Lehekülje Elon Musk lähteteksti vaatamine

{{Ajakohasta|kuu=jaanuar|aasta=2019}}
{{infokast persoon
| nimi           = Elon Musk
| pilt           = Elon Musk 2015.jpg
| pildiallkiri   = 
| sünniaeg       = {{Sünniaeg ja vanus|1971|6|28}}
| sünnikoht      = [[Pretoria]], [[Lõuna-Aafrika Vabariik]]
| surmaaeg       = 
| surmakoht      = 
| haridus        = 
| tegevusala     = ettevõtja, insener, leiutaja, investor
| töökoht        = 
| organisatsioon = {{lihtne loend|
* [[SpaceX]] (tegevjuht ja tehnoloogiajuht)
* [[Tesla, Inc.]] (tegevjuht ja tootearhitekt)
* [[SolarCity]] (esimees)
* [[OpenAI]] (kaasesimees)
* [[Neuralink Corporation]] (kaasasutaja)
}}
| väärtus        = 200 miljardit [[USA dollar]]it (2021)<ref name="yWIJX" />
| allkiri        = Elon Musk Signature.svg
}}
'''Elon Reeve Musk''' (sündinud [[28. juuni]]l [[1971]] [[Pretoria]]s) on [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika]] päritolu [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] ärimagnaat,<ref name="uebac" /><ref name="sax1x" /> insener,<ref name="MXgYJ" /> leiutaja<ref name="nKUnH" /> ja investor.<ref name="aw9PS" /><ref name="T48sy" /><ref name="8s55q" />
Ta on [[SpaceX]]-i asutaja, tegevjuht ja tehnoloogiajuht; ettevõtte [[Tesla, Inc.]] tegevjuht ja tootearhitekt; [[SolarCity]] esimees ja [[OpenAI]] kaasesimees. Samuti on ta majandusüksuse [[Zip2]] kaasasutaja. 

Seisuga jaanuar 2018 hinnati tema vara väärtuseks 22,5 miljardit [[USA dollar]]it, millega ta oli Ameerika Ühendriikides jõukuselt 39. inimene.<ref name="b3Euf" /> 2020. aasta detsembris hinnati tema vara väärtuseks 160 miljardit dollarit, millega ta oli maailmas rikkuselt teine inimene [[Jeff Bezos]]e järel.<ref>https://www.bloomberg.com/billionaires/</ref> 2021. aasta jaanuaris tõusis Tesla aktsia 6%, mis kasvatas Muski netoväärtuse 191 miljardi dollarini ning temast sai maailma kõige rikkam inimene.

Musk püüab oma tegevuse kaudu ettevõtjana muuta maailma ja inimkonda.<ref name="8c3RS" /> Üks tema suurtest eesmärkidest on aidata kaasa [[roheline energia|rohelise energia]] tootmise laiendamisele ja kasutuselevõtule, et peatada [[globaalne soojenemine]]; teine suur eesmärk on vähendada inimkonna väljasuremise võimalust, rajades [[koloonia]] [[Marss|Marsile]] ja muutes tsivilisatsiooni multiplanetaarseks. Neid eesmärke aitavad saavutada SolarCity, Tesla Motors ja SpaceX.

Samuti on Musk loonud ülikiire transpordi süsteemi [[Hyperloop]] kavandi ning pakkunud välja vertikaalselt tõusva ja maanduva [[ülehelikiirus]]ega [[elektrilennuk]]i idee.<ref name="Q3ZoE" /><ref name="V1wNT" />

== Päritolu ==

Muski emapoolsed esivanemad, kes kandsid [[Šveits]]i saksa perekonnanime Haldeman, emigreerusid [[Ameerika iseseisvussõda|Ameerika iseseisvussõja]] ajal Euroopast Ameerikasse [[New York]]i ja liikusid sealt edasi Kesk-Lääne preeriatesse, kus nad olid farmerid.<ref name="01nZf" />

Muski emapoolne vanaisa Joshua Norman Haldeman sündis [[USA]]-s [[Minnesota]] osariigis, hiljem kolis tema pere elama Kanada [[Saskatchewani provints]]i. Haldeman korraldas Kanada esimesed [[rodeo]]d, hiljem tegutses [[kiropraktika|kiropraktikuna]]. 1948. aastal abiellus ta Kanada tantsustuudio juhendaja Winnifred Josephine Fletcheriga. Perekond sai kodukandis kuulsaks sellega, et ostis ühemootorilise [[lennuk]]i [[Bellanca Cruisair]], millega käis lõbureisidel [[Põhja-Ameerika]]s. Haldeman tegeles ka poliitikaga, kandideeris edutult parlamenti ja kirjutas koos abikaasaga raamatu "The Flying Haldemans: Pity the Poor Private Pilot" ("Lendavad Haldemanid: tundke kaasa vaesele eralennukipiloodile").
1950. aastal müüsid nad kogu oma vara maha ja kolisid elama [[Lõuna-Aafrika Vabariik]]i – kohta, kus nad polnud kunagi käinud. Seal jätkasid nad seikluslendude tegemist. Näiteks lendasid nad 1952. aastal [[Šotimaa]]le ja [[Norra]]sse, 1954. aastal aga [[Austraalia]]sse ja tagasi. Arvatavasti on tegemist ainsate ühemootorilisel lennukil Aafrikast Austraaliasse lennanud eralenduritega.<ref name="DVgWA" />

Kuigi Musk oli Haldemani surres vaid mõneaastane, kuulis ta vanaisa ettevõtmistest palju lugusid ja pidas teda oma suureks eeskujuks. Muski sõnutsi oli vanaisal "sisemine kutse seikluste järele, tahtmine teha hulle asju". Musk on arvanud, et ta enda ebatavaline riskivajadus võib olla vanaisalt päritud.<ref name="FZxMR" />

Muski isapoolne vanaema Cora Amelia Musk sündis [[Inglismaa]]l perekonnas, mida tunti kõrge intellektuaalsuse poolest. Elon Musk on öelnud, et ta side oma isapoolse vanaemaga oli väga tugev.<ref name="z3YRt" />

Elon Muski isa Errol Musk töötas elektromehaanikainsenerina.<ref name="Vance34" /> Talle kuulus ehitusinsenerinduse ettevõte, mis tegeles riiklike ja eratellimustega,<ref name="BusinessWeek" /> ta vastutas suurte projektide eest: kontorihooned, jaemüügi- ja elamukompleksid, õhujõudude baas.<ref name="Vance34" /> Üks Muskide pereliige on iseloomustanud Errol Muski kui "sariettevõtjat".<ref name="triumph_will" />

Elon Muski ema Maye Musk töötas toitumisspetsialisti ehk [[dietoloogia|dietoloogina]],<ref name="Vance34" /> hiljem [[modell]]ina.

== Lapsepõlv ja teismeiga ==
=== Lapsepõlv Lõuna-Aafrikas ===

Elon Musk sündis 28. juunil 1971 [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] [[Transvaali provints]]i pealinnas [[Pretoria]]s<ref name="5MjW7" /> [[Kanada]] päritolu ema Maye Muski (neiupõlvenimega Haldeman) ja lõuna-aafriklasest isa Errol Muski pere esimese lapsena.<ref name="EPlg5" /><ref name="stlrafa" /><ref name="tWRWi" />

Muski ema Maye sõnul olnud Elon väiksena uudishimulik ja energiline laps, kes omandas kõike kiiresti. Samas oli tal kalduvus aeg-ajalt justkui transsi langeda: silmadesse tekkis kauge ja unistav pilk ning ta ei kuulnud, mida talle räägiti. Vanemad ja arstid arvasid, et poisil on probleeme kõrvakuulmisega. Pärast terve rea analüüside tegemist eemaldati tal [[adenoidid]]. See aga ei muutnud midagi. Musk ise on öelnud, et 5–6-aastaselt avastas ta viisi, kuidas ümbritsevat maailma blokeerida ja vaid ühele asjale keskenduda.<ref name="HoqmN" />

Elon Musk paistis lapsena silma ka isepäisuse ja sihikindlusega. Umbes kuueaastaselt karistasid ta vanemad teda koju jätmisega: teda ei võetud kaasa ta nõo sünnipäevale, mis toimus Pretoria teises otsas. Ta otsustas siiski sünnipäevale minna, põgenes lapsehoidja hoole alt ja kõndis jala neli tundi läbi linna, et jõuda nõo 16–19 kilomeetri kaugusel asuva majani. Kohale jõudes nägi Muski ema teda tänaval kõndimas. Poiss põgenes, ronis lähedal asuva puu otsa ja keeldus enne alla tulemast, kui talle lubati, et teda ei karistata.<ref name="CandidTV" />

Musk pandi Pretorias asuvasse kooli varakult, ta oli kooli kõige noorem ja kasvult väikseim õpilane.<ref name="triumph_will" />

Muskile meeldis väga raamatuid lugeda. Ta võis lugeda kasvõi kümme tundi järjest; nädalavahetusel võis ta läbi lugeda kaks raamatut päevas. Tema lemmikraamatud olid [[J. R. R. Tolkien]]i "[[Sõrmuste Isand]]", [[Isaac Asimov]]i "[[Asum (romaan)|Asum]]", [[Robert A. Heinlein]]i "[[Kuu on karm armuke]]" ja [[Douglas Adams]]i "[[Pöidlaküüdi reisijuht Galaktikas]]". Kui ta oli kõik koolis ja kodulähedases raamatukogus leiduvad huvipakkuvad raamatud läbi lugenud, asus ta [[Encyclopedia Britannica]] kallale. Ta jõudis läbi uurida kaks [[entsüklopeedia]]t.<ref name="Z5E2a" />

Musk sai klassikalise kõiketeadja ja raamatukoi maine, mida kinnistas ka tema ebasportlikkus. Ta kippus pidevalt teiste öeldut parandama, mis mõjus teistele lastele eemaletõukavalt ja muutis Muski üksikuks. Kuigi ta hoidis koolis omaette, oli ta pereliikmete seltsis suhtlemisaldis ja vaba käitumisega.<ref name="W8Itt" />

1980. aastal, kui Musk oli 9-aastane, [[lahutus|lahutasid]] Muski vanemad abielu<ref name="BusinessWeek" /> ning Musk jäi isa juurde elama.<ref name="sjmn20140411" />

Kui Musk oli peaaegu kümneaastane, hakkasid turule tulema esimesed [[personaalarvuti]]d. Ta ostis kõrvalepandud taskuraha ja isalt küsitud raha eest endale tollase populaarse koduarvuti [[Commodore VIC-20]] ja mõned programmeerimisõpikud ning õppis omal käel [[programmeerimine|programmeerima]].<ref name="Knowledge@Wharton" />

12-aastaselt müüs ta umbes 500 [[USA dollar|dollari]] eest esimese omaloodud tarkvara, kosmoselahinguteemalise mängu "Blastar".<ref name="Knowledge@Wharton2" /><ref name="belfiore" /> Mängu [[programmeerimiskeel]]es [[BASIC]] kirjutatud 167-realine kood avaldati 1984. aastal Lõuna-Aafrika kohaliku kaubandusväljaande PC and Office Technology detsembrinumbris.<ref name="belfiore" /><ref name="uV1YZ" /><ref name="play" /> [[Google]]'i tarkvarainsener Tomas Lloret Llinares kirjutas mängu koodi aastaid hiljem ümber [[HTML5]]-keelde ja seda on võimalik [[veeb]]is mängida.<ref name="play" /><ref name="1Z4nh" />

Arvutitarkvara müügi eest teenitud raha kulutas ta uute arvutimängude ja rollimängu [[Dungeons & Dragons]] moodulite peale.<ref name="FreshDialogues" />

Murdeeas elas Musk läbi eksistentsiaalse kriisi. Ta püüdis sellest üle saada religioosseid ja filosoofilisi tekste lugedes. Otsides vastust küsimusele [[elu mõte|elu mõttest]], luges ta ka [[Friedrich Nietzsche]] ja [[Arthur Schopenhauer]]i teoseid. Lõpuks jõudis ta tagasi sinna, kust alustas, ehk [[ulmekirjandus]]eni. "Kui sa suudad õige küsimuse välja mõelda, on vastust leida suhteliselt lihtne. Mina jõudsin järeldusele, et me peaksimegi tegelikult püüdlema inimteadvuse ulatuse ja mahu avardamise poole, et mõista paremini, milliseid küsimusi esitada," on Musk hiljem öelnud, viidates Douglas Adamsi raamatule "Pöidlaküüdi reisijuht galaktikas". "Ainuke asi, mida on mõtet teha, on püüelda suurema kollektiivse valgustatuse poole."<ref name="FreshDialogues" /><ref name="5sYLX" />

Kuigi Musk tegeles tol ajal peamiselt arvutiga ja raamatute lugemisega, juhtis ta oma aasta noorema venna Kimbali ja tädipoegade Russi, Lyndoni ja Peter Rive'i tegemisi. Näiteks käisid nad ukselt uksele müümas lihavõttemune ning valmistasid kodus [[lõhkeseade]]ldisi ja [[rakett]]e.<ref name="BusinessWeek" /><ref name="Vance40" />

Kui Musk oli 16-aastane, püüdsid poisid avada [[videomäng]]ude mängusaali oma kooli lähedal. Nad leidsid vanemate teadmata mängusaalile ruumid ja varustajad ning hakkasid linna käest ärile tegevusluba taotlema. Kuid dokumendile pidi alla kirjutama vähemalt 18-aastane isik ja neil ei õnnestunud ei Rive'ide isa ega Errolit nõusse saada.<ref name="triumph_will" /><ref name="Vance40" />

Õpilasena kannatas Musk kolm-neli aastat [[Koolivägivald#Koolikiusamine|koolikiusamise]] all. Ükskord tõukas poistekamp ta trepist alla ja tagus siis teda jalgadega, kuni ta teadvuse kaotas. Ta pidi haiglasse minema ja puudus nädal aega koolist. 2013. aastal ütles Musk, et on lasknud teha ninaoperatsiooni, et tolle peksmise järgsetest tüsistustest vabaneda.<ref name="Vance41" />

Muski klassivennad mäletavad teda kui meeldivat, vaikset ja silmapaistmatut õpilast. Tema hinded ei olnud klassi parimad, ta polnud sportlik ega olnud kunagi liidripositsioonil. Ta pälvis tähelepanu sellega, et võttis kooli kaasa mudelrakette ja lennutas neid seal ning võttis sõna [[fossiilkütused|fossiilkütuste]] kasutamise vastu ja [[päikeseenergia]] poolt.<ref name="Vance41" />

15-aastaselt oli Elon Musk jõudnud selgusele, et tema tee [[eneseteostus]]ele läheb Ameerika Ühendriikide kaudu.<ref name="BusinessWeek" /> Hiljem on ta oma otsust selgitanud ka sooviga olla tehnoloogilise arengu eesliinil.<ref name="evancarmichael" />

=== Kanada ===
1988. aastal siirdus Musk 17-aastaselt Lõuna-Aafrikast Kanadasse. Hilisemates intervjuudes on ta seda sammu põhjendanud sooviga kasutada Kanadat vahepeatusena USA-sse jõudmiseks. Ta oli välja uurinud, et USA [[kodakondsus]]t on lihtsam saada Kanada kui Lõuna-Aafrika päritolu immigrandina.<ref name="triumph_will" /> Tänu Kanada seadusemuudatusele sai Maye Musk oma Kanada kodakondsuse lastele edasi anda. Teine põhjendus, mida Musk sageli intervjuudes esitab, oli soov vältida kohustuslikku ajateenistust Lõuna-Aafrika Vabariigi sõjaväes. Tollases Lõuna-Aafrika Vabariigis oli võimul [[apartheid]]irežiim ja Musk on intervjuudes öelnud, et ei soovinud moraalsetel põhjustel selle režiimi kaitsmises osaleda. Kuid enamasti jätab Musk mainimata, et viis kuud enne Kanadasse minemist astus ta [[Pretoria ülikool]]i, kus hakkas õppima [[füüsika]]t ja [[inseneriteadused|inseneriteadusi]]. Kuna ta ei pööranud õppimisele piisavalt tähelepanu, siis langes ta peatselt ülikoolist välja. Hiljem on ta seda etappi iseloomustanud kui ooteaega, mil Kanadasse reisimise dokumendid korda saavad.<ref name="EGvSf" />

Olles saanud Kanada passi, lendas Musk 1988. aasta juunis [[Montréal]]i. Kuna tal oli vähe raha ja polnud Kanadas elukohta, oli ta plaaninud minna Kanadas elava onu juurde, kuid kohapeal selgus, et too on Minnesotasse kolinud. Seejärel püüdis ta võtta ühendust Kanada eri paigus elavate sugulastega ja suundus lõpuks 3000&nbsp;km kaugusele Saskatchewani, oma vanaisa kunagisse elukohta.<ref name="BusinessWeek" /><ref name="nzmUV" />

Järgmise aasta veetis ta Kanadas ringi rännates ja juhutöid tehes. [[Waldeck]]i linnas kasvatas ta oma sugulase farmis köögivilju ja tühjendas viljamahuteid, [[Vancouver]]is saagis [[mootorsaag|mootorsaega]] küttepuid. Raskeima tööna on ta nimetanud [[saeveski]] boileriruumi puhastamist, mille tegemiseks pidi end tulekindlas ülikonnas läbi kitsa tunneli sisse pressima, et siis läbi sama käigu põlemisjäätmeid välja kühveldada.<ref name="BusinessWeek" /><ref name="avLPU" />

Elon Muski ema Maye, õde Tosca ja vend Kimbal järgnesid aasta jooksul Elon Muskile Kanadasse.<ref name="6jMX2" />

1989. aastal astus Musk [[Ontario]]s [[Kingston (Kanada)|Kingstonis]] asuvasse [[Queen'si Ülikool|Queen'si ülikooli]].<ref name="6jMX2" />

Kanadas olles koostasid Elon ja Kimbal Musk õpingute vahepeal nimekirja inimestest, kellega nad sooviksid Kanadas kohtuda, ja kutsusid siis neid endaga kohtuma. Muuhulgas kohtusid nad majandusajakirjaniku ja [[Scotiabank]]i tippjuhi Peter Nicholsoniga. Kohtumise järel pakkus viimane Elon Muskile pangas suvepraktika kohta.<ref name="8enhu" />

Queen'si ülikoolis õppimise ajal tutvus Musk sama kaasüliõpilase Justine Wilsoniga, kellega tal tekkis armusuhe ja kellest sai hiljem Muski esimene abikaasa.<ref name="8enhu" />

=== Ülikooliõpingud USA-s ===
Olles õppinud kaks aastat Queen'si ülikoolis, sai Musk 1992. aastal [[stipendium]]i õppimiseks [[Ivy League]]'i kuuluvas [[Pennsylvania Ülikool|Pennsylvania ülikoolis]] ja kolis [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]]. Ta otsustas saada kaks [[diplom]]it: ühe [[majandus]]e erialal [[Whartoni Ärikool|Whartoni ärikoolis]] ja teise [[füüsika]] erialal Pennsylvania ülikooli kunstide ja teaduste koolis. Stipendium kattis vaid ülikooli õppemaksu, elamiskulud ja õppematerjalide kulud pidi ta õppimise kõrvalt tööga teenima.<ref name="evancarmichael" /><ref name="i" />

