tell poliitika, mis oli ajutine lahendus homoseksuaalsete inimeste õiguste probleemile Ameerika sõjaväes. Clinton üritas teha tervishoiureformi, kuid reformikava ei leidnud piisavalt toetust. 1996. aastal valiti ta presidendiks tagasi ning sellega oli ta esimene demokraadist president pärast Franklin D. Roosevelti, kes sai teenida kaks ametiaega. 1998 lahvatas seksiskandaal Valge Maja praktikandi Monica Lewinskyga ja Clintoni suhtes algatati impeachment'i-menetlus. Siiski jäi see ainult süüdistuseks ja Clinton sai oma ametiaja lõpuni teenida. Clintoni viimasel kolmel aastal (1998–2000) oli eelarve ülejäägis.

Ametist lahkudes oli Clintoni toetusreiting suurem kui ühelgi teisel presidendil pärast Teist maailmasõda. Bill Clintoni administratsioon eemaldas Valgest Majast lahkudes kõikide Valge Maja töötajate klaviatuuridelt W-tähe. Clinton asutas Clintoni fondi, mille ülesandeks on rääkida probleemidest nagu AIDS ja globaalne soojenemine. 2004. aastal ilmus Clintoni autobiograafia "My Life" ning koos oma abikaasaga osales ta Barack Obama 2008. aasta presidendikampaanias. Clinton nimetati 2009. aastal ÜRO erisaadikuks Haitil ning pärast 2010. aasta maavärinat lõi ta koos George W. Bushiga ühise fondi kannatanute abistamiseks.

Clinton on vaegkuulja ning kannab kuuldeaparaati.

Tunnustus

• 2000 – Karl Suure auhind
• 2006 – Maarjamaa Risti I klassi teenetemärk

Mälestuse jäädvustamine

Kosovos Prištinas nimetati tema järgi Bill Clintoni bulvar. Ning 2009. aastal avati bulvaril Bill Clintoni monument. Teda peetakse peamiseks NATO õhurünnakute korraldamise eestvedajaks Kosovo sõjas.

Vaata ka

• Hillary Clinton

Välislingid

• Sõnavõtud C-SPANis
• Bill Clinton andmekogus IMDb (inglise)

Eelnev George H. W. Bush	Ameerika Ühendriikide president 20. jaanuar 1993 – 20. jaanuar 2001	Järgnev George W. Bush
Eelnev Joe Purcell	Arkansase kuberner 9. jaanuar 1979 – 19. jaanuar 1981	Järgnev Frank D. White
Eelnev Frank D. White	Arkansase kuberner 11. jaanuar 1983 – 12. detsember 1992	Järgnev Jim Guy Tucker