Walter Ulbricht
Walter Ernst Paul Ulbricht (30. juuni 1893 Leipzig – 1. august 1973 Groß Dölln (tänapäeval Templin)) oli Saksa Demokraatliku Vabariigi poliitik, kelle eestvedamisel aastatel 1949–1971 kujunes Ida-Saksamaast sotsialistlik riik. 25. juulist 1950 kuni 3. maini 1971 oli Walter Ulbricht Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Keskkomitee esimene sekretär.[1]
Ulbricht oli noorpõlvest peale Saksamaa sotsialistliku töölisliikumise liige. Weimari vabariigi lõpuaastatel oli ta Saksamaa Kommunistliku Partei juht Berliinis. Ulbricht kuulus ümber Ernst Thälmanni koondunud partei juhtgruppi, mis juhtis võitlust sotsiaaldemokraatia ja vabariikliku korra vastu.
1945. aastal Nõukogude Liidust eksiilist naasnult juhtis ta nn Ulbrichti gruppi, tegutsedes Nõukogude okupatsioonitsoonis tihedas koostöös okupatsioonivõimudega. Saksamaa Kommunistliku Partei ja Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei juhtiva liikmena mõjutas ta oluliselt tulevase Saksa DV riigiaparaadi ülesehitust.
Aastatel 1950–1971 oli Ulbricht Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Keskkomitee esimene sekretär ning omas kõige kõrgemat poliitilist otsustusõigust. Ulbricht võttis vastu olulisi poliitilisi otsuseid, sealhulgas sotsialismi ülesehitamise kohta 1952. aastal, Lääne-Saksamaaga piiri sulgemise kohta 1952. aasta mais, 17. juuni 1953 rahvaülestõusu mahasurumise ning Berliini müüri rajamise kohta augustis 1961.
Aastatel 1949–1960 oli Ulbricht Ministrite Nõukogu aseesimees ning 1960–1973 Saksa DV Riiginõukogu esimees (formaalselt riigipea).