Pennsylvania ülikoolis tutvus ta hilisema [[Silicon Valley]] ettevõtja [[Adeo Ressi]]ga, kes jäi Muski lähedaseks sõbraks ka pärast ülikooli.<ref name="CgFS6" />

Koos Ressiga üürisid nad endale 10-toalise [[üliõpilaskorporatsioon]]ile kuuluva maja, kus nad ise elasid ja mida kasutasid nädalalõppudel kui tegevusloata [[ööklubi]]. Pidudel võis majas viibida ligi 500 inimest, kes igaüks maksid sisenemistasu viis dollarit. Elon Muski ema Maye oli pidudel uksehoidja ja rahakorjaja. Teenitud raha kasutas Musk ülikoolihariduse eest maksmiseks. Musk ise jäi pidudel enamasti kaineks. Ressi sõnul oli Musk kõige korralikum tüüp, keda ta on kunagi kohanud ja "ei joonud kunagi". Ainuke aeg, mil Ressi pidi Muski käitumist piirama, olid [[videomäng]]ude maratonid, mis võisid kesta järjest mitu päeva.<ref name="901gr" />

Ülikoolis õppides kirjutas Musk koolitööna äriplaani, mille pealkirjaks oli "The Importance of Being Solar" ("Kui tähtis on kasutada päikeseenergiat"). Ta ennustas oma töös [[päikeseenergia]] tehnoloogia arengut ja järjest suuremat kasutuseletulekut. Töö lõpus kirjeldas ta tuleviku elektrijaama: kosmoses asuv päikeseelektrijaam, mis saadab energia mikrolainekiirguse kaudu maa peal asuvatesse vastuvõtuantennidesse. Teine tema uurimistöö rääkis uurimisdokumentide ja [[raamat]]ute elektroonilisest skaneerimisest [[optiline märgituvastus|optilise märgituvastussüsteemi]] abil ning nende ühte [[andmebaas]]i koondamisest, kujutades endast ristandit aastaid hiljem loodud [[Google Books]]ist ja [[Google Scholar]]ist. Kolmas uurimistöö rääkis [[superkondensaator]]itest.<ref name="m9Dc4" />

Mõeldes sellele, mida ta pärast ülikooli tegema hakkab, kaalus Musk ühe variandina ka videomängude äri alustamist. Videomängud olid teda lapsest peale vaimustanud ja ta tundis valdkonda hästi. Kuid ta jõudis järeldusele, et see pole piisavalt suur eesmärk. "Mulle meeldivad väga arvutimängud, aga kui ma mõtleksingi välja mõne tõeliselt hea mängu, kui palju mõju sel maailmale ikka oleks," on ta öelnud.<ref name="Q9iUG" />

1994. aasta suve veetis Musk [[California]]s [[Silicon Valley]]s, kus ta töötas kahes praktikakohas. Päeval töötas ta [[Los Gatos]]e linnakeses asuvas [[idufirma]]s Pinnacle Research, mille teadlasterühm uuris, kuidas kasutada superkondensaatoreid [[elektriauto|elektri]]- ja [[hübriidauto|hüdriidautode]] jõuallikana. Õhtuti töötas ta [[Palo Alto]]s asuvas idufirmas Rocket Science Games, mis tegeles videomängude loomisega. Muski ülesandeks oli kirjutada [[assemblerkeel]]es [[draiver]]eid.<ref name="WEvvt" />

1995. aastal kolis Musk elama Silicon Valley piirkonda. Ta oli kandideerinud [[Stanfordi ülikool]]i [[materjaliteadus]]e ({{keel-en|Material Science Engineering}}) kraadiõppesse ja osutunud vastuvõetuks. Tema uurimistöö teemaks pidid saama superkondensaatorid. Kuid ta oli kahevahel, kas alustada kraadiõpinguid või võtta oma vabal ajal valmis kirjutatud tarkvara ja arendada see edasi ettevõtteks. Lõpuks jättis ta end Stanfordi ülikoolis kursusele registreerimata. Sel ajal tekkisid esimesed graafilised [[veebibrauser]]id ja [[internet]] hakkas akadeemilisest keskkonnast välja laiemale kasutajaterühmale levima. Musk mõistis, et ta ei saa sellest arengust kõrvale jääda.<ref name="CandidTV" /><ref name="evancarmichael" /><ref name="gKbNx" /><ref name="T4rMV" />

== Töö ==
=== Zip2 ===
1994. aasta suvel tegid Elon ja Kimbal Musk automatka Californiast [[Illinois]]i ja arutasid tee peal võimalusi omaenda internetiettevõtte loomiseks. Parim idee, mis neile siis pähe tuli, oli luua arstide infovahetuse ja koostöö tõhustamiseks mõeldud reaalajas veebivõrgustik. Kimbal Musk hakkas pärast seda juba uue ettevõtte [[äriplaan]]i välja töötama ja müügipoolega tegelema. Kuid valdkond ei olnud nende jaoks piisavalt kaasakiskuv ja nad jätsid ettevõtmise katki.<ref name="sfN6H" />

Elon Musk tuli äriidee peale [[Silicon Valley]]s idufirmas suvepraktikal olles, kui kontorisse tuli müügimees ettevõttest [[Yellow Pages]], kes püüdis müüa võimalust lisada ettevõtte kontaktandmed paberkataloogi kõrval ka uudsesse ''online''-nimekirja. Müügimees ei paistnud ise ka aru saavat, mis internet on või kuidas keegi sellega raha võiks teenida ning Musk leidis, et see on miski, mida ta vennaga paremini teha suudaks.<ref name="AFtwj" />

Elon ja Kimbal Musk asutasid oma ettevõtte 1995. aastal ja selle nimeks sai Global Link Information Network. Ettevõtte ideeks oli pakkuda ettevõtetele [[kaart|kaardiga]] ühendatud ''online''-kataloogi. Musk kasutas toote selgitamiseks sageli [[pitsa]] näidet, öeldes, et kõigil on õigus teada lähima pitsarestorani asukohta ja juhiseid, kuidas sinna pääseda.<ref name="RyxXR" />

Ettevõtte esimeseks kontoriks oli [[Palo Alto]]s asuv pisike 6x9-meetrine stuudiokorter. Elon Musk tegeles tarkvara kirjutamisega, Kimbal aga ukselt uksele müügiga. Vendade isa Errol Musk oli andnud ettevõtte rajamiseks 28 000 dollarit, kuid kontori üürimise, vajaliku inventari ja tarkvaralitsentside soetamise järel oli raha peaaegu otsas. Ettevõtte esimese kolme tegevuskuu jooksul elasid Elon ja Kimbal Musk ettevõtte kontoris ja käisid duši all [[YMCA]]-s.<ref name="fpqtH" />

1995. aasta lõpus palkas ettevõte esimesed töötajad – müügimehed. Ettevõte oli üürinud kahetoalise korteri, mille sisustamiseks polnud raha. Musk magas öösiti oma töölaua ääres kott-toolil ja palus hommikul esimesena tööle jõudvatel töötajatel ta üles äratada.<ref name="4cxMm" />

1996. aasta alguses tuli ettevõttesse selle kaasasutaja Kanada ärimees Greg Kouri, kellega vennad Muskid olid [[Toronto]]s kohtunud, ja kes oli osalenud Zip2 loomise [[ajurünnak]]utes. Varasema ärikogemusega 30. eluaastates Kouri oli kogemusteta Elon Muski jaoks usaldusisik ja tasakaalustav [[mentor]]. Samuti tegi ta lõpu vendade vahelistele kaklustele, milleni nende erimeelsused äri juhtimise osas vahel viisid. Ühe sellise kakluse käigus tõmbas Elon Musk käe marraskile ja vajas [[teetanus]]e vastast süsti.<ref name="V52na" />

1996. aasta alguses toimusid ettevõtte tegevuses suured muutused. Riskikapitaliettevõte Mohr Davidow Ventures investeeris ettevõttesse kolm miljonit dollarit. Ettevõte muutis oma nime, milleks sai nüüd Zip2, ja kolis suuremasse kontorisse. Kõige suuremad muudatused olid aga tegevuse laiendamine senise [[San Francisco laht|San Francisco lahe]] piirkonna asemel üleriigiliseks ja ettevõtte fookuse muutumine. Senise väikeäridele mõeldud ukselt uksele müügi asemel hakkas Zip2 pakkuma spetsiaalselt [[ajaleht]]edele mõeldud tarkvarapaketti kinnisvara- ja automüügikuulutuste jaoks.<ref name="hItum" />

Musk kaotas enamusosaluse ettevõttes ja investorid palkasid uue tegevjuhi – kelleks sai varem ettevõttes [[Creative Labs]] töötanud Rich Sorkin – ning surusid Muski tehnoloogiajuhi kohale. Muskile see ei meeldinud, ta oleks soovinud ettevõtet ise juhtida. Ettevõttel oli nüüd raha ja see suutis palgata kõrgetasemelisi tarkvarainsenere, osa töötajaid löödi üle ettevõttest [[Silicon Graphics Inc.]] (SGI), kus töötasid tolle aja parimad Silicon Valley tarkvarainsenerid.<ref name="XjVMm" />

Vabal ajal organiseeris Musk Zip2 töötajatest videomängude meeskonna, et osaleda üleriigilisel tulistamismängu [[Quake]] turniiril. Meeskond saavutas turniiril teise koha ja võitis mitu tuhat dollarit.<ref name="Xs0TS" />

Zip2 teenuseid hakkasid kasutama [[New York Times]], [[Knight-Ridder]], [[Hearst Corporation]], [[Times Mirror]], [[Pulitzer Publishing]], [[Chicago Tribune]] ja teised meediaettevõtted. Osa meediaettevõtetest oli nõus Zip2 investeerima ja ettevõte sai kokku 50 miljoni dollari suuruse lisarahastuse.<ref name="Xs0TS" /><ref name="About.com" /><ref name="cnet19990216" />

Musk ei olnud rahul, et Zip2 tegevus toimus ajalehtede varjus, ta tahtnuks, et ettevõte pakuks tarbijatele otseteenuseid. Sellel eesmärgil soovis ta osta [[domeeninimi|domeeninime]] city.com. Zip2 nõukogu aga oli rahul senise äristrateegiaga ega soovinud uut riski võtta.<ref name="RB7Ss" />

1998. aasta aprillis teatas Zip2, et ühineb oma peamise konkurendi Citysearchiga. Ühinemisprotsessi ettevalmistamise käigus tekkisid aga küsimused Citysearchi finantsandmete õigsuse kohta, samuti olid ühinemise vastu mitmed Zip2 juhtivtöötajad, kes oleksid ettevõtete liitumisel töökohast ilma jäänud. Algul tehingut pooldanud Musk pöördus samuti selle vastu ning soovis Rich Sorkini lahkumist ja enda ennistamist tegevjuhi kohale. Kuid ettevõtte nõukogu jättis hoopis Muski ettevõtte juhatuse kohast ilma ja määras tegevjuhi kohale riskikapitaliettevõttes Mohr Davidow Ventures töötava Derek Proudiani.<ref name="RB7Ss" />

Liitumistehingu nurjudes osutus Zip2 olevat viletsas olukorras: ettevõte hakkas raha kaotama. Ka [[Microsoft]] plaanis samal turul tegutsema hakata ja oli tekkinud hulk uusi idufirmasid, kes tegelesid kaardistamisega ning automüügi- ja kinnisvarakuulutustega. Kuid 1999. aasta veebruaris tegi arvutite tootja [[Compaq Computer]] [[Altavista]] divisjon ettevõttele ostupakkumise. Zip2 juhatus võttis pakkumise vastu, ostuhinnaks oli 307 miljonit dollarit pluss 34 miljonit dollarit aktsia[[optsioon]]idena. Elon ja Kimbal Musk teenisid tehingust vastavalt 22 miljonit ja 15 miljonit dollarit, Musk oli 28-aastaselt saanud miljonäriks.<ref name="syLwQ" />

Muskil polnud mingit plaani Compaqi teenistusse jääda, tal olid tekkinud juba uued ideed. Zip2 toimunu mõjul püüdis Musk edaspidistes ettevõtetes kontrolli ettevõtte üle ja tegevjuhi kohta igal juhul säilitada.<ref name="syLwQ" />

=== X.com ja PayPal ===
Kui Musk 1990. aastate algul [[Kanada]]s [[Scotiabank]]is suvepraktikal oli, sai ta ülesandeks tutvuda panga [[arengumaad]]e võlakirjaportfelliga: ta pidi kindlaks tegema portfelli tegeliku väärtuse. Seda tehes märkas ta ärivõimalust. USA valitsus oli püüdnud arengumaade võlakoormust vähendada ja väljastanud [[Brady võlakirjad]] ({{keel-en|Brady bonds}}), millega ta sisuliselt tagas arengumaade võlakirjad. Musk avastas, et arengumaade võlakirju oli võimalik turult osta tagatisväärtusest kaks korda väiksema hinnaga. Ta kirjutas sellest ettekande oma ülemusele, kelle käest jõudis teave edasi panga tegevjuhi lauale. Too aga lükkas ettepaneku tagasi, öeldes, et pank on ka varem arengumaade võlgade tõttu raha kaotanud. Ei aidanud ka Muski selgitused, et raha oleks võimalik kaotada vaid siis, kui [[USA rahandusministeerium]] oma kohustused täitmata jätab. Sellest peale oli Musk veendumusel, et [[pangandus]] on valdkond, kus on palju raha ja palju ebaefektiivsust. Muski sõnul "pankurid jäljendasid vaid seda, mida kõik ees teevad. Kui kõik otsustasid kaljult alla hüpata, jooksid ka need kuradi pankurid kohe koos teistega kaljult alla. Kui keset tuba oleks olnud suur hunnik [[kuld]]a ja mitte keegi ei oleks seda puudutanud, ei oleks ka nemad seda endale tahtnud."<ref name="jqrpA" />

Järgnenud aastatel mõtles Musk, kuidas pangandust internetiga ühendada, kuidas luua täisteenust osutavat ''online''-panka, mis pakuks nii säästu-, [[arvelduskonto|arveldus]]- kui ka hoiukontot ning vahendus- ja [[kindlustus]]teenuseid. Takistuseks polnud mitte tehnoloogia, vaid pangandusvaldkonna suur riigipoolne reguleeritus.<ref name="KYLOu" />

Musk hakkas uue ettevõtte plaani ellu viima juba enne Zip2 müümist. Ta värbas enda meeskonda mõned Zip2 parimad tarkvarainsenerid ja pidas nõu panganduses töötavate tuttavatega. 1999. aasta märtsis asutas ta finantsteenustega tegeleva äriühingu X.com, investeerides sellesse 12 miljonit dollarit Zip2 müügist teenitud raha. Ülejäänud neli miljonit dollarit (pärast [[maksud]]e tasumist) jättis ta endale isiklikuks kasutamiseks.<ref name="ivLwk" />

X.com-i asutajate meeskond koosnes peale Muski endisest Zip2 juhtivtöötajast Ed Ho'st ja Muski tuttavatest Scotiabanki päevilt, finantstaustaga kanadalastest Harris Frickerist ja Christopher Payne'ist. Kaasasutajate meeskond pidas neli–viis kuud koosolekuid, ''online''-panga asutamist takistav regulatsioon tundus olevat ületamatu probleem. Muski ja Frickeri vahele tekkisid vastuolud. Frickeri meelest olid Muski [[ajakirjandus]]es tehtud suurejoonelised avaldused pangandusvaldkonna ümberkujundamisest rumalad, Fricker eelistas tavapärasemat lähenemist. Viis kuud pärast ettevõtte asutamist lahkus Fricker koos enamiku võtmetöötajatega X.com-ist ning ettevõttesse jäi vaid Musk koos käputäie talle lojaalsete töötajatega.<ref name="4EaTU" />

Muskil õnnestus kirgliku ja entusiastliku jutuga meelitada ettevõttesse uued tarkvarainsenerid, samuti sai ta tuntud riskikapitalisti [[Mike Moritz]]i toetuse. Ettevõte sai pangandus- ja investeerimislitsentsi ning lõi partnerlussuhte [[Barclays]]i pangaga. 1999. aasta novembris ööl vastu [[tänupüha]] avati ''online''-pank klientidele.<ref name="mXd2A" />

X.com maksis panga kliendiks hakkamise eest 20 dollarit ja teise kliendi soovitamise eest 10 dollarit. Pank võttis kasutusele uudse eraisikult-eraisikule maksete süsteemi, mille jaoks piisas vaid makse saaja e-posti aadressi sisestamisest. X.com-i üldine idee oli vastanduda aeglastele traditsioonilistele pankadele ja anda klientidele võimalus teha pangatoiminguid vaid mõne hiireklõpsuga. Esimese mõne kuuga sai pank endale üle 200 000 kliendi.<ref name="QE129" />

Samas majas X.com-iga ja nende rendipinnal tegutses teine idufirma Confinity, mida juhtisid [[Peter Thiel]] ja [[Max Levchin]]. Confinity töötas välja süsteemi, mille abil [[pihuarvuti]] [[Palm Pilot]] omanikud saaksid [[infrapunaliides]]e kaudu üksteisele rahaülekandeid teha. Alguses olid kahe ettevõtte suhted sõbralikud. Kuid siis hakkas ka Confinity tegelema [[veeb]]i ja [[e-post]]i teel tehtavate maksete süsteemi väljaarendamisega, süsteemi nimi oli [[Paypal]]. Confinity kolis teise kontorisse ja alustas X.com-iga teravat võistlust. Võisteldi selles, kes suudab kiiremini kasvada ja rohkem kliente ligi meelitada. Ettevõtted kulutasid [[reklaam]]ile kümneid miljoneid dollareid. Confinity eeliseks oli see, et nad suutsid oma Paypali maksesüsteemi ühendada [[eBay]] veebioksjonikeskkonnaga, kuid nad maksid klientidele preemiateks 100 000 dollarit päevas ja nende sularahareservid hakkasid lõppema. X.com-il olid viimistletumad pangandustooted ja rohkem raha.<ref name="yansz" />

2000. aasta märtsis otsustasid X.com ja Confinity ühineda. Uus ettevõte võttis nimeks X.com ning Muskist sai selle suurim osanik ja tegevjuht. Veidi pärast liitumist sai X.com investoritelt, kelle hulgas olid [[Deutsche Bank]] ja [[Goldman Sachs]], 100 miljonit dollarit, kokku oli ettevõttel sel ajal üle miljoni kliendi.<ref name="BAegm" />

