Indohiina poolsaar
|
See artikkel räägib piirkonnast; filmi kohta vaata artiklit Indohiina (film 1992) |
Indohiina poolsaar ehk Indohiina (varem Indo-Hiina ehk Indo-Hiina poolsaar) on poolsaar Euraasia kaguosas. Poolsaare nimi näitab, et piirkonna rahvaste kultuuri on tugevalt mõjutanud nii India kui ka Hiina.
Indohiina poolsaart ümbritsevad läänest Bengali laht, Andamani meri ja Malaka väin, lõunast ja idast Lõuna-Hiina meri koos Tai lahe ja Tonkingi lahega.
Tinglik poolsaare põhjapiir ulatub Gangese ja Brahmaputra deltast Hồng Hà deltani. Poolsaare pindala on umbes 2 miljonit km².
Poolsaare pinnamood on mägine, mäeahelikud ulatuvad põhjast lõuna poole. Indohiina poolsaare lääneosas asuvad Arakani mäed, mille kõrgeim tipp on Viktoria mägi (3053 m). Poolsaare keskosas asub Šani mägismaa ja Thanoni ahelik, mis lõpeb Malaka poolsaarel. Indohiina idaosas asub Annami mäestik. Mägede vahel paiknevad madalikud – Irrawaddy ja Chao Phraya orud ning Mekongi–Tônlé Sabi tasandik ja Khorati mägismaa.
Indohiina poolsaarel on lähisekvatoriaalne kliima. Tasandikel on õhutemperatuur +20...+30 °C, mägedes on temperatuur umbes 15 °C madalam. Mägede läänenõlvadel sajab 2500–5000 mm aastas, kõige rohkem sajab suvel. Poolsaare siseosas sajab vähem – kuni 100 mm aastas. Poolsaare idarannikul sajab rohkem talvel, aasta sademete hulk on umbes 2000 mm.
Suurimad jõed on Mekong, Irrawaddy, Salween ja Chao Phraya, nende vett kasutatakse niisutamiseks. Suurim järv on Tônlé Sab.
Mägede tuulepealsed nõlvad on kaetud vihmametsadega. Rannikutel kasvavad mangroovid. Tasandikel paiknevad põllumaad, kasvatatakse peamiselt riisi.
Poliitiliselt on Indohiina poolsaar jagatud Kambodža, Laose, Vietnam, Birma, Tai, Malaisia ja Bangladeshi vahel.