Õietolm
Õietolm on harilikult kollakas pulbritaoline tolmjas mass, mis koosneb seemnetaimede tolmukais valminud tolmuteradest. Õietolm kandub laiali tuule, putukate või veega.
Osade uurijate arvates võis õietolmu terminit (pollen) esimesena kasutada Saksa arst ja botaanik Valerius Cordus (1515–1544). 1750. aastal teatas Arthur Dobbs Londoni Kuninglikule Seltsile, et õietolm on 'meessooline' ning 'maandudes' emakasuudmele, võib see avaldada viljastavat toimet.
Tuultolmlejail on õietolm kuiv ja kerge, putuktolmlejail raskem ja kleepuv. Käpaliste õietolm on kleepunud mügaraiks, polliiniumideks, mida putukad edasi kannavad.