Kuigi kaks ettevõtet olid formaalselt liitunud, töötasid kummagi ettevõtte meeskonnad eri kontorites edasi ja olid tootearenduse suhtes erimeelt. Musk eelistas X.com-i kaubamärki, teised aga Paypali. Confinity meeskond tahtis kasutada [[Linux]]i-taolist [[vabatarkvara|vaba lähtekoodiga tarkvara]], Musk aga [[Microsoft]]i tarkvara. Ettevõte oli lõhenenud; Peter Thiel astus kõrvale ja Max Levchin ähvardas lahkuda. Ettevõtte arvutisüsteemid ei suutnud kasvava kliendibaasiga toime tulla ja [[veebileht]] kukkus vähemalt kord nädalas maha. Pangad nõudsid suuremaid tasusid, pangapettuste arv suurenes, ka konkurents teiste ettevõtetega kasvas. Üha suurem hulk ettevõtte töötajaid hakkas Muski otsustusvõimet ettevõtet tabanud kriiside valguses kahtluse alla seadma.<ref name="EkfR5" />

Musk oli Justine Wilsoniga 2000. aasta jaanuaris abiellunud, sama aasta septembris sõitsid nad [[Austraalia]]sse [[Sydney]]sse mesinädalatele. Väike rühm X.com-i töötajaid otsustas Muski äraolekut kasutada ja esitas ettevõtte nõukogule umbusaldusavalduse Muski vastu ning tegi ettepaneku nimetada tegevjuhiks Peter Thiel. Kui Musk sellest Austraalias maandudes teada sai, pöördus ta järgmise [[Palo Alto]]sse suunduva lennukiga tagasi, kuid oli juba hilja. Musk püüdis küll ettevõtte nõukogu veenda otsust muutma, kuid see jäi endale kindlaks.<ref name="CWHZE" />

2001. aasta juunis muutis ettevõtte uus tegevjuht Thiel ettevõtte kaubamärgiks Paypali. Muski mõju ettevõtte tegevusele oli palju langenud, kuid ta jätkas Paypali nõustamist ja kasvatas oma investeeringut ettevõttesse. Sel ajal oli PayPali aastatulu 240 miljonit dollarit. Sellel ajaperioodil hakkas lõhkema [[dot-com'i mull|''dot-com''-i mull]] ja internetiettevõtetesse raha investeerinud inimesed püüdsid oma raha võimalikult kiiresti kätte saada. Muski ja Moritzi teeneks võib lugeda, et kui eBay soovis Paypali ära osta, siis veensid nemad ettevõtte nõukogu pakkumist tagasi lükkama ja viivitama. Lõpuks tegi eBay 2002. aasta juulis PayPalile 1,5 miljardi dollari suuruse ostupakkumise ja ettevõtte nõukogu nõustus müügiga. Musk oli PayPali suurim osanik ja omas enne ettevõtte müüki 11,7% selle [[aktsia]]test. Ta teenis müügist ligi 250 miljonit dollarit, millest jäi pärast maksude mahaarvamist järgi 180 miljonit dollarit.<ref name="OObp0" /><ref name="qeRi6" />

=== SpaceX ===
==== Eellugu ====
2001. aastal kolisid Elon ja Justine Musk elama Los Angelesse. [[Los Angeles]] on juba 20. sajandi esimesest poolest alates olnud USA lennunduse- ja kosmosetööstuse üks peamisi keskusi. Musk oli hakanud mõtlema lapsepõlveaegsetele unistustele [[kosmos]]est ja kuigi ta ei teadnud täpselt, mida ta teha soovib, tahtis ta end ümbritseda valdkonna juhtivate spetsialistidega.<ref name="wPo7P" />

Muski esimene kokkupuude kosmoseala inimestega toimus läbi [[Marss|Marsi]] uurimise entusiastide mittetulundusühingu [[Mars Society]]. Ta külastas Mars Society rahakogumisüritust ja annetas ühingule 5000 dollarit. Ühingu esimees [[Robert Zubrin]] tutvustas Muskile Translife'i projekti kava (hiljem sai projekti nimeks [[Mars Gravity Biosatellite]]). Projekti eesmärgiks oli uurida Marsi [[gravitatsioon]]i mõju [[hiir]]tele, selleks pidi saadetama viieks nädalaks [[Maa-lähedane orbiit|Maa-lähedasele orbiidile]] [[tehiskaaslane]] 15 hiirega, mis pidi pööreldes tekitama Marsi gravitatsiooniga (~0,38 g) võrdse [[tsentrifugaaljõud|tsentrifugaaljõu]]. Musk oli Mars Societyst vaimustatud, liitus ühingu direktorite nõukoguga ja annetas ühingule veel 100 000 dollarit [[kõrb]]esse loodava uurimiskeskuse jaoks.<ref name="JDtDG" />

Musk soovis teha elus midagi tähendusrikast. Talle tundus, et inimkond on suurest osast oma ambitsioonidest kosmoseuurimise suhtes loobunud. Ta nägi [[NASA]] veebilehte külastades, et ka NASA-l pole detailset plaani Marsi uurimise kohta. Musk soovis teha midagi, mis innustaks suures hulgas inimestes kirge kosmoseuurimise suhtes. Mars Society plaan saata hiired Maa orbiidile arenes Muski peas edasi plaaniks saata hiired Marsile ja tagasi.<ref name="z2S60" />

Musk loobus Mars Society direktori kohast ja moodustas omaenda organisatsiooni Life to Mars Foundation. Ta hakkas korraldama koosolekuid [[hotell]]ide konverentsisaalides, kuhu oli kokku kutsunud kosmosetööstuse tippasjatundjad ja muud tuntud inimesed. Teiste seas osalesid kokkusaamistel NASA [[Jet Propulsion Laboratory]] (JPL) teadlased, hilisem NASA administraator [[Michael Griffin]] ja filmirežissöör [[James Cameron]]. Musk soovis, et osalejad aitaksid tal välja töötada sündmuse, mis tõmbaks maailma tähelepanu ja paneks inimesed Marsist rääkima. Musk lootis, et sündmus haarab inimeste kujutlusvõimet ja kasvatab avalikkuses huvi kosmoseuurimise vastu, andes nii kosmoseuurimisele uue hoo sisse. Sündmuse eelarveks oli ta seadnud 20 miljonit dollarit.<ref name="MZ5Lv" /><ref name="WqLYK" />

Arutelude käigus tekkis algsest Marsile hiirte saatmise plaanist erinev "Marsi oaasi" plaan. Selle plaani järgi pidi Musk ostma [[rakett|raketi]] ja saatma Marsile robotkasvuhoone, milles kasvavad taimed. Marsi pinnale jõudes pidi kasvuhoone kamber avanema, tõmbama endasse veidi Marsi pinnast ehk [[regoliit]]i ja tootma Marsil esimest korda [[hapnik]]ku. Musk soovis, et kambril oleks aken ja et sellest saaks saata Marsil kasvavatest taimedest Maale videopilti.<ref name="4AIny" />

Projekti elluviimise ees seisid väga suured insenertehnilised takistused – Marsi pinnal olevas kambris taimedele sobiva temperatuuri säilitamine; teadmatus, kuidas mõjub Marsi pinnas taimedele jne –, kuid ka rahalised takistused. Musk lootis hakkama saada 20–30 miljoni dollariga, kuid asjatundjad hindasid projekti reaalseks maksumuseks 200 miljonit dollarit.<ref name="JuQGj" />

Musk hakkas otsima raketti, mis võiks robotkasvuhoone Marsile toimetada ja mis sobiks projekti eelarvega. Ta selgitas välja, et Boeingu toodetava [[Delta (raketiperekond)|Delta]] raketi kasutamine maksnuks 50 miljonit dollarit, mis olnuks vaid lasti kosmosesse läkitamise hind ilma muude kuludeta.<ref name="IzBAe" />

USA valitsuse heaks töötanud raketiosade rahvusvaheliste tarnelepingute sõlmija Jim Cantrell korraldas 2001. aasta oktoobri lõpus [[Pariis]]is Muski kohtumise ettevõttega [[Arianespace]], kohal oli ka Muski sõber Adeo Ressi. Arianespace'i raketid olid Muski jaoks liiga kallid ja edasi suundus kolmeliikmeline seltskond [[Venemaa]]le, kust kuulduste kohaselt pidi olema võimalik osta mandritevahelise [[ballistiline rakett|ballistilise raketi]] (ICBM) baasil valmistatud [[kanderakett]]e [[Dnepr (rakett)|Dnepr]] hinnaga seitse miljonit dollarit tükk. Sellel ajal valitses Venemaal postsovetlik seadusetuse aeg, mil raha eest oli võimalik osta kõike, ka rakette.
Mehed kohtusid [[Moskva]]s mitme Venemaa kosmosetööstusettevõttega, külastati näiteks ettevõtteid [[NPO Lavotškin]] ja [[Kosmotras]]. Kohtumised ei läinud nii, nagu Musk oleks soovinud. Suur osa kohtumiste ajast kulus vene kommete kohaselt seltskondlikule jutule ja toostide lausumisele, mis pani ameeriklased kannatust kaotama. Erinevate allikate põhjal käis Musk Venemaal raketitehingut sõlmimas kokku kaks või kolm korda, ühel korral kohtuti venelastega ka [[Pasadena]]s [[California]] osariigis. Viimane kord käis Musk Venemaal 2002. aasta veebruaris, siis oli koos temaga ka Michael Griffin. Sel korral kavatses Musk raketid ära osta ja oli valmis maksma 21 miljonit dollarit kokku kolme raketi eest. Kuid siis teatasid venelased, et ühe raketi hind on 21 miljonit dollarit. Muskile sai selgeks, et venelased ei võta teda kui tõsist äripartnerit või soovivad tal naha üle kõrvade tõmmata. Moskvast tagasilennul koostas ta kalkulatsiooni, kui palju läheks maksma raketi ise valmis ehitamine, kokku panemine ja kosmosesse lennutamine. Ta oli läbi uurinud hulga [[raketiteadus]]e põhiõpikuid ja jõudnud järeldusele, et rakette saab ehitada palju odavamalt kui seda seni tehtud on. Mõte Marsile taimi või hiiri saata jäi tagaplaanile ja esiplaanile kerkis soov muuta kosmoseuurimine senisest tunduvalt odavamaks.<ref name="esquire20121114" /><ref name="NQwiL" /><ref name="bloomberg20150514" /><ref name="UdTeE" />

2002. aasta aprillis loobus Musk lõplikult ühekordse reklaamitriki ideest ja hakkas looma uut kosmosetööstusettevõtet. Ta oli tutvunud ettevõttes [[TRW Inc.|TRW]] töötava raketi jõuseadmete inseneri [[Tom Mueller]]i ja [[Boeing]]u kosmonautikainseneri Chris Thompsoniga ning kutsunud nad koos Cantrelli ja Griffiniga uut ettevõtet looma. Cantrell loobus osalemast, kuna pidas ettevõtmist liiga riskantseks, Griffin aga loobus, kuna soovis elada USA idarannikul, kuhu Musk ei olnud nõus kolima.<ref name="AOFet" />

==== Ettevõtte asutamine ====
{{Vaata|SpaceX}}

2002. aasta juunis asutas Musk oma kolmanda ettevõtte – Space Exploration Technologies (SpaceX). Musk paigutas ettevõttesse üle 100 miljoni dollari PayPali müügist teenitud raha. Sellise summa investeerimine pidi tagama Muski kontrolli säilimise ettevõtte üle. See tähendas ka seda, et SpaceX-il jagus ressursse parimal juhul 3–4 raketikatseks, mille jooksul ettevõte pidi esimese raketi tööle saama.<ref name="d7cWc" /><ref name="OgK7k" />

SpaceX ostis endale peakorteriks 9700 ruutmeetri suuruse laohoone [[Los Angeles]]e eeslinnas [[El Segundo]]s. Laohoone kujundati Muski maitse järgi seest ümber, selle seinad värviti valgeks ja põrand kaeti läikiva epoksükattega, et tehas jätaks puhta ja rõõmsa mulje. Töökohad paigutati nii, et tarkvarainsenerid ja projekteerijad istusid [[keevitaja]]te ja teiste raketi riistvaraga töötavate töötajate läheduses. See oli suur erinevus traditsioonilistest kosmosetööstusettevõtetest, kus erinevad tehnoloogilised töörühmad asuvad üksteisest eraldi, sageli isegi tuhandete kilomeetrite kaugusel.<ref name="SW40s" />

Ettevõtte esimene rakett [[Falcon 1]] oli kavandatud kosmosesatelliitide turu odavama osa jaoks. Ühe kosmosetööstuses levinud teooria järgi võiks tekkida täiesti uus turg väikestele satelliitidele, kui nende kosmosesse toimetamise hind märkimisväärselt langeks. Nõudluse suurenemine tähendaks sagedasemaid raketistarte, mis omakorda tooks kaasa selle, et kosmosesse lennutamise teenust osutav ettevõte saab oma püsikulud suurema arvu raketistartide peale ära jaotada, vähendades nii hinda raketistardi kohta. Musk lootis olla selle uue turu väljaarendaja ja lubas, et Falcon 1 toimetab kosmosesse kuni 650-kilose kasuliku lasti vaid 6,9 miljoni dollari eest.<ref name="TPhv6" />

Muski ajakava oli väga ambitsioonikas. Ühes SpaceX-i esitluses lubati, et esimene rakett valmib 2003. aasta augustis, septembris valmib [[stardiplatvorm]] ja sama aasta novembris, 15 kuud pärast ettevõtte tegevuse algust toimub esimene raketistart.<ref name="zShEF" />

Võimalike klientide hulka loeti USA sõjaväge, kes oli üles näidanud huvi odavate ja väikeste [[satelliit]]ide lühikese etteteatamisajaga kosmosesse lennutamise vastu ("reageerimisvõimeline kosmos"), ning meditsiini- ja tarbekaupu tootvaid ettevõtteid, kellel võis olla soov viia läbi tooteuuringuid [[mikrogravitatsioon]]i keskkonnas.<ref name="qT2On" />

Algselt plaanis SpaceX ehitada ise [[rakettmootor]]id ja hankida raketi ülejäänud osad teiste tarnijate käest. Kuid hiljem tehti otsus teha võimalikult paljud osad valmis ise kohapeal, sealhulgas mõlema [[aste (raketitehnika)|raketiastme]] mootorid, [[turbopump]], krüogeenkütuse paagid ja juhtimissüsteemid. Kui tavapärases kosmosetööstuses kasutatakse kosmoseaparaatide ja -sõidukite valmistamiseks osi, mida toodab vaid mõni üksik ettevõte ja mis on seetõttu väga kallid, siis SpaceX otsis oma raketile osi tavatööstusest. Näiteks kasutas SpaceX raketikütuse [[ventiil]]idena [[autopesula]]tes kasutatavaid ventiile, mille tihendid olid paremate vastu vahetatud. Esimese raketiastme kütusepaagid tahtis SpaceX lasta valmistada ettevõttel, kes tootis suuri metallpaake [[põllumajandus]]likul eesmärgil – hiljem selgus küll, et see ettevõte ei suuda paake piisavalt kiiresti tarnida ja SpaceX hakkas kütusepaake ise valmistama. Musk käis ise tarnijatega läbirääkimisi pidamas.<ref name="0QlLE" />

Enamik SpaceX-i töötajaist olid noored, suure saavutusvajadusega mehed. Musk võttis isiklikult ühendust USA tippülikoolide [[aerokosmose insenerindus]]e osakondadega ja küsis teavet parimate üliõpilaste kohta, misjärel värbas neid SpaceX-i tööle. SpaceX-i tulid tööle ka kõrgema riskitaluvusega insenerid ettevõtetest [[Boeing]], [[Lockheed Martin]] ja [[Orbital Sciences]]. Neid innustas see, et paljude aastate jooksul oli tekkinud üks huvitav kosmosetööstusettevõte, mis oli vaba riiklikust [[bürokraatia]]st.<ref name="piuyP" />

2003. aasta detsembris avaldas SpaceX plaanid juba järgmise raketi [[Falcon 5]] ehitamiseks, mis pidi olema suuteline viima [[Maa-lähedane orbiit|Maa-lähedasele orbiidile]] 4100&nbsp;kg suuruse kasuliku lasti.<ref name="6ysgL" />

Musk esines sageli ajakirjanduses, kus ta esitas ennast kui Falcon 1 loojat ja rääkis SpaceX-ist kui kosmosetööstuse vallutajast, kui ettevõte polnud veel ainustki raketti valmis saanud. See tekitas paljudes SpaceX-i raketikonstruktorites nördimust.<ref name="Uwy9k" />

2004. aasta sügiseks oli SpaceX suutnud rakettmootorid nii kaugele arendada, et need vastasid kõigile nõuetele. Kuid siis selgus, et raketi [[avioonika]] ei tööta, selle kordategemiseks kulus pool aastat. 2005. aasta mais sai ettevõte teha California [[Vanderbergi õhujõudude baas]]is raketi katsekäivitamise stardiplatvormil. Kuigi SpaceX oleks soovinud kasutada õhujõudude baasi stardipaigana, ei olnud õhujõud SpaceX-i suhtes väga vastutulelikud ja nii pidi ettevõte leidma teise stardikoha. SpaceX leidis stardikoha [[Kwajaleini atoll]]il [[Vaikne ookean|Vaikses ookeanis]] [[Marshalli Saarte Vabariik|Marshalli Saarte Vabariigis]], kus asub USA raketikatsepaik. 2005. aasta juunis hakkas SpaceX saarele varustust toimetama.<ref name="7oGHi" />

Esimese raketistardini jõuti alles 24. märtsil 2006. 25 sekundit pärast starti süttis Merlini rakettmootor põlema ja rakett kukkus tagasi stardiplatvormile. Põhjuseks osutus [[alumiinium]]ist kütusetoru liitmik, see oli soolases mereõhus korrodeerunud ja mõranes stardi ajal.<ref name="jyO5k" />

21. märtsil 2007 korraldas SpaceX Kwajaleini saarel teise raketistardi. Rakett startis ja õigel ajal eraldus teine raketiaste esimesest. Kuid siis hakkas aste vänderdama, rakett hakkas alla langema ja lagunes koost. Vea põhjuseks oli kütusepaagis loksuma hakanud raketikütus.<ref name="Z45cF" />

[[Pilt:SpaceX factory Musk heat shield.jpg|pisi|Elon Musk SpaceX-i tehases (2008)]]
2008. aasta aprillis, kui SpaceX-i insenerid valmistasid ette kolmandat raketistarti, hakkas teine rühm insenere välja töötama ettevõtte uut raketti [[Falcon 9]], mis pidi asendama väljatöötamisel oleva raketi [[Falcon 5]]. 30. juulil 2008 tegi Falcon 9 esimese eduka katsekäivituse.<ref name="PRx4J" />

2. augustil 2008 toimus kolmas raketi Falcon 1 stardikatse. Sel korral ebaõnnestus raketistart esimese ja teise raketiastme eraldumisel tekkinud häire tõttu. Kuigi Musk tegi avalikkuse ees vapra näo, rääkides juba plaanitud neljandast, viiendast ja kuuendast raketikatsest, ning kannustas SpaceX-i töötajaid edasi töötama, oli ta tegelikult väga masendunud. Ta teadis, et ettevõttel on raha vaid veel ühe katsetuse jaoks, millest sõltus kogu SpaceX-i tulevik – selle õnnestumine tekitanuks kindlustunnet tulevastes äripartnerites ja USA valitsuses.<ref name="1YfKm" />

28. septembril 2008 toimus Falcon 1 raketi neljas raketistart, mis õnnestus. Kanderaketist Falcon 1 sai esimene erakapitaliga ehitatud rakett maailmas, mis Maa orbiidile jõudis. Kuigi katse õnnestus, oli SpaceX-i rahaline olukord väga raske, ettevõte pidi pingutama, et oma töötajatele palka maksta. Vaatamata rahalisele olukorrale alustas SpaceX lisaks Falcon 9 väljatöötamisele tööd kosmoselaeva [[Dragon (kosmoselaev)|Dragon]] kallal, palkas juurde palju uusi töötajaid ja kolis suuremasse peakorterisse [[Hawthorne]]'is. Muski teine ettevõte [[Tesla Motors]] oli samuti raskustes. 2008. aasta lõpuks oli Muskil raha otsas.<ref name="BmGij" />

SpaceX-i päästis [[pankrott|pankrotist]] NASA-ga sõlmitud leping [[rahvusvaheline kosmosejaam|rahvusvahelise kosmosejaama]] (ISS) varustamiseks. 23. detsembril 2008 maksis NASA SpaceX-ile 1,6 miljardit dollarit ettemaksuna 12 lennu eest rahvusvahelisse kosmosejaama.<ref name="yRZPx" /> Pärast pankrotist pääsemist on SpaceX olnud kasumlik.<ref name="GCK09" />

[[Pilt:Elon Musk gives tour for President Barack Obama.jpg|pisi|Elon Musk koos USA presidendi [[Barack Obama]]ga Falcon 9 stardipaigas (2010)]]
14. juulil 2009. toimetas SpaceX-i rakett Falcon 1 [[Maa-lähedane orbiit|Maa-lähedasele orbiidile]] oma esimese satelliidi, milleks oli [[Malaisia]] valitsuse satelliit [[RazakSAT]]. See oli viimane Falcon 1 raketi start ja ühtlasi viimane SpaceX-i raketistart Kwajaleini atolli stardipaigast.<ref name="tBbYo" /><ref name="XnFmJ" />

25. mail 2012 sai SpaceX-ist esimene eraettevõte, mis [[põkkamine|põkkas]] rahvusvahelise kosmosejaamaga [[kosmoselaev]]a.<ref name="EECIV" /><ref name="bY6Rm" />

Mõni kuu hiljem sai SpaceX NASA käest 440 miljonit dollarit, et arendada kosmoselaev Dragon edasi [[astronaut]]ide transportimiseks rahvusvahelisse kosmosejaama. 2014. aasta mais esitles Musk SpaceX-i peakorteris inimeste transpordiks mõeldud kosmoselaeva [[Dragon V2]]. 2016. aasta seisuga peaks Dragon V2 esimene mehitatud lend kosmosejaama toimuma aastal 2017.<ref name="bY6Rm" /><ref name="nsf20150305" /><ref name="6udRw" />

2016. aasta seisuga töötab SpaceX välja [[korduvkasutatav kanderakett|korduvkasutatavat kanderaketti]], 2015. aasta 21. detsembril õnnestus ettevõttel esimene raketiaste esmakordselt edukalt maandada. Samuti arendab ettevõte kanderaketti [[Falcon Heavy]], mis peaks tegema oma esimese lennu aastal 2016.<ref name="cO5HW" /><ref name="Om4hL" />

Muski eesmärgiks on muuta kosmosesse lasti ja inimeste lennutamine odavaks, kuid teda ei rahulda ainult satelliitide üles lennutamise või kosmosejaama varude täiendamise odava hinna saavutamine. Ta on seadnud eesmärgiks tuua üleslennutuse hind nii madalaks, et saab võimalikuks tuhandete inimeste Marsile saatmine ja seal koloonia rajamine. Sellel eesmärgil on SpaceX juba 2013. aastal alustanud tööd uue hiiglasliku kanderaketi ja sellega kaasneva kosmoselaeva projekti kallal. Kanderaketil puudub 2016. aasta alguse seisuga ametlik nimi, mitteametlikult teatakse seda lühendi BFR (Big Falcon Rocket või Big "Frakking" Rocket) all. Kosmoselaeva esialgne nimi on Mars Colonial Transport (MCT, tõlkes 'Marsi kolooniatransportöör'). Plaanide kohaselt suudab BFR/MCT toimetada Marsile korraga 100 inimest või 100 tonni varustust.<ref name="0Qb3C" /><ref name="YnbRR" /><ref name="l9z8v" /><ref name="Og3FI" />

=== Tesla Motors ===
Ettevõtte Tesla Motors asutasid 1. juulil 2003 [[Martin Eberhard]] ja [[Marc Tarpenning]]. Tol ajal tegutses Los Angeleses 1992. aastal tegevust alustanud elektriautoentusiastide ettevõte [[AC Propulsion]], mis töötas välja elektrilist kontseptsiooniautot [[tzero]]. Tesla Motorsi asutajad plaanisid litsentseerida AC Propulsioni käest [[elektriauto]] tehnoloogia ja kasutada oma loodava auto kere jaoks [[Lotus Elise]] [[šassii]]d. Nende plaan oli valmistada kerge elektriline sportauto jõukatele ja keskkonnateadlikele tarbijatele. Tesla Motors vajas ettevõtte käivitamiseks ka juhtivat investorit.<ref name="zlQkE" />

Musk, kes oli aastaid elektriautodele mõelnud, otsis sel ajal elektriautode valdkonnas ideed, mida toetada. Ta oli seni pidanud elektriautode jõuallikana kõige praktilisemaks valikuks [[superkondensaator]]eid, elektriautode entusiastide käest tulnud teave [[liitiumaku]]de tehnoloogia kiire arengu kohta tuli talle üllatusena. Musk tutvus Tesla Motorsi asutajatega ja nõustus investeerima ettevõttesse 6,5 miljonit dollarit, saades ühtlasi Tesla Motorsi suurimaks investoriks ja ettevõtte juhatuse esimeheks.<ref name="lfXpa" />

Tesla Motors ostis endale töökojaks 1000-ruutmeetrise kogupinnaga hoone [[San Carlos (California)|San Carlos]]e linnakeses [[San Francisco laht|San Francisco lahe]] piirkonnas ja palkas tööle insenere. Ettevõtte esimene ülesanne oli luua [[prototüüp]]-elektriauto, mida hakati nimetama [[Roadster]]iks. Selleks tuli võtta AC Propulsioni tzero jõuülekanne ja sobitada see Lotus Elise šassiiga.<ref name="SsQCw" />

Auto väljatöötajad plaanisid algselt uut autot välimuselt üsna Lotus Elise sarnasena, kuid Musk ja ülejäänud ettevõtte juhatus ei olnud sellega rahul ja nõudsid enamat:
<blockquote>"Meile antakse niisugune võimalus vaid korra. See peab klienti rahuldama, aga Lotus ei ole selle jaoks lihtsalt piisavalt hea."<ref name="Gx28m" /></blockquote>

2006. aasta kevadel sai valmis Roadsteri esimene prototüüp EP1. See oli midagi käegakatsutavat, mida sai riskikapitalistidele näidata. Investorid, kelle seas olid [[Draper Fisher Jurvetson]], [[JPMorgan Chase]], [[Larry Page]] ja [[Sergei Brin]], investeerisid ettevõttesse kokku 40 miljonit dollarit, sealhulgas Musk 12 miljonit dollarit.<ref name="AqBHC" />

2006. aasta juulis oli ettevõte saanud valmis teise prototüüp-auto EP2 ja korraldas avalikkusele esitluse, mille käigus sai teha proovisõitu. Tesla Motors teatas, et juba 30 inimest on endale Roadsteri tellinud, nende seas [[Google]]'i asutajad Sergei Brin ja [[Larry Page]]. Umbes samal ajal ilmus ajalehes [[New York Times]] esimene Tesla Motorsit tutvustav artikkel. Ettevõtte tegevjuht Eberhard tutvustas Tesla Motorsi strateegiat: alustada kalli autoga, mida jõuavad endale lubada vaid rikkad inimesed, ja liikuda aja jooksul edasi soodsamate autode tootmise juurde, luues massitoote. Muski artiklis ei mainitud ja ta oli selle pärast väga vihane.<ref name="CnvQw" />

Roadsteri valmimist aeglustas see, et Musk soovis auto juures teha palju muudatusi. Näiteks soovis ta mugavamaid istmeid, et kere oleks tehtud [[süsinikkiud|süsinikkiust]] ja et uksed avaneksid sõrmepuudutusega.<ref name="rVHhw" />

Ettevõte oli plaaninud tuua Roadsteri turule 2007. aasta novembris, kuid tekkisid probleemid jõuülekande süsteemiga – tarnijad ei suutnud tõrkevaba jõuülekandesüsteemi tarnida. Samuti tekkisid probleemid akude tarneahelaga. Ettevõte oli plaaninud tellida akuelemendid [[Hiina]]st, lasta akukogumid kokku panna [[Tai]]s ja akukogumid autokerega kokku panna Lotusel [[Inglismaa]]l, et ise tegelda vaid müügiga. Kuid nüüd selgus, et keeruliste asjade ise kohapeal tootmine säästab aega ja tekitab vähem probleeme.<ref name="DdN9g" />

Musk hakkas muretsema, kas Eberhard ikka suudab Tesla Motorsi juhtimisega hakkama saada. Üks Tesla investoritest, [[Valor Equity]] saatis kohale oma töötaja, et ettevõtte tootmisprotsesse ja tegelikke kulusid hinnata. 2007. aasta keskpaigas selgus hindamise tulemusena, et iga Roadsteri valmistamine läinuks maksma 200 000 dollarit, seejuures oli Tesla plaaninud autosid müüa hinnaga 85 000 dollarit tükk. Lisaks sellele kolmandik toodetud autodest ei töötanud. Kui Musk oli Eberhardiga siiani hästi läbi saanud, siis nüüd leidis ta, et Eberhard on teinud ettevõtte juhtimises suuri vigu ja varjanud olukorra tõsidust ettevõtte juhatuse eest. Musk korraldas 2007. aasta augustis Eberhardi tagandamise tegevjuhi ametikohalt, ta määrati Tesla Motorsi tehnoloogiajuhiks. Eberhard oli toimunu pärast kibestunud ja vihane.<ref name="CsHK1" />

2007. aasta lõpus selgus, et kahekäigulist [[jõuülekanne]]t ei saadagi tööle ja ettevõttel tuleb auto [[mootor]] ja [[inverter]] täielikult ümber projekteerida, et auto saavutaks hea kiirenduse ühekäigulise jõuülekandega.<ref name="AKrs1" />

Ettevõtte nõukogu määras Eberhardi järel Tesla tegevjuhiks [[Michael Marks]]i, 2007. aasta detsembris sai tegevjuhiks [[Ze'ev Dror]]. 2007. aasta detsembris lahkus Eberhard ettevõttest. Musk hakkas avalikkuses üha enam Tesla Motorsi kohta sõna võtma ja osales järjest rohkem ettevõtte igapäevases juhtimises. Töötajatelt nõuti, et nad teaksid kui palju iga osa maksab, ja et neil oleks veenev plaan, kust materjale odavamalt saab. Need, kes sellega toime ei tulnud, vallandati. Ka teine ettevõtte asutaja Marc Tarpenning lahkus ettevõttest.<ref name="I3MhY" />

2008. aastal hakkas ettevõtte raha otsa saama, algselt plaanitud 25 miljoni dollari asemel oli Roadsteri väljatöötamiseks kulunud 140 miljonit dollarit. Tavapärases olukorras poleks sellest midagi olnud, ettevõte oleks leidnud endale uued investorid. Kuid saabunud majanduskriisi olukorras pärast [[2007.–2008. aasta finantskriis]]i hakkasid kõik [[USA]] suuremad autotootjad [[pankrott]]i minema, uute [[investor]]ite leidmine oli peaaegu võimatu, Musk pidi veenma olemasolevaid investoreid raha juurde investeerima.<ref name="IJSEU" />

Ajakirjanduses hakkasid ilmuma artiklid Tesla Motorsi kehva rahalise olukorra kohta. 2008. aasta mais algatas veebiblogi "The Truth About Cars" niinimetatud "Tesla surmavalve" ("Tesla Death Watch"). [[Blogi]] autorid kirjeldasid Muski kui rahameest, kes varastas Tesla Motorsi geniaalselt insenerilt Martin Eberhardilt. Musk oli 2008. aasta sügiseks Tesla Motorsi tegevjuhi koha Ze'ev Drori käest üle võtnud. Muski rünnati ajakirjanduses ka [[SpaceX]]-i ebaõnnestumiste ja abielulahutuse pärast. Musk kalkuleeris, et saab oma allesjäänud rahaga vaid ühe ettevõtte päästa, aga kui jagada raha pooleks, tähendaks see kindlat surma mõlemale ettevõttele.<ref name="Sdnrs" />

Tesla Motors kulutas kuus neli miljonit dollarit. Musk laenas sõprade käest raha, et ettevõtte töötajatele palka maksta ja saatis palvekirju kõigile tuttavatele, et need Teslasse raha investeeriks. Ka hulk Tesla töötajaid pani ettevõttesse 25 000 ja 50 000 dollari kaupa raha. Ettevõte võttis kasutusele klientide poolt Roadsterite eest ette makstud ja kõrvale pandud summad. Musk võttis Tesla Motorsile SpaceX-i tagatisel laenu, mille NASA heaks kiitis. Muskil õnnestus lõpuks kokku saada 12 miljonit dollarit isiklikku raha, millele Tesla olemasolevad investorid lisasid 28 miljonit dollarit. Tehing sai teoks 2008. aasta [[jõululaupäev]]al, vaid mõned tunnid enne seda, kui Tesla Motors oleks pankrotti läinud.<ref name="g8RyG" />

2009. aastal suutis Tesla Motors tootmisprobleemid lahendada ja hakata Roadstereid tootma. Kuid ettevõte pidi küsima auto eest ette maksnud klientidelt raha juurde, kavandatud 92 000 dollari asemel sai Roadsteri hinnaks 109 000 dollarit. Aastatel 2008–2012 müüs Tesla Motors umbes 2500 Roadsterit.<ref name="xN8xL" /><ref name="SalesJune2012" /><ref name="Tesla3Q2012" />

2009. aasta juunis kaebas Martin Eberhard Muski kohtusse, süüdistades teda laimus, valetamises ja lepingu rikkumises. Eberhard süüdistas Muski selles, et too rõhutab valelikult oma rolli ettevõtte asutajana. Hiljem saavutasid mehed kokkuleppe ja Eberhard tegi avalduse, milles ta ütles, et Muski roll Tesla Motorsi kaasasutajana on olnud asendamatu.<ref name="bD7SR" />

Tesla Motors töötas juba välja uut mudelit, mille esialgne koodnimi oli White Star ja mille nimeks sai hiljem [[Model S]]. Kui Roadster oli ehitatud Lotus Elise šassii peale, mis seadis autole mitmeid piire – näiteks tuli akupakk paigutada auto tagaossa –, siis [[Tesla Model S]] projekteeriti algusest peale ise. 2009. aasta märtsis esitles Tesla Motors pressiüritusel Model S-i prototüüpi.<ref name="iOPAO" />

2009. aasta alguses hakkas Tesla Motors tootma akumooduleid Saksa autotootjale [[Daimler AG]] kasutamiseks mudelites [[Smart Fortwo ED]] ja [[Mercedes-Benz]]i A-klassi mudelis [[E-Cell]] ning Jaapani autotootjale [[Toyota Motor Corporation|Toyota]] kasutamiseks mudelis [[RAV4 EV]]. Sama aasta mais ostis Daimler 50 miljoni dollari eest Tesla Motorsis 10% osaluse.<ref name="ERrwD" /><ref name="9ujE8" /><ref name="eLgkw" /><ref name="tFHdd" />

2010. aasta jaanuaris laenas [[Ameerika Ühendriikide Energeetikaministeerium]] Tesla Motorsile 465 miljonit dollarit, tingimustel, et ettevõte jätkab akumoodulite tootmist ja nende tehnoloogia arendamist, mida saaks kasutada ka teised ettevõtted, ning et Tesla Motors toodab USA-s elektriautosid.<ref name="ERrwD" />

2010. aasta aprillis teatasid Tesla Motors ja Toyota partnerlusleppe sõlmimisest, Toyota investeeris Tesla Motorsisse 50 miljonit dollarit ja sai ettevõttes 2,5% suuruse osaluse. Tesla Motors aga nõustus maksma 42 miljonit dollarit 49-[[hektar]]ise pinnaga autode tootmise tehase eest, mille endine omanik oli [[General Motors]]i ja Toyota ühisettevõte [[New United Motor Manufacturing Inc.]] (lühendatult NUMMI). Californias [[Fremont]]i linnas asuvas tehases toodeti varem miljoneid autosid, sealhulgas mudeleid [[Chevy Nova]] ja [[Toyota Corolla]], kuid majanduskriis oli sundinud ettevõtte tootmist lõpetama.<ref name="VUCh8" />

<gallery mode="packed" heights="175px">
Pilt:FANUC Robot Assembly Demo.jpg|Musk jälgimas montaaži esitlust Tesla Motorsi tehase avamisel Californias Fremontis (2010)
Pilt:Can I sit on the car?.jpg|Musk koos California senaatori [[Dianne Feinstein]]iga [[Tesla Model S]]-i kõrval (2010)
Pilt:Elon Musk, Tesla Factory, Fremont (CA, USA) (8765031426).jpg|Musk [[Tesla Model S]]-i kõrval (2011)
</gallery>

29. juunil 2010 läks Tesla Motors börsile. Esmane avalik pakkumine (IPO) tõi ettevõttele 226 miljonit dollarit, aktsiad tõusid esimesel päeval 41% võrra. Investorid ei hoolinud sellest, et 2009. aastal oli Tesla kahjum 55,7 miljonit dollarit ja et alates asutamisest oli ettevõte kulutanud üle 300 miljoni dollari.<ref name="h1d4A" />

22. juunil 2012 andis Tesla Motors oma Fremontis asuvas tehases toimunud pidulikul sündmusel klientidele üle esimesed kümmekond valminud Model S-i.<ref name="1MCX5" /> Esimene Model S anti üle Tesla Motorsi investorile [[Steve Jürvetson]]ile.<ref name="VujeM" />

2012. aasta septembris teatas ettevõte, et on valmis ehitanud esimese osa laadimisjaamade võrgustikust: kuus laadimisjaama Californias, Nevadas ja Arizonas. Ettevõte nimetas neid superlaadimisjaamadeks ({{keel-en|supercharging stations}}), Model S-i omanikud said neis tasuta ja kiirelt autot laadida.<ref name="zLYLw" />

2013. aasta veebruariks oli Tesla Motors jõudnud kriisiolukorda. Ettevõttel oli raskusi tellimuste täitmisega, esimesed autod polnud töökindlad ja pidid sageli tagasi teenindusse minema. Teeninduskeskused polnud aga valmis kliente nii massiliselt teenindama. [[Ajakirjandus]]es ilmunud ettevõtte probleemide kajastus pani osad kliendid broneeritud autot välja ostmata jätma. Teised kliendid lükkasid ostu edasi, sest olid kuulnud Model S-i peatsetest uuendustest ja ei tahtnud neist ilma jääda. Tesla oli sunnitud [[tehas]]e tooteliini seisma jätma. Musk kogus kokku töötajaid ettevõtte erinevatest osakondadest – [[personalitöötaja]]id, [[disainer]]eid, [[insener]]e ja teisi, kokku umbes 500 töötajat – ning pani nad inimestele helistama, et võimalikult palju automüügitehinguid teha. Aprillis võttis Musk ühendust [[Google]]'i juhi [[Larry Page]]'iga, et arutada Tesla Motorsi müümist Google'ile. Lepiti kokku tingimustes, et Musk jääb pärast ettevõtte müüki edasi selle tegevjuhiks kaheksaks aastaks või seniks, kuni Tesla Motors hakkab tootma elektriautosid massiturule. Kui hakati juba müügitehingu üksikasju arutama, siis selgus ootamatult, et 500 Tesla töötajat, kes olid pandud autosid müüma, olid suutnud paari nädalaga müüa sama palju autosid, mis oli planeeritud müüa esimese kvartali jooksul. 8. mail 2013 teatas Tesla Motors esimest korda ajaloos [[kasum]]ist, teeniti 11 miljonit dollarit 562 miljoni dollarise läbimüügi juures. Ettevõte müüs 2013 esimese kvartali jooksul 4900 Model S-i, millega Model S oli [[Põhja-Ameerika]]s esimeses kvartalis kõige enam müüdum elektriauto, eespool [[Chevrolet Volt]]ist (4421) ja [[Nissan Leaf]]ist (3695). Ettevõtte aktsia tõusis 30 dollarilt 2013. aasta juuliks 130 dollarini. Tesla Motors maksis mõni nädal pärast kvartali tulemustest teadustamist tagasi 465 miljoni dollarise laenu USA Energeetikaministeeriumile. Ettevõtte müük Google'ile polnud enam vajalik ja läbirääkimised lõpetati.<ref name="bXSOT" /><ref name="Tesla1Q2013" />

=== SolarCity ===

Musk on [[SolarCity]] esialgse kontseptsiooni looja, ettevõtte suurim osanik ja juhatuse esimees. Solarcity on Ameerika Ühendriikide juhtiv elurajoonide päikeseenergiasüsteemide tarnija, kelle turuosa suurus 2011. aastal oli 14%.<ref name="GreenTechMedia" /> Firma tegevjuht ja kaasasutaja on Elon Muski nõbu [[Lyndon Rive]].<ref name="kDqvl" /><ref name="khPpB" />

Nii SolarCity kui ka Tesla Motorsi rahastamise alusmotiiv on võidelda kliima globaalse soojenemise vastu.<ref name="I97V2" /> Aastal 2012 teatas Elon Musk, et SolarCity ja Tesla Motors teevad koostööd, et kasutada elektriautode [[aku]]sid katusepealsete päikeseenergiasüsteemide mõju leevendamiseks elektrivõrgule.<ref name="KQED-SolarCity" />

=== Hyperloop ===

2012. aasta juulis käis ta välja idee päikeseenergial töötavast reaktiivtunnelsüsteemist [[Hyperloop]], mis võimaldaks reisida [[San Francisco]]st [[Los Angeles]]se vähem kui 30 minutiga.<ref name="Atlantic-Jetsons" /> Süsteemi visand koos joonistega tehti avalikuks 2013. aasta augustis.<ref name="Hyperloop" /> Musk on öelnud, et ta ise ei soovi oma kohustuste tõttu SpaceX-is ja Tesla Motorsis Hyperloopi väljaehitamises osaleda. Kuid ta kaalub mõtet luua Hyperloopi väikesemõõduline demoversioon, mis ei juhtuks aga lähitulevikus. Muski hinnangul kuluks San Fransisco ja Los Angelese vahelise Hyperloopi väljaehitamiseks kümme aastat.<ref name="2rqS1" />

== Heategevus ==
[[Pilt:The Summit 2013.jpg|pisi|Musk ja Iirimaa ''taoiseach'' (peaminister) [[Enda Kenny]]]]
Elon Musk on [[Musk Foundation]]i juhatuse esimees. Musk Foundation on suunanud oma heategevuslikud pingutused teadusharidusele, [[lastehaigus]]te ravile ja [[taastuvenergia]]le. Aastal 2010 asutas fond programmi, mille sisuks on päikeseenergiasüsteemide annetamine katastroofipiirkondade hädavajaduste katteks. Esimene sedasorti päikeseenergiarajatis annetati [[Alabama]] orkaani-hädaabikeskusele, mis oli osariigi ja riigi abist ilma jäänud. Rõhutamaks, et abi ei teeni Muski ärihuve, andis SolarCity teada, et firmal pole Alabamas ühtegi seni tegutsevat ega planeeritud äritegevust.<ref name="Ffres" /> 2011. aastal, külastades [[tsunami]] käes kannatada saanud [[Soma]] linna [[Jaapan]]is, kinkis Musk linnale 250 000 USA dollarit maksva päikeseenergiarajatise.<ref name="yZzHV" />

2001. aastal oli Muskil plaanis "Marsi oaas" – projekt, mille tulemusel maandataks Marsile eksperimentaalne [[kasvuhoone]], milles on Marsi [[pinnas]]el ehk [[regoliit|regoliidil]] kasvavad kultuurtaimed.<ref name="xib5z" /><ref name="spectrum" /> Projekti tulemusena sündis lõpuks ettevõte SpaceX, mille pikaajaliseks eesmärgiks on tõelise kosmosetsivilisatsiooni rajamine.<ref name="YZaPq" /> Musk kirjeldab oma vastavaid seisukohti ja lahendusi [[IEEE]] taskuhäälingus "Elon Musk: PayPali, Tesla Motorsi ja SpaceX-i asutaja"<ref name="vw8mK" /> ning artiklis "Riskantne äri".<ref name="spectrum" />

2012. aasta aprillis liitus Musk kampaaniaga [[The Giving Pledge]], võttes enesele moraalse kohustuse annetada enamus oma varandusest heategevuseks.<ref name="forbes_2012" /> Musk liitus kampaaniaga, mille tegid tuntuks [[Warren Buffett]] ja [[Bill Gates]], osana 12-liikmelisest Ameerika jõukaid perekondi ja üksikisikuid koondavast rühmast, kuhu kuulusid ka [[Arthur Blank]] ja [[Michael Moritz]].<ref name="forbes_2012" />

Autoblogi [[Jalopnik]] teatas [[16. august]]il, et Musk toetab veebikoomiksi [[The Oatmeal]] looja [[Matthew Inman]]i algatust säilitada ja taastada [[Nikola Tesla]] kunagine laboratoorium [[Long Island]]il [[New York|New Yorgis]] ning muuta see teadus[[muuseum]]iks – Tesla Teaduskeskuseks Wardenclyffe'is.<ref name="dijVu" /> Hiljem jõudsid Inman ja Musk kokkuleppele, mille kohaselt Musk nõustus annetama miljon dollarit muuseumi väljaehitamiseks. Samuti lubas Musk ehitada Tesla Superchargeri laadimisjaama muuseumi autoparklasse.<ref name="vWCgN" /><ref name="WzbSX" />

Musk on [[X Prize Foundation]]i eestkostja, edendades taastuvenergia tehnoloogiaid. Ta on järgmiste organisatsioonide nõukogude liige: [[The Space Foundation]], [[USA Riiklik Teaduste Akadeemia|USA Riikliku Teaduste Akadeemia]] aeronautika ja kosmosetehnika nõukogu, Stanfordi ülikooli Tehnikakooli nõukogu. Samuti on ta [[California Tehnoloogiainstituut|California Tehnoloogiainstituudi]] eestkostjate nõukogu liige.<ref name="CVX5N" />

2015. aasta jaanuaris annetas Musk 10 miljonit dollarit [[Future of Life Institute]]'le ülemaailmse uurimisprogrammi heaks, mille eesmärgiks on saavutada, et tulevikus tekkiv [[tehisintellekt]] oleks inimkonna suhtes heatahtlikult meelestatud.<ref name="7rhM6" />

== Seisukohad ja arvamused ==

Poliitilisel skaalal on Musk end kirjeldanud pooleldi [[Demokraatlik Partei (USA)|demokraadina]] ja pooleldi [[Vabariiklik Partei (USA)|vabariiklasena]]. Tema sõnade kohaselt asub ta "kuskil vahepeal, olles sotsiaalselt liberaalne ja rahanduslikult konservatiivne".<ref name="Rxm7U" />

Musk toetas varem poliitilist lobirühma [[FWD.us]], mille asutas laialt tuntud ettevõtja [[Mark Zuckerberg]]<ref name="DaCa9" /> ja mis teeb lobitööd USA immigratsiooniseadustiku reformimiseks. Kuid 2013. aasta maikuus andis Musk avalikult teada, et võtab oma toetuse ära, et protestida lobirühma avaldatud reklaamide vastu, mis muuhulgas reklaamisid Keystone'i torujuhet (planeeritud torujuhe, mille kaudu Kanada naftaliivadest toodetud toornafta jõuaks [[Texas]]e naftarafineerimiskompleksi). On tavapärane, et USA poliitilised lobirühmad toetavad USA kumbagi suuremat erakonda, et saavutada mõlema poole seaduseandjate toetus lobirühma peamisele eesmärgile. Musk astus koos teiste rühma mõjukate liikmetega, sh. [[David Sacks]], organisatsioonist välja ja kritiseeris selle strateegiat, nimetades seda "küüniliseks".<ref name="eujFN" />

Muski rünnatakse sageli seetõttu, et Tesla Motors kasutas USA valitsuse toetusraha, ehkki ettevõte maksis laenu ligi kümme aastat enne tähtaega tagasi ja oleks ka ilma selle rahata hakkama saanud. "Tehniliselt võttes sain ma rikkaks läbi Zip2 ja PayPali ilma igasuguse riigipoolse toetuseta ja panin kogu saadud raha {{murdmata|SpaceX-i}}, Teslasse ja SolarCitysse," kirjutas ta 2013. aasta mais oma [[Twitter]]i kontol. Musk ütles, et Tesla "oleks endiselt olemas sõltumata [[Ameerika Ühendriikide Energeetikaministeerium]]i laenu saamisest või mittesaamisest... Meid aidati sisse, mitte välja (''we were bailed in, not bailed out'')". Tesla ei olnud pankrotiolukorras, nagu seda olid konkurentidest [[General Motors]] ja [[Chrysler]].

Musk on öelnud, et ta ei arva enam, et valitsus peaks taolist finantsabi pakkuma, kuid tema meelest tuleks kehtestada maks [[süsihappegaas]]ile, et vähendada "ebasoovitavat käitumist". Muski sõnade kohaselt on turu vaba iseregulatsioon parim, kuid keskkonnavaenulike sõidukite tootmisel peaks olema omad tagajärjed. "Jah, ma olen toetuste vastu ja tekitatud keskkonnakahju maksustamise poolt. Sel juhul jõuab turg ise parimale lahendusele."<ref name="egRKs" />

Musk on ennast kirjeldanud [[töönarkomaan]]ina, kes järjekindlalt teeb 80-tunniseid töönädalaid, juhtides Tesla Motorsit ja {{murdmata|SpaceX-i.}}<ref name="Ampere Man" />

Muski "töökabinet" SpaceX-i kontori- ja tootmiskompleksis [[Hawthorne]]'is California osariigis kujutab endast lauda suure avatud ruumi nurgas. Koos Muskiga töötavad samas ruumis kümned insenerid ja teised ettevõtte töötajad. Muski sõnul piirab uste ja kabinettide olemasolu suhtlemisvõimalusi, mistõttu on SpaceX-i kontoriruumide planeerimisel lähtutud maksimaalsest avatusest.<ref name="Ampere Man" /><ref name="Elon's Tour" />

== Isiklikku ==

Musk on olnud abielus kolm korda, kaks korda neist sama naisega. Ta tutvus oma esimese abikaasa, Kanada päritolu Justine Muskiga (neiupõlvenimega Wilson), ajal, mil nad mõlemad olid Queen'si üliõpilased. Nad abiellusid [[2000]]. aastal ja läksid kaheksa aastat hiljem lahku. Neil sündis kokku kuus last. Esimene laps Nevada Alexander suri<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Mahdawi |eesnimi=Arwa |kuupäev=2024-07-27 |pealkiri=Elon Musk’s 20-year-old estranged daughter responded to his rant about her |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/commentisfree/article/2024/jul/27/elon-musk-estranged-daughter-anti-trans-rant |vaadatud=2024-07-27 |issn=0261-3077}}</ref> 10 nädala vanuselt [[Väikelaste äkksurma sündroom|väikelaste äkksurma sündroomi]] tõttu, seejärel sündisid kaksikud, siis kolmikud.<ref name="KTaaS" /> Lahutuse järel andis Justine Musk intervjuu ajakirjale [[Marie Claire]], milles ta kirjeldas oma abielu Elon Muskiga.<ref name="PS5yq" />

Musk andis 2012. aasta jaanuaris teada, et oli hiljuti lõpetanud neli aastat kestnud suhte oma teise abikaasa, Briti näitleja [[Talulah Riley]]ga.<ref name="vNtn7" /> 18. jaanuaril saatis ta Twitteris Rileyle sõnumi, milles ta ütles: "Need neli aastat olid suurepärased. Jään sind igavesti armastama. Ühel päeval teed sa kellegi väga õnnelikuks."<ref name="ZmqTd" /> 2013. aasta juunis otsustas ta uuesti Rileyga abielluda. 2014. aasta 11. veebruaril oli Musk kutsutud osa võtma [[Valge Maja|Valges Majas]] toimuvast pidulikust lõunasöögist; külaliste nimekirjas olid nii Musk kui ka Riley.<ref name="5FpjR" /> Intervjuu ajal telesaates "[[60 Minutes]]" 30. märtsil 2014, mida juhtis ajakirjanik [[Scott Pelley]], viibis Musk koos Riley ja oma viie lapsega.<ref name="aityI" /> 2014. aasta detsembris lahutas Musk Rileyst teist korda.<ref name="cpgOP" />

Elon Muski ema, vend ja õde ning kaks emapoolset nõbu järgnesid hiljem talle ükshaaval Kanadasse ja seejärel USA-sse. Lõuna-Aafrikasse jäi elama vaid Eloni isa Errol Musk. 2002. aastal sai Elon Musk Ameerika Ühendriikide kodakondsuse.<ref name="triumph_will" />

Eloni õde [[Tosca Musk]] on [[Musk Entertainment]]i asutaja ja on produtseerinud mitu filmi.<ref name="x2Ufl" /> Eloni vend Kimbal on restoraniärimees ja tegeleb heategevusega.<ref name="gjom7" /> Elon Muski nõbu Lyndon Rive on Solar City tegevjuht ja kaasasutaja.<ref name="kDqvl" /><ref name="khPpB" />

Aasta 2008 oli Elon Muski jaoks tema senise karjääri kõige raskem aasta: ebaõnnestus Falcon 1 raketi kolmas katsetus; kui ka neljas katse oleks ebaõnnestunud, siis oleks ettevõte tema sõnul uksed sulgenud, sest järgmise katse läbiviimiseks poleks raha enam jätkunud.<ref name="60 minutes" /> Samal ajal toimunud Tesla Motorsi rahastamisvoor kukkus läbi, sest finantskriis ja suurte autotootjate pankrotistumine oli investorid ära hirmutanud. Musk oli PayPali müügist teenitud 180 miljonit dollarit ära kulutanud – SpaceX-i ja Tesla Motorsi peale. Ta pidi kogu oma allesjäänud likviidse vara panema Tesla Motorsisse ning lõpuks pidi ta raha laenama selleks, et maksta üüri isikliku kodu eest.<ref name="aGohB" /> Sellele vaatamata, et neljas Falcon 1 raketi katsetus õnnestus, oli SpaceX lähedal pankrotile. 23. detsembril 2008 teatas NASA 1,6 miljardi dollarilise lepingu sõlmimisest SpaceX-iga – see päästis ettevõtte. Kaks päeva hiljem otsustasid ka Tesla Motorsi investorid ettevõttesse raha juurde investeerida.<ref name="dgSco" /> 2008. aastal lagunes ka Elon Muski abielu esimese elukaaslase [[Justine Musk]]iga. Viimane lahkas toimuvat avameelselt ja detailselt oma blogis ning lahutusprotsessi kajastati laialt ajakirjanduse veergudel.<ref name="bBqCL" />

SpaceX-i tehast kasutati filmi "[[Raudmees 2]]" stseenide asukohana ja Muskil on filmis pisiroll.<ref name="HIccS" />

Muskil endal on McLaren F1 superauto. Ta tegi sellega avarii ja lõhkus auto, sealjuures oli auto kindlustamata.<ref name="0otFN" /> Varem kuulus Muskile [[Tšehhi]]s valmistatud reaktiivmootoriga treeninglennuk [[Aero L-39]].<ref name="ckENi" /> [[1994]]. aastal valmistatud lennukimudel [[Dassault Falcon 900]], mida kasutati filmis "[[Täname suitsetamast!]]", on registreeritud Muski nimele [[registritunnus]]ega N900SX.<ref name="FlightAaware N900SK" /> Muskil on filmis episoodiline roll oma lennuki [[piloot|piloodina]], kui ta avab ukse [[Robert Duvall]]ile ja saadab pardale [[Aaron Eckhart]]i.<ref name="IMDB Full Cast" /> Muskile kuulub [[Wet Nellie]], [[James Bond]]i filmist "[[Spioon, kes mind armastas]]" pärit [[Lotus Esprit]] sportauto. Tal on plaanis ehitada see filmis nähtu taoliseks ent päriselt toimivaks autoks-allveelaevaks.<ref name="USAtoday-18.10.2013" />

Musk on külastanud festivali [[Burning Man]] ja on öelnud, et SolarCity idee tuli talle pähe 2004. aasta festivalil.<ref name="KQED-SolarCity" />

Musk elab Californias [[Bel Air]]is.<ref name="forbesbuyshome.com" /><ref name="bloombergbuyshome" />

== Tunnustus ==
* Ajakiri [[Time]] valis Muski saja maailma mõjukama inimese hulka aastail 2010 (mõtlejad) ja 2013 (titaanid).<ref name="time" /><ref name="time2013" />
* [[Rahvusvaheline Lennuspordiföderatsioon]] (FAI) – katusorganisatsioon, mis korraldab aeronautika ja kosmonautika alaste võistluste ja rekordite reeglistikku – andis Muskile aastal 2010 üle kõrgeima autasu aeronautika ja kosmonautika vallas, FAI kuldse kosmosemedali, esimese orbiidile jõudnud erasektori raketi väljatöötamise eest. Sama medali saajate hulka kuuluvad ka NASA astronaudid [[Neil Armstrong]] ja [[John Glenn]] ning [[Burt Rutan]], suborbitaalse kosmoselennuki [[SpaceShipOne]] disainer.<ref name="Umsz4" />
* Ajakiri [[Esquire (ajakiri)|Esquire]] nimetas ta üheks maailma 75 kõige mõjukamast inimesest 21. sajandil.
* 2011. aasta juunis sai Musk 500 000 dollari suuruse [[Heinleini preemia]] edusammude eest kosmose kommertsialiseerimises.<ref name="YquBY" />
* 2011. aasta veebruaris valis ajakiri [[Forbes]] Muski 20 Ameerika kõige mõjuvõimsama kuni 40-aastase tegevjuhi hulka.<ref name="forbes20110214" />
* 2010. aastal tunnistatud "lennunduse elavaks legendiks" [[Kitty Hawk Foundation]]i poolt, NASA kosmosesüstikule järglase loomise eest (rakett Falcon 9 ja kosmoseaparaat Dragon). Auhinna saajate hulka kuuluvad ka [[Buzz Aldrin]] ja [[Richard Branson]].<ref name="EbKxW" />
* [[Ameerika Aeronautika- ja Astronautika Instituut|Ameerika Aeronautika- ja Astronautika instituudi]] [[George Low]] preemia kõige silmapaistvama panuse eest kosmosetranspordi alal aastail 2007/2008. Muski tunnustati Falcon 1, esimese erarahastusel põhineva vedelkütust kasutava Maa-lähedasele orbiidile jõudnud raketi disainimise eest.<ref name="ZhGlt" />
* [[USA Riiklik Kosmoseühing|USA Riikliku Kosmoseühingu]] [[Wernher von Braun|Von Brauni]] auhind aastail 2008/2009, mis anti juhtrolli eest kõige märkimisväärsemate kosmosega seotud saavutuste eest. Eelnevate auhinnasaajate hulka kuuluvad Burt Rutan ja [[Steve Squyres]].<ref name="FnctG" />
* [[National Wildlife Federation]]i 2008. aasta riikliku looduskaitse preemia seoses tegevusega Tesla Motorsis ja SolarCitys. Teiste 2008. aasta auhinnasaajate hulka kuuluvad ajakirjanik [[Thomas Friedman]], USA senaator [[Patrick Leahy]] ja Florida kuberner [[Charlie Crist]].<ref name="qsuHb" />
* [[The Aviation Week]]i 2008. aasta laureaat kosmose kategoorias.<ref name="wxZxL" />
* Ajakirja [[R&D]] aasta innovaator 2007, seoses tegevusega SpaceX-is, Tesla Motorsis ja SolarCitys.<ref name="P4ZtO" />
* Autotööstuse aasta tegevjuht 2010 (ülemaailmselt) juhtivrolli eest tehnoloogia ja innovatsiooni alal Tesla Motorsis. Varasemate auhinnasaajate hulka kuuluvad [[Bill Ford Jr]], [[Bob Lutz]] ja [[Lee Iacocca]]. Musk on selle auhinna saajate seas läbi aegade noorim.<ref name="h1lxs" />
* Ajakirja [[Inc]] aasta ettevõtja 2007, töö eest Tesla Motorsis ja SpaceX-is.<ref name="v0W0Z" />
* Auhind Index Design 2007, Tesla Roadsteri väljatöötamise eest.<ref name="xpjiZ" />
* Tootedisani auhinna 2006 keskkonnakaitseorganisatsioonilt [[Global Green]] ([[Rahvusvaheline Roheline Rist|Rahvusvahelise Rohelise Risti]] USA haru) Tesla Roadsteri disainimise eest andis talle üle [[Mihhail Gorbatšov]].<ref name="QkyPP" />
* 2012. aastal sai Musk [[Kuninglik Aeronautikaühing|Kuningliku Aeronautikaühingu]] kuldmedali.<ref name="WFsyf" />

=== Audoktorikraadid ===
* Audoktorikraad disaini alal kolledžist [[Art Center College of Design]].<ref name="W62sf" />
* Audoktorikraad [[aerokosmose inseneriteadus]]es [[Surrey Ülikool]]ist.<ref name="bahareth" />
* Audoktorikraad [[Amhersti Kolledž]]ist.<ref name="Nyi6F" />

== Tsitaate ==
* (Hyperloopi kohta:) "Meil on lennukid, rongid, autod ja laevad. Mis siis, kui leidub viies moodus?"<ref name="Atlantic-Jetsons" />
* "Varem või hiljem peame elu oma väikeselt siniselt mullapallilt kaugemale laiendama – või välja surema."<ref name="G7exD" />
* "Tahaksin surra Marsil... ent mitte kokkupõrkel selle pinnaga."<ref name="Dying on Mars" />
* "Peame selgeks saama, kuidas saada asju, mida armastame, ilma planeeti hävitamata."<ref name="Not destroy the world" />
* ([[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukraina sõja]] kohta) "Me peaksime pidama läbirääkimisi. Putin tahab rahu - me peaksime Putiniga rahuläbirääkimisi pidama."<ref name=newyorker />

== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="forbesbuyshome.com">{{cite news|title=Billionaire Tesla CEO Elon Musk Buys Neighbor's Home in Bel Air For $6.75 Million|work=[[Forbes]]|url=http://www.forbes.com/sites/trulia/2013/11/01/billionaire-tesla-ceo-elon-musk-buys-home/|accessdate=1. novembril 2013}}</ref>
<ref name="bloombergbuyshome">{{cite news|title=Inside Elon Musk's $17M Bel Air Mansion|work=[[Bloomberg News]]|url=http://www.bloomberg.com/news/videos/b/6e27fcba-309d-494e-b87d-c73fb8bb1750|accessdate=21. augustil 2013}}</ref>
<ref name="Vance34">Vance, lk 34</ref>
<ref name="BusinessWeek">{{cite web | url=http://www.businessweek.com/articles/2012-09-13/elon-musk-the-21st-century-industrialist |title=Elon Musk, the 21st Century Industrialist | work=BusinessWeek | first=Ashlee | last=Vance |accessdate=9. juunil 2013}}</ref>
<ref name="stlrafa">{{cite web |url=http://www.solartoday-digital.org/solartoday/201105/?pg=22 |title=A Family Leads to the Installer Universe |date=mai 2011 |author=Seth Masia |publisher=Solar Today |accessdate=23. detsembril 2012 |archive-date=2012-03-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120310050229/http://www.solartoday-digital.org/solartoday/201105/?pg=22 |url-status=dead }}</ref>
<ref name="CandidTV">{{cite web | url=http://www.youtube.com/watch?v=B1h1aG0usIY |title=A candid interview with Tesla CEO Elon Musk | work=vator.tv | first=Bambi | last=Francisco |accessdate=13. juulil 2013}}</ref>
<ref name="sjmn20140411">{{cite news|last=Hall|first=Dana|title=Rocket Man: The otherworldly ambitions of Elon Musk|url=http://www.mercurynews.com/business/ci_25541126/rocket-man-otherworldy-ambitions-elon-musk|accessdate=14.04.2014|newspaper=San Jose Mercury News|date=11.04.2014}}</ref>
<ref name="Knowledge@Wharton">{{cite web | url=http://knowledge.wharton.upenn.edu/article.cfm?articleid=2245 |title=Entrepreneur Elon Musk: Why It's Important to Pinch Pennies on the Road to Riches |date=27. mai 2009 | publisher=Knowledge@Wharton |accessdate=9. juunil 2013}}</ref>
<ref name="Knowledge@Wharton2">{{cite web | url=http://knowledge.wharton.upenn.edu/article.cfm?articleid=2241 |title=Harnessing the Sun and Outer Space: Elon Musk's Sky-high Vision |date=13. mai 2009 | publisher=Knowledge@Wharton |accessdate=9. juunil 2013}}</ref>
<ref name="belfiore">{{cite book|first=Michael |last=Belfiore|title=Rocketeers|url=https://archive.org/details/rocketeershowvis00belf_0 |publisher= HarperCollins|year= 2007|isbn= 978-0-06-114902-3 |chapter=Chapter 7: "Orbit on a Shoestring" |pages= [https://archive.org/details/rocketeershowvis00belf_0/page/166 166]–195}}</ref>
<ref name="play">{{cite news|url=http://www.theverge.com/2015/6/9/8752333/elon-musk-blastar-pc-game|title=Play the PC game Elon Musk wrote as a pre-teen}}</ref>
<ref name="FreshDialogues">{{cite web | url=http://www.freshdialogues.com/2013/02/07/transcript-of-elon-musk-interview-with-alison-van-diggelen-iron-man-growing-up-in-south-africa/ |title=Transcript of Elon Musk Interview with Alison van Diggelen: Iron Man, Growing up in South Africa |date=7. veebruar 2013 |author=Alison van Diggelen | publisher=FreshDialogues |accessdate=9. juunil 2013}}</ref>
<ref name="Vance40">Vance, lk 40</ref>
<ref name="Vance41">Vance, lk 41</ref>
<ref name="evancarmichael">{{cite web | url=http://www.evancarmichael.com/Famous-Entrepreneurs/1610/The-Wired-Entrepreneur-The-Early-Years-of-Elon-Musk.html |title=Launch. The wired entrepreneur: The early years of Elon Musk|author=Evan Carmichael|accessdate=13. veebruaril 2016}}</ref>
<ref name="triumph_will">{{cite web|last=Junod|first=Tom|url=http://www.esquire.com/features/americans-2012/elon-musk-interview-1212|title="Triumph of his will" |publisher=Esquire|date=15. november 2012 |accessdate=11.03.2014}}</ref>
<ref name="i">[https://web.archive.org/web/20130115192610/http://www.spacex.com/elon-musk.php "Elon Musk – Official Bio"] SpaceX</ref>
<ref name="About.com">[http://inventors.about.com/od/mstartinventions/p/Elon-Musk.htm Inventors: Elon Musk.]{{Kõdulink|aeg=jaanuar 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} About.com. Kasutatud 4. juunil 2013.</ref>
<ref name="cnet19990216">{{cite web|url=http://news.com.com/Compaq+buys+Zip2/2100-1023_3-221675.html|title=Compaq buys Zip2|first=Sandeep|last=Junnarkar|publisher=CNet News.com.com|date=16. veebruar 1999|archiveurl=https://archive.today/20120525193847/http://news.cnet.com/Compaq-buys-Zip2/2100-1023_3-221675.html|archivedate=25.05.2012|access-date=4.06.2013|url-status=live}}</ref>
<ref name="esquire20121114">{{cite web|last=Junod|first=Tom|url=http://www.esquire.com/news-politics/a16681/elon-musk-interview-1212/|title="Elon Musk: Triumph of His Will"|publisher=Esquire|date=14. november 2012|accessdate=24. veebruaril 2016|archiveurl=https://archive.today/20151213184631/http://www.esquire.com/news-politics/a16681/elon-musk-interview-1212/|archivedate=2015-12-13|url-status=live}}</ref>
<ref name="bloomberg20150514">{{Cite news|url = http://www.bloomberg.com/graphics/2015-elon-musk-spacex/|title = Elon Musk's space dream almost killed Tesla|date = 14. mai 2015|accessdate = 24. veebruaril 2016|website = Bloomberg Business|last = Vance|first = Ashlee}}</ref>
<ref name="nsf20150305">{{cite news |last1=Bergin|first1=Chris |title=Commercial crew demo missions manifested for Dragon 2 and CST-100 |url=http://www.nasaspaceflight.com/2015/03/commercial-crew-demo-missions-dragon-cst-100/ |accessdate=7.03.2015 |work=NASASpaceFlight.com |date=05.03.2015}}</ref>
<ref name="SalesJune2012">{{cite news|url= http://www.forbes.com/sites/toddwoody/2012/07/25/investors-hit-accelerator-despite-tesla-q2-revenue-miss/|title=Tesla Hits Accelerator Despite Q2 Revenue Miss|author= Todd Woody |work=[[Forbes]]|date=25. juuli 2012|accessdate=25.07.2012}} ''More than 2,350 units sold through June 2012''.</ref>
<ref name="Tesla3Q2012">{{cite web|url=http://www.greencarcongress.com/2012/11/tesla-20121105.html|title=Tesla Q3 report: $50M revenues, $111M GAAP net loss, 253 Model S delivered in Q3|author=Tesla Motors|publisher=Green Car Congress|date=05.11.2012|accessdate=06.11.2012}} ''Sales during the 3Q 2012: 68 Roadsters and 253 Model S.''</ref>
<ref name="Tesla1Q2013">{{cite news|url=http://origin-www.bloomberg.com/news/08.05.2013/tesla-posts-first-quarterly-profit-on-model-s-deliveries.html|title=Tesla Posts First Quarterly Profit on Model S Deliveries|author=Alan Ohnsman|work=Bloomberg L.P.|date=8. mai 2013|accessdate=08.05.2013}} ''2013. a esimeses kvartalis tarniti Põhja-Ameerikas kokku 4900 Mudel S-i (peamiselt USA-s, mõned autod ka Kanadas). Volti ja Leafi müüginumbrid on antud USA ja Kanada kohta kokku.''</ref>
<ref name="yWIJX">{{Cite web|title = Elon Musk|url=http://www.forbes.com/profile/elon-musk/?list=billionaires|website = Forbes|accessdate=7. jaanuaril 2016}}</ref>
<ref name="GreenTechMedia">{{cite web | url=http://www.greentechmedia.com/articles/read/who-reigns-supreme-in-residential-solar/ |title=Who Reigns Supreme in Residential Solar? |date=27. jaanuar 2012 | author=Andrew Krulewitz | publisher=GreenTechMedia |accessdate=9. juunil 2013}}</ref>
<ref name="uebac">{{Cite news|url=http://www.telegraph.co.uk/technology/news/11220326/Elon-Musk-to-launch-fleet-of-internet-satellites.html|title=Elon Musk 'to launch fleet of internet satellites'|date=10. november 2014|accessdate=23. juunil 2015|work=[[The Daily Telegraph]]|last=Curtis|first=Sophie|quote="Elon Musk, inventor and business magnate"|location=London}}</ref>
<ref name="KQED-SolarCity">{{cite web|last=van Diggelen|first=Alison|title=Tesla and SolarCity Collaborate on Clean Energy Storage|url=http://blogs.kqed.org/climatewatch/2012/04/24/tesla-and-solarcity-collaborate-on-clean-energy-storage/|publisher=KQED|accessdate=25. juunil 2012|archive-date=2015-05-31|archive-url=https://web.archive.org/web/20150531235119/http://blogs.kqed.org/climatewatch/2012/04/24/tesla-and-solarcity-collaborate-on-clean-energy-storage/|url-status=dead}}</ref>
<ref name="sax1x">{{cite web|url=http://www.businessweek.com/printer/articles/71590-elon-musk-the-21st-century-industrialist|title=Elon Musk, the 21st Century Industrialist|date=13. september 2012|accessdate=23. juunil 2015|website=Bloomberg BusinessWeek|last=Vance|first=Ashlee}}</ref>
<ref name="Atlantic-Jetsons">{{cite news|last=Garber|first=Megan|title=The Real iPod: Elon Musk's Wild Idea for a 'Jetson Tunnel' from S.F. to L.A.|url=http://www.theatlantic.com/technology/archive/2012/07/the-real-ipod-elon-musks-wild-idea-for-a-jetson-tunnel-from-sf-to-la/259825/|accessdate=21. juulil 2012|newspaper=The Atlantic|date=13. juuli 2012}}</ref>
<ref name="MXgYJ">{{cite web|url=https://www.asme.org/career-education/early-career-engineers/me-today/engineer-in-focus-elon-musk|title=Early Career Engineers, Conferences and Careers|publisher=asme.org|accessdate=4. novembril 2015}}</ref>
<ref name="Hyperloop">{{cite news|title=Elon Musk unveils San Francisco-LA 'Hyperloop' idea|url=http://www.bbc.co.uk/news/world-us-canada-23677205|accessdate=10. veebruaril 2014|newspaper=BBC News|date=12. august 2013}}</ref>
<ref name="nKUnH">{{cite web|url=http://inventors.about.com/od/mstartinventions/p/Elon-Musk.htm|title=Biography of Elon Musk|accessdate=10. juunil 2015|website=inventors.about.com|publisher=About.com|last=Bellis|first=Mary}}{{Kõdulink|aeg=jaanuar 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>
<ref name="spectrum">{{cite news|title=Risky Business|first=Elon|last=Musk|date=juuni 2009|work=IEEE Spectrum|url=http://www.spectrum.ieee.org/aerospace/space-flight/risky-business}}</ref>
<ref name="aw9PS">{{Cite news|url=http://www.forbes.com/video/3391084854001|title=The Top 10 Venture Capitalists on 2014's Midas List|accessdate=10. juunil 2015|work=Forbes}}</ref>
<ref name="forbes_2012">{{cite news|url=http://www.forbes.com/sites/luisakroll/2012/04/19/the-giving-pledge-signs-on-12-more-wealthy-americans-including-teslas-elon-musk-and-home-depots-arthur-blank/ |title=The Giving Pledge Signs on 12 More Wealthy Americans Including Tesla's Elon Musk And Home Depot's Arthur Blank |first= Luisa|last=Kroll |publisher=Forbes|date=19. aprill 2012}}</ref>
<ref name="T48sy">{{Cite news|url=http://blogs.wsj.com/digits/2014/03/21/zuckerberg-musk-invest-in-artificial-intelligence-company-vicarious|title=Zuckerberg, Musk Invest in Artificial Intelligence Company|date=21. märts 2014|accessdate=10. juunil 2015|work=[[The Wall Street Journal]]|last=Albergotti|first=Reed}}</ref>
<ref name="Ampere Man">{{cite web|title=Ampere Man|work=Wheels Magazine|date=9. september 2009 |first=Aaron |last=Robinson |url= https://www.carsales.com.au/editorial/details/ampere-man-18078/|pages=68–73|accessdate=17. juunil 2013}}</ref>
<ref name="8s55q">{{cite web|url=http://www.businessinsider.com/elon-musk-mark-zuckerberg-invest-in-vicarious-2014-3?IR=T|title=Elon Musk And Mark Zuckerberg Have Invested $40 Million in a Mysterious Artificial Intelligence Company|date=21. märts 2014|accessdate=10. juunil 2015|website=Business Insider|publisher=[[Business Insider]]|last=Love|first=Dylan}}</ref>
<ref name="Elon's Tour">{{cite web|title=Elons Tour of SpaceX HD|url=http://www.youtube.com/watch?v=TQ6tZtGrShg|accessdate=17. juulil 2013}}</ref>
<ref name="b3Euf">{{Cite web|title = Elon Musk|url = http://www.forbes.com/profile/elon-musk/?list=billionaires|website = Forbes|accessdate = 7. jaanuaril 2016}}</ref>
<ref name="60 minutes">{{cite web|title=SpaceX: Entrepreneur's race to space|date=27. mai 2012 | url=http://www.youtube.com/watch?v=TmyT9y568Bc|work=60 minutes|accessdate=13. juulil 2013}}</ref>
<ref name="8c3RS">{{cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=IgKWPdJWuBQ|title = Youtube Video - Elon Musk: The mind behind Tesla, SpaceX, SolarCity}}</ref>
<ref name="FlightAaware N900SK">{{cite web|last=FlightAware|title=Aircraft Registration N900SK|url=http://flightaware.com/resources/registration/N900SX|work=`|accessdate=25. juunil 2012}}</ref>
<ref name="Q3ZoE">{{cite web|url=http://www.aviation.com/general-aviation/elon-musk-toying-designs-electric-jet/|title=Elon Musk 'Toying' with Designs for Electric Jet|author=Jonathan Charlton|publisher=Aviation.com|accessdate=30. mail 2015}}</ref>
<ref name="IMDB Full Cast">{{cite web|last=IMDB|title=Thank You for Smoking: Full Cast and Crew|url=http://www.imdb.com/title/tt0427944/fullcredits|accessdate=25. juunil 2012}}</ref>
<ref name="V1wNT">{{cite AV media|url=https://www.youtube.com/watch?v=IxTPKIvn--A|title=Elon Musk on dodging a nervous breakdown (2013)|date=16. märts 2015|publisher=YouTube}}</ref>
<ref name="USAtoday-18.10.2013">[http://www.usatoday.com/story/money/cars/2013/10/17/elon-musk-tesla-james-bond-submarine/3004955 "Tesla's Elon Musk buys 007's sub to make it real"] by Chris Woodyard, USAToday.com, 18. oktoober 2013 (vaadatud 13. novembril 2013).</ref>
<ref name="01nZf">Vance, lk 30</ref>
<ref name="time">{{cite news | url=http://www.time.com/time/specials/packages/article/0,28804,1984685_1984745_1985495,00.html | work=Time | title=The 2010 Time 100 | date=29. aprill 2010 | access-date=2013-06-16 | archive-date=2013-08-17 | archive-url=https://web.archive.org/web/20130817114932/http://www.time.com/time/specials/packages/article/0,28804,1984685_1984745_1985495,00.html | url-status=dead }}</ref>
<ref name="DVgWA">Vance, lk 31–32</ref>
<ref name="time2013">{{cite news| url=http://time100.time.com/2013/04/18/time-100/slide/elon-musk/?iid=time100-main-lead | work=Time | title=The 2013 TIME 100 | date=18. aprill 2013}}</ref>
<ref name="FZxMR">Vance, lk 30, 33</ref>
<ref name="forbes20110214">{{cite news|last=Smith|first=Jacquelyn|title=America's 20 Most Powerful CEOs 40 And Under|url=http://www.forbes.com/2011/02/14/most-powerful-ceos-40-under-leadership-leaders-young.html|accessdate=18.02.2011|newspaper=Forbes|date=14. veebruar 2011|quote="''To make this list, you had to be the chief executive of one of the 20 biggest publicly traded companies in the U.S. (as of Feb. 11, by market capitalization) with a CEO aged 40 or under.''"|archiveurl=https://archive.today/20121209012534/http://www.forbes.com/2011/02/14/most-powerful-ceos-40-under-leadership-leaders-young.html|archivedate=9.12.2012|url-status=live}}</ref>
<ref name="z3YRt">Vance, lk 38</ref>
<ref name="bahareth">{{cite book|first=Mohammad |last=Bahareth|title=Kings of the Internet: What You Don't Know about Them ?|publisher=iUniverse|year=2012|isbn=978-1469798424|pages=81–82|url=http://books.google.ee/books?id=QihORDUXibcC&printsec=frontcover#v=onepage&q&f=false|accessdate=16.07.2013}}</ref>
<ref name="5MjW7">{{cite web|url=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/1676437/Elon-Musk|title=Elon Musk (South African entrepreneur)|publisher=Britannica Online Encyclopedia|accessdate=23. detsembril 2012}}</ref>
<ref name="Dying on Mars">{{cite news|last=Vance|first=Ashley|title=Elon Musk, the 21st Century Industrialist|url=http://www.businessweek.com/articles/2012-09-13/elon-musk-the-21st-century-industrialist#p5|accessdate=14. septembril 2012|newspaper=Bloomberg|date=13. september 2012}}</ref>
<ref name="EPlg5">{{cite journal |author= |year=2009 |title=The New Yorker, Volume 85, Issues 23–30 |journal=New Yorker Magazine |volume=85 |issue=23–30 |pages= |url=http://books.google.ca/books?id=UaAeAQAAMAAJ&q=Maye+Musk+elon+father&dq=Maye+Musk+elon+father&hl=en |accessdate=23. detsembril 2012}}</ref>
<ref name="Not destroy the world">{{cite web|title=Driving With Elon Musk|url=https://www.youtube.com/watch?v=VSNXhHTLLIk|date=26. märts 2012}}</ref>
<ref name="tWRWi">{{cite web | url=http://www.forbes.com/sites/hannahelliott/2012/03/26/at-home-with-elon-musk-the-soon-to-be-bachelor-billionaire/ |title=At Home With Elon Musk: The (Soon-to-Be) Bachelor Billionaire | work=Forbes | first=Hannah | last=Elliott |accessdate=23. detsembril 2012}}</ref>
<ref name="HoqmN">Vance, lk 34–35</ref>
<ref name="Z5E2a">Vance, lk 35–36</ref>
<ref name="W8Itt">Vance, lk 36–37</ref>
<ref name="uV1YZ">Vance, lk 28, 162</ref>
<ref name="1Z4nh">{{cite web|url=http://blastar-1984.appspot.com/|title=Blastar for HTML5|work=blastar-1984.appspot.com|accessdate=04.11.2015}}</ref>
<ref name="5sYLX">Vance, lk 29</ref>
<ref name="EGvSf">Vance, lk 44–45</ref>
<ref name="nzmUV">Vance, lk 45</ref>
<ref name="avLPU">Vance, lk 45–46</ref>
<ref name="6jMX2">Vance, lk 46</ref>
<ref name="8enhu">Vance, lk 47</ref>
<ref name="CgFS6">Vance, lk 50</ref>
<ref name="901gr">Vance, lk 50, 51</ref>
<ref name="m9Dc4">Vance, lk 51, 52</ref>
<ref name="Q9iUG">Vance, lk 52</ref>
<ref name="WEvvt">Vance, lk 55, 56</ref>
<ref name="gKbNx">[https://web.archive.org/web/20160318151905/https://www.iop.org/careers/working-life/profiles/page_57723.html Once a physicist: Elon Musk]. Physics World, märts 2007 (artikli koopia Institute of Physicsi (IOP) veebilehel)</ref>
<ref name="T4rMV">Vance, lk 54, 56, 296–297</ref>
<ref name="sfN6H">Vance, lk 54–55</ref>
<ref name="AFtwj">Vance, lk 56–57</ref>
<ref name="RyxXR">Vance, lk 57</ref>
<ref name="fpqtH">Vance, lk 57–58</ref>
<ref name="4cxMm">Vance, lk 58–59</ref>
<ref name="V52na">Vance, lk 60–61</ref>
<ref name="hItum">Vance, lk 61</ref>
<ref name="XjVMm">Vance, lk 61–62</ref>
<ref name="Xs0TS">Vance, lk 64</ref>
<ref name="RB7Ss">Vance, lk 65</ref>
<ref name="syLwQ">Vance, lk 66</ref>
<ref name="jqrpA">Vance, lk 68–69</ref>
<ref name="KYLOu">Vance, lk 69–70</ref>
<ref name="ivLwk">Vance, lk 70</ref>
<ref name="4EaTU">Vance, lk 72–74</ref>
<ref name="mXd2A">Vance, lk 74–75</ref>
<ref name="QE129">Vance, lk 75</ref>
<ref name="yansz">Vance, lk 75–76</ref>
<ref name="BAegm">Vance, lk 76–77</ref>
<ref name="EkfR5">Vance, lk 77</ref>
<ref name="CWHZE">Vance, lk 78</ref>
<ref name="OObp0">{{cite web|url=http://www.sec.gov/Archives/edgar/data/1103415/000091205702009834/a2073071z10-k405.htm |publisher=PayPal |title=SEC 10-K|date=31. detsember 2001}}</ref>
<ref name="qeRi6">Vance, lk 79</ref>
<ref name="wPo7P">Vance, lk 85–86</ref>
<ref name="JDtDG">Vance, lk 86–87</ref>
<ref name="z2S60">Vance, lk 88</ref>
<ref name="MZ5Lv">Vance, lk 89</ref>
<ref name="WqLYK">{{cite AV media|title=SpaceX: Entrepreneur's race to space|date=27. mai 2012 | url=http://www.youtube.com/watch?v=TmyT9y568Bc|minutes=3.30|work=60 minutes|accessdate=21. veebruaril 2016}}</ref>
<ref name="4AIny">Vance, lk 89–90</ref>
<ref name="JuQGj">Vance, lk 90</ref>
<ref name="IzBAe">{{cite web|url=http://www.notablebiographies.com/news/Li-Ou/Musk-Elon.html|title=Elon Musk Biography|accessdate=24. veebruaril 2016|website=Encyclopedia of World Biography}}</ref>
<ref name="NQwiL">{{cite AV media|title=SpaceX: Entrepreneur's race to space|date=27. mai 2012 | url=http://www.youtube.com/watch?v=TmyT9y568Bc|minutes=3.22|work=60 minutes|accessdate=21. veebruaril 2016}}</ref>
<ref name="UdTeE">Vance, lk 91–94</ref>
<ref name="AOFet">Vance, lk 97</ref>
<ref name="d7cWc">Vance, lk 97, 101, 122</ref>
<ref name="OgK7k">{{cite news | url=http://www.nytimes.com/2006/02/05/business/yourmoney/05rocket.html | title=A Bold Plan to Go Where Men Have Gone Before | date=5. veebruar 2006 | first= Leslie |last=Wayne |work=[[New York Times]] |accessdate=11.12.2010}}<!-- See viide käib 100 milj dollari kohta, kuid allikat saab teistegi kohtade jaoks viitena kasutada--></ref>
<ref name="SW40s">Vance, lk 97–98</ref>
<ref name="TPhv6">Vance, lk 97, 99</ref>
<ref name="zShEF">Vance, lk 99</ref>
<ref name="qT2On">Vance, lk 99–100</ref>
<ref name="0QlLE">Vance, lk 98, 113</ref>
<ref name="piuyP">Vance, lk 103, 104</ref>
<ref name="6ysgL">Vance, lk 111</ref>
<ref name="Uwy9k">Vance, lk 114</ref>
<ref name="7oGHi">Vance, lk 115–116</ref>
<ref name="jyO5k">Vance, lk 119–120</ref>
<ref name="Z45cF">Vance, lk 121</ref>
<ref name="PRx4J">Vance, lk 164–165</ref>
<ref name="1YfKm">Vance, lk 165–167</ref>
<ref name="BmGij">Vance, lk 168–171</ref>
<ref name="yRZPx">Vance, lk 174–175</ref>
<ref name="GCK09">Vance, lk 180</ref>
<ref name="tBbYo">{{cite news | url=http://www.nasaspaceflight.com/2009/07/live-falcon-1-razaksat-for-malaysias-atsb/ | title=Falcon 1 launches with RazakSat for Malaysia's ATSB | date=14. juuli 2009 | first= William |last=Graham |work=[[NASASpaceFlight.com]] |accessdate=01.03.2016}}</ref>
<ref name="XnFmJ">Vance, lk 209</ref>
<ref name="EECIV">{{cite news | url=http://www.nytimes.com/2012/05/26/science/space/space-x-capsule-docks-at-space-station.html | title=First Private Craft Docks With Space Station | date=25. mai 2012 | first= Kenneth |last=Chang |work=[[The New York Times]] |accessdate=01.03.2016}}</ref>
<ref name="bY6Rm">Vance, lk 210</ref>
<ref name="6udRw">{{cite news |last1=Kramer|first1=Miriam |title=Private Space Taxis on Track to Fly in 2017 |url=http://www.scientificamerican.com/article/private-space-taxis-on-track-to-fly-in-2017/ |accessdate=1. märtsil 2016 |work=Scientific American |date=27. jaanuar 2015}}</ref>
<ref name="cO5HW">{{cite news |last1=Bergin|first1=Chris |title=SpaceX Falcon 9 conducts Static Fire ahead of SES-9 launch |url=http://www.nasaspaceflight.com/2016/02/spacex-falcon-9-static-fire-ahead-ses-9-launch/ |accessdate=1. märtsil 2016 |work=NASASpaceFlight.com |date=22.02.2016}}</ref>
<ref name="Om4hL">{{cite news |last1=Graham|first1=William |title=SpaceX returns to flight with OG2, nails historic core return |url=http://www.nasaspaceflight.com/2015/12/spacex-rtf-core-return-attempt-og2/ |accessdate=1. märtsil 2016 |work=NASASpaceFlight.com |date=21.12.2015}}</ref>
<ref name="0Qb3C">Vance, lk 180–181</ref>
<ref name="YnbRR">{{cite news |last1=Belluscio|first1=Alejandro G. |title=SpaceX advances drive for Mars rocket via Raptor power |url=http://www.nasaspaceflight.com/2014/03/spacex-advances-drive-mars-rocket-raptor-power/ |accessdate=1. märtsil 2016 |work=NASASpaceFlight.com |date=07.03.2014}}</ref>
<ref name="l9z8v">{{cite news |last1=Nellis|first1=Stephen |title=SpaceX's propulsion chief elevates crowd in Santa Barbara |url=http://www.pacbiztimes.com/2014/02/19/spacexs-propulsion-chief-elevates-crowd-in-santa-barbara// |accessdate=1. märtsil 2016 |work=Pacific Coast Business Times |date=19.02.2014}}</ref>
<ref name="Og3FI">{{cite news |last1=Bergin|first1=Chris |title=SpaceX returns to flight with OG2, nails historic core return |url=http://www.nasaspaceflight.com/2014/08/battle-heavyweight-rockets-sls-exploration-rival/ |accessdate=1. märtsil 2016 |work=NASASpaceFlight.com |date=29.08.2014}}</ref>
<ref name="zlQkE">Vance, lk 126, 128–130</ref>
<ref name="lfXpa">Vance, lk 126, 130–131</ref>
<ref name="SsQCw">Vance, lk 132, 133</ref>
<ref name="Gx28m">Vance, lk 135</ref>
<ref name="AqBHC">Vance, lk 136</ref>
<ref name="CnvQw">Vance, lk 136, 137</ref>
<ref name="rVHhw">Vance, lk 139</ref>
<ref name="DdN9g">Vance, lk 140, 141</ref>
<ref name="CsHK1">Vance, lk 142–144</ref>
<ref name="AKrs1">Vance, lk 145</ref>
<ref name="I3MhY">Vance, lk 145, 147–148</ref>
<ref name="IJSEU">Vance, lk 151</ref>
<ref name="Sdnrs">Vance, lk 156, 159, 170–171</ref>
<ref name="g8RyG">Vance, lk 172–174</ref>
<ref name="xN8xL">Vance, lk 220, 222</ref>
<ref name="bD7SR">Vance, lk 221</ref>
<ref name="iOPAO">Vance, lk 222, 231</ref>
<ref name="ERrwD">Vance, lk 235</ref>
<ref name="9ujE8">{{cite news|date=20. august 2009|url=http://media.daimler.com/dcmedia/0-921-614216-1-1230193-1-0-0-0-0-1-11700-0-0-1-0-0-0-0-0.html|title=smart goes into series production with second generation electric drive|publisher=Daimler|access-date=2013-06-11|archive-date=2009-09-18|archive-url=https://web.archive.org/web/20090918100046/http://media.daimler.com/dcmedia/0-921-614216-1-1230193-1-0-0-0-0-1-11700-0-0-1-0-0-0-0-0.html|url-status=dead}}</ref>
<ref name="eLgkw">{{cite news|first=Colum|last=Wood|date=31. august 2012|url=http://www.autoguide.com/auto-news/2010/08/electric-mercedes-a-class-to-debut-at-paris-auto-show-using-tesla-battery-tech.html |title=Electric Mercedes A-Class to Debut at Paris Auto Show Using Tesla Battery Tech|publisher= AutoGuide.com}}</ref>
<ref name="tFHdd">{{cite news|first=Jim|last=Motavalli|date=5. august 2011|url=http://wheels.blogs.nytimes.com/2011/08/05/tesla-powered-toyota-rav4-e-v-to-be-built-in-canada-not-california/?emc=eta1 |title=Tesla-Powered Toyota RAV4 E.V. to Be Built in Canada, Not California|publisher= The New York Times}}</ref>
<ref name="VUCh8">Vance, lk 235–236</ref>
<ref name="h1d4A">Vance, lk 237</ref>
<ref name="1MCX5">Vance, lk 241–242</ref>
<ref name="VujeM">Andy Boxall: [https://web.archive.org/web/20180212142202/https://www.digitaltrends.com/cars/its-not-what-you-know-worlds-first-model-s-delivered-to-tesla-board-member/ It's not what you know… World's first Model S delivered to Tesla board member] Digital Trends, 8. juuni 2012</ref>
<ref name="zLYLw">Vance, lk 244</ref>
<ref name="bXSOT">Vance, lk 247–249</ref>
<ref name="kDqvl">{{cite web |url=http://www.solarcity.com/media-center/management-team.aspx |publisher=SolarCity |title=Management Team |access-date=2013-06-06 |archive-date=2014-05-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140508200610/http://www.solarcity.com/media-center/management-team.aspx |url-status=dead }}</ref>
<ref name="khPpB">{{cite web|first=Michael|last=Kanellos|date=15. veebruar 2008|title= Newsmaker: Elon Musk on rockets, sports cars, and solar power|url=http://news.cnet.com/Elon-Musk-on-rockets,-sports-cars,-and-solar-power---page-2/2008-11389_3-6230661-2.html|publisher=CNET}}</ref>
<ref name="I97V2">[http://www.youtube.com/watch?v=hOl_1S10jTk The unveiling of the Tesla Motors Electric Car]. "Autoblog.com" via YouTube. Vaadatud 26. juulil 2006</ref>
<ref name="2rqS1">{{cite news|last=Boyle|first=Alan|title=Hyperloop revealed: Elon Musk foresees rapid transit in a tube|url=http://www.nbcnews.com/tech/innovation/hyperloop-revealed-elon-musk-foresees-rapid-transit-tube-f6C10902051|accessdate=14. märtsil 2014|newspaper=NBS News|date=13. august 2013}}</ref>
<ref name="Ffres">{{cite web|url=http://eon.businesswire.com/news/eon/20101214005733/en/Elon-Musk/SolarCity/Obama|title=Elon Musk and SolarCity Donate Solar Power Project to Coastal Response Center in Alabama|work=Enhanced Online News|publisher=Business Wire|access-date=2013-06-07|archive-date=2011-10-05|archive-url=https://web.archive.org/web/20111005170916/http://eon.businesswire.com/news/eon/20101214005733/en/Elon-Musk/SolarCity/Obama|url-status=dead}}</ref>
<ref name="yZzHV">{{cite web|url=http://www.businesswire.com/news/home/20110729005291/en/Elon-Musk-Donates-Solar-Power-Project-Soma|title=Elon Musk Donates Solar Power Project to Soma City in Fukushima Prefecture, Japan|publisher=BusinessWire.com|accessdate=27. aprillil 2014}}</ref>
<ref name="xib5z">{{cite web |url=http://www.spaceref.com/news/viewsr.html?pid=3698 |title=Elon Musk, Life to Mars Foundation |work=Mars Now, a weekly column |first=John Carter |last=McKnight |publisher=Space Frontier Foundation |date=25. september 2001 |access-date=2013-06-07 |archive-date=2020-09-22 |archive-url=https://archive.today/20200922191251/http://www.spaceref.com/news/viewsr.html?pid=3698 |url-status=dead }}</ref>
<ref name="YZaPq">{{cite web|author=Elon Musk|title=SpaceX wins NASA competition to replace Space Shuttle|url=http://www.spacex.com/updates_archive.php?page=0606-1206#COTS_update|date=8. september 2006|publisher=SpaceX|access-date=2013-06-07|archive-date=2012-03-06|archive-url=https://web.archive.org/web/20120306014931/http://www.spacex.com/updates_archive.php?page=0606-1206#COTS_update|url-status=dead}}</ref>
<ref name="vw8mK">Perry, Tesla. "[http://www.spectrum.ieee.org/podcast/aerospace/space-flight/elon-musk-a-founder-of-paypal-tesla-motors-and-spacex Elon Musk: a founder of PayPal, Tesla Motors, and SpaceX]". (Podcast). IEEE Spectrum.</ref>
<ref name="dijVu">{{cite news|last=Hardigree|first=Matt|title=Elon Musk Pledges To Support Nikola Tesla Museum Project|url=http://jalopnik.com/5935362/elon-musk-pledges-to-support-nikola-tesla-museum-project|accessdate=16. augustil 2012|newspaper=[[Jalopnik]]|date=16. august 2012}}</ref>
<ref name="vWCgN">{{cite web|url=http://www.businessinsider.com/elon-musk-will-help-fund-tesla-museum-2014-5/|title=Elon Musk Will Help Fund Tesla Museum - Business Insider|date=14. mai 2014|work=Business Insider}}</ref>
<ref name="WzbSX">{{cite web|url=http://theoatmeal.com/blog/musk_tesla_museum|title=So, I had a call with Elon Musk earlier this week - The Oatmeal|work=theoatmeal.com}}</ref>
<ref name="CVX5N">{{cite web|url=http://investing.businessweek.com/research/stocks/people/person.asp?personId=161949&ticker=TSLA|title=Elon R. Musk|publisher=BusinessWeek|accessdate=16. oktoobril 2014}}</ref>
<ref name="7rhM6">{{Citation | year = 2015 | title = Elon Musk donates $10M to keep AI beneficial | publisher = [[Future of Life Institute]] | url = http://futureoflife.org/misc/AI | accessdate = 20.01.2015 | archive-date = 24.04.2015 | archive-url = https://web.archive.org/web/20150424194538/http://futureoflife.org/misc/AI | url-status = dead }}</ref>
<ref name="Rxm7U">{{cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=B1OPxitgvmw|title=Elon Musk: The Way Of The Future|work=YouTube}}</ref>
<ref name="DaCa9">{{cite news|last=Randlaid|first=Sven|title=Facebooki looja asutatud lobirühm tahab USA immigratsioonipoliitikat reformida|url=http://uudised.err.ee/index.php?06276894|accessdate=3. juulil 2013|publisher=ERRi uudisteportaal|date=12. veebruar 2013}}</ref>
<ref name="eujFN">Steven Kovach, [http://www.businessinsider.com/elon-musk-says-zuckerbergs-pac-cynical-2013-5 Elon Musk Says He Quit Mark Zuckerberg's PAC Because It Was Too Cynical], 31. mai 2013, Business Insider.</ref>
<ref name="egRKs">http://www.motherjones.com/politics/2013/10/tesla-motors-free-ride-elon-musk-government-subsidies</ref>
<ref name="KTaaS">{{cite web|last=Musk|first=Justine|url=http://www.marieclaire.com/sex-love/relationship-issues/millionaire-starter-wife|title="I Was a Starter Wife": Inside America's Messiest Divorce |publisher=Marie Claire|date=10. september 2010 |accessdate=24.09.2011}}</ref>
<ref name="PS5yq">{{cite web|url=http://www.marieclaire.com/sex-love/advice/a5380/millionaire-starter-wife/|title=Justine Musk Interview on Divorce from PayPal Founder Elon Musk|work=Marie Claire}}</ref>
<ref name="vNtn7">{{cite news|title=Millionaire PayPal founder Elon Musk divorces actress wife Talulah Riley...and announces split via Twitter|url=http://www.dailymail.co.uk/news/article-2089654/Millionaire-PayPal-founder-Elon-Musk-divorces-actress-wife-Talulah-Riley.html|accessdate=21. jaanuaril 2012|newspaper=Daily Mail|date=20. jaanuar 2012|location=London}}</ref>
<ref name="ZmqTd">[http://www.huffingtonpost.com/2012/01/19/elon-musk-divorce_n_1216394.html "Elon Musk Divorce: Announces Split From Talulah Riley On Twitter"]. ''[[The Huffington Post]]''. January 19, 2012.</ref>
<ref name="5FpjR">{{cite web|title=Office of the First Lady|url=http://www.whitehouse.gov/the-press-office/2014/02/11/expected-attendees-tonight-s-state-dinner|publisher=White House Press Office|accessdate=1. aprillil 2014}}</ref>
<ref name="aityI">{{cite web|url=http://www.cbsnews.com/news/tesla-and-spacex-elon-musks-industrial-empire|title=Tesla and SpaceX: Elon Musk's industrial empire|date=30. märts 2014|accessdate=30. märtsil 2014}}</ref>
<ref name="cpgOP">{{cite web|url=http://www.telegraph.co.uk/news/celebritynews/11320885/Billionaire-Elon-Musk-divorces-wife-for-second-time.html|title=Billionaire Elon Musk divorces wife for second time|date=1. jaanuar 2015|work=Telegraph.co.uk}}</ref>
<ref name="x2Ufl">{{cite web|title=Tosca Musk|url=http://www.muskentertainment.com/toscamusk.html |publisher=Musk entertainment}}</ref>
<ref name="gjom7">{{Netiviide |url=http://thekitchencommunity.com/founders/kimbal-musk/ |pealkiri=Kimbal Musk ‹ The Kitchen Community |vaadatud=2013-06-07 |arhiivimisaeg=2013-05-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130531074747/http://thekitchencommunity.com/founders/kimbal-musk/ |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="aGohB">{{cite news |url=http://www.usatoday.com/videos/news/2013/04/18/2093765/|title=Tesla's Elon Musk had to borrow money to pay rent|work=USA Today|date=18. aprill 2013|accessdate=17. juunil 2013}}</ref>
<ref name="dgSco">{{cite news|url=http://www.space.com/25355-elon-musk-60-minutes-interview.html|title=Why SpaceX's Elon Musk Says 2008 Was His 'Worst Year' Ever|first= Brian |last=Berger|work=Space.com|date=03.04.2014|accessdate=04.04.2014}}</ref>
<ref name="bBqCL">{{cite news|url=http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/northamerica/usa/7737963/Billionaires-ex-wife-blogs-details-of-their-divorce.html|title=Billionaire's ex-wife blogs details of their divorce|first= Martin |last=Evans|work=The Telegraph|date=19. mai 2010|accessdate=16. juulil 2013}}</ref>
<ref name="HIccS">{{cite web | url=http://www.youtube.com/watch?v=EuG2AVFB-g0 | title=Elon Musk in Iron Man 2 | date=2. aprill 2012}}</ref>
<ref name="0otFN">{{cite web|url=http://jalopnik.com/5925789/watch-elon-musk-explain-how-he-wrecked-an-uninsured-1-million-mclaren-f1|title=Elon Musk Explains How He Wrecked An Uninsured $1 Million McLaren F1|author=Matt Hardigree|work=Jalopnik}}</ref>
<ref name="ckENi">{{cite news|url=http://www.spacex.com/media.php?page=44|title=A Bold Plan to Go Where Men Have Gone Before|first=Leslie|last=Wayne|work=[[The New York Times]]|date=5. veebruar 2006|access-date=2013-06-07|archive-date=2012-11-19|archive-url=https://web.archive.org/web/20121119225304/http://www.spacex.com/media.php?page=44|url-status=dead}}</ref>
<ref name="Umsz4">{{cite web|url=http://www.fai.org/envc-awards/envc-news-awards/35094-barron-hilton-and-elon-musk-honoured-with-the-highest-awards|title=Barron Hilton and Elon Musk honoured with the highest FAI awards|publisher=Fédération Aéronautique Internationale|date=16. detsember 2010|accessdate=19.09.2015|archive-date=19.04.2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150419204916/http://www.fai.org/envc-awards/envc-news-awards/35094-barron-hilton-and-elon-musk-honoured-with-the-highest-awards|url-status=dead}}</ref>
<ref name="YquBY">{{cite web |work=The Heinlein Prize |url=http://www.heinleinprize.com/?p=717 |title=Heinlein Prize Honors Elon Musk of SpaceX |first=Art |last=Dula |date=16. juuni 2011}}</ref>
<ref name="EbKxW">{{cite web|title=Living Legend in Aviation Awards|publisher=Kittie Hawk Air Academy|year=2010|url=http://www.prnewswire.com/news-releases/7th-annual-living-legends-of-aviationr-awards-ceremony-to-honor-tom-cruise-dr-edwin-buzz-aldrin-and-other-aviation-legends-81274087.html}}</ref>
<ref name="ZhGlt">{{cite web|title=SPACEX SUCCESSFULLY LAUNCHES FALCON 1 TO ORBIT|publisher=Space Exploration Technologies Corp|year=2008|url=http://www.spacex.com/press.php?page=20080928|access-date=2013-06-16|archive-date=2013-01-26|archive-url=https://web.archive.org/web/20130126130419/http://www.spacex.com/press.php?page=20080928|url-status=dead}}</ref>
<ref name="FnctG">{{cite web|publisher=National Space Society|date=17. juuni 2009|title=Space Community Gathers at National Space Society's ISDC 2009|url=http://www.nss.org/news/releases/pr20090617.html|access-date=2013-06-16|archive-date=2017-08-01|archive-url=https://web.archive.org/web/20170801035127/http://www.nss.org/news/releases/pr20090617.html|url-status=dead}}</ref>
<ref name="qsuHb">{{cite web|title=Connie Awards|publisher=National Wildlife Federation|year=2008|url=http://www.nwf.org/about/connieawards2008.cfm|access-date=2013-06-16|archive-date=2009-06-29|archive-url=https://web.archive.org/web/20090629052954/http://www.nwf.org/about/connieawards2008.cfm|url-status=dead}}</ref>
<ref name="wxZxL">{{cite web|title=Aviation Week Events|publisher=Aviation Week|url=http://events.aviationweek.com/archive/2012/lau/pastwinners.htm|access-date=2013-07-16|archive-date=2013-03-23|archive-url=https://web.archive.org/web/20130323170548/http://events.aviationweek.com/archive/2012/lau/pastwinners.htm|url-status=dead}}</ref>
<ref name="P4ZtO">{{cite web|publisher=R&D|date=4. september 2007|title=Rocket Man|url=http://rdmag.com/Awards/Innovator-Of-The-Year/2007/08/Rocket--Man/}}</ref>
<ref name="h1lxs">{{cite web|title=Automotive Executive of the Year|publisher=DNV Certification|year=2010|url=http://www.earthtimes.org/articles/show/tesla-ceo-elon-musk-receives,1167189.shtml|access-date=2013-06-17|archive-date=2018-05-05|archive-url=https://web.archive.org/web/20180505132707/http://www.earthtimes.org/articles/show/tesla-ceo-elon-musk-receives,1167189.shtml|url-status=dead}}</ref>
<ref name="v0W0Z">{{cite web|title=Entrepreneur of the Year, 2007: Elon Musk|date=1. detsember 2007|first=Max|last=Chafkin|publisher=Inc|url=http://www.inc.com/magazine/20071201/entrepreneur-of-the-year-elon-musk.html}}</ref>
<ref name="xpjiZ">{{cite web|title=Tesla Roadster|publisher=Index|year=2007|url=http://www.indexaward.dk/index.php?option=com_content&view=article&id=89&Itemid=71}}</ref>
<ref name="QkyPP">{{cite web|title=Tesla CEO Elon Musk|publisher=Tesla Motors|url=http://www.teslamotors.com/about/executives/elonmusk|access-date=2013-06-17|archive-date=2014-12-27|archive-url=https://web.archive.org/web/20141227180011/http://www.teslamotors.com/about/executives/elonmusk|url-status=dead}}</ref>
<ref name="WFsyf">{{cite web|title=2012 RAeS Gold Medal|url=http://media.aerosociety.com/aerospace-insight/2012/11/23/video-elon-musk-interview/7553/|access-date=2013-06-17|archive-date=2012-11-28|archive-url=https://web.archive.org/web/20121128025956/http://media.aerosociety.com/aerospace-insight/2012/11/23/video-elon-musk-interview/7553/|url-status=dead}}</ref>
<ref name="W62sf">[http://www.cumulusassociation.org/index.php?option=com_content&task=view&id=781&Itemid=103 Graduation show, Art Center College of Design, USA  18 December 2010]</ref>
<ref name="Nyi6F">[https://web.archive.org/web/20140312214301/https://www.amherst.edu/aboutamherst/news/specialevents/commencement/awards/2009/musk 2009 Honorees » Elon Musk] Amherst College.</ref>
<ref name="G7exD">{{cite web|title=Elon Musk|url=http://www.esquire.com/features/75-most-influential/elon-musk-1008|work=Esquire|date=1. oktoober 2008|accessdate=29. novembril 2012}}</ref>
<ref name=newyorker>{{cite web|url=https://www.newyorker.com/magazine/2023/08/28/elon-musks-shadow-rule |title=Elon Musk’s Shadow Rule |trans-title= |publisher=[[The New Yorker]] |date=2023-08-21 |access-date=2023-08-23 |website=newyorker.com |language=en |author=Ronan Farrow |url-access=limited |quote=“He was onstage, and he said, ‘We should be negotiating. Putin wants peace—we should be negotiating peace with Putin,’ ” Reid Hoffman, who helped start PayPal with Musk, recalled. Musk seemed, he said, to have “bought what Putin was selling, hook, line, and sinker.” A week later, Musk tweeted a proposal for his own peace plan, which called for new referendums to redraw the borders of Ukraine, and granted Russia control of Crimea, the semi-autonomous peninsula recognized by most nations, including the United States, as Ukrainian territory. }}</ref>
}}

=== Kirjandus ===

* {{Raamatuviide |perekonnanimi=Vance |eesnimi=Ashlee |pealkiri=Elon Musk: Tesla, SpaceX ja rännak ulmelisse tulevikku |kirjastus=Küppar & Ko |koht=Tallinn |aasta=2015 |isbn=9789949962518 |tõlkija-perekonnanimi=Aimla-Laid |tõlkija-eesnimi=Triin}}

== Välislingid ==
 	
{{commonskat}}
* {{Twitter}}
* {{C-SPAN|1020671}}
* {{IMDb|nm1907769}}
* [http://www.muskfoundation.org/ The Musk Foundation]
* [http://www.director.ee/raudmees-elon-musk-geenius-kes-viib-inimese-maalt-marsile-ja-valib-wcsse-prandaplaate-alati-ise/ "Raudmees Elon Musk. Geenius, kes viib inimese Maalt Marsile… ja valib WCsse põrandaplaate alati ise"] Director, märts 2011
* [http://www.youtube.com/watch?v=CTJt547--AM Bloomberg Risk Takers: Elon Musk] dokumentaalfilm, 52 min, august 2011 (inglise keeles)
* [http://www.ted.com/talks/elon_musk_the_mind_behind_tesla_spacex_solarcity.html "Elon Musk: The mind behind Tesla, SpaceX, SolarCity ..."]. TED 2013
* [http://www.mediabistro.com/galleycat/the-science-fiction-books-that-inspired-elon-musk_b67209 "Science Fiction Books That Inspired Elon Musk"]. Media Bistro: Alley Cat, 19. märts 2013 (inglise keeles)
* [http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&paperarticleid=B46CBDDD-2675-4CD2-998A-FD7823EF706E "Elon Musk – 21. sajandi Henry Ford"]. Äripäev, 7. juuni 2013
* [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/66620131 "Elon Musk - põrunud professor!"]. Eesti Ekspress, 23. august 2013
* [http://aeon.co/magazine/technology/the-elon-musk-interview-on-mars/ "The Elon Musk interview on Mars colonisation"]. Aeon Magazine, 30. september 2014 (inglise keeles)
* [https://www.wired.com/story/elon-musk-tesla-life-inside-gigafactory/ "Dr. Elon & Mr. Musk: Life inside Tesla's production hell"]. Wired, 13. detsember 2018 (inglise keeles)
* Rachel Clayton, [https://www.abc.net.au/news/2021-01-08/elon-musk-named-richest-person-in-world-ahead-of-bezos/13041760 Elon Musk named richest person in the world according to Bloomberg, Forbes disagrees], [[ABC News (Austraalia)|ABC News]], 7. jaanuar 2021
* Sergei Klebnikov, [https://www.forbes.com/sites/sergeiklebnikov/2021/01/07/no-elon-musk-is-not-the-richest-person-in-the-world-yet/ No, Elon Musk Is Not The Richest Person In The World—Yet], [[Forbes]], 7. jaanuar 2021

{{JÄRJESTA:Musk, Elon}}
[[Kategooria:Elon Musk| ]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ettevõtjad]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide leiutajad]]
[[Kategooria:Sündinud 1971]]