1924. aasta suveolümpiamängud
1924. aasta suveolümpiamängud olid VIII olümpiaadi nüüdisaegsed suveolümpiamängud. Need toimusid 1924. aastal 3. maist 27. juunini Prantsusmaa pealinnas Pariisis. Mängud pühendati ROK-i asutamiskongressi 30. aastapäevale.
Pariis kinnitati olümpialinnaks ROK-i XIX istungjärgul Lausanne'is 1921. aastal. Teised kandideerinud linnad olid Amsterdam, Barcelona, Los Angeles, Praha ja Rooma.
Olümpiaareenid
[muuda | muuda lähteteksti]Olümpia peaareeniks oli Colombes'i staadion, mille staadionirada oli 500 meetri pikkune.
Muud võistluspaigad oli Piscine de Tourelles (ujumine, veepall, vettehüpped), Vélodrome d'Hiver (raskejõustikualad), Vélodrome Municipal Vincennes'is (jalgrattasõit), Argenteuil Seine'i jõel (sõudmine), Meulan ja Le Havre (purjetamine), Reims, Versailles ja Chalons (laskmine).
Korraldus ja osavõtt
[muuda | muuda lähteteksti]Korralduskomitee esimees oli krahv Justinien de Clery. Võistluste peasekretär oli Franz Reichel.
Võistluste patroon oli Prantsusmaa president (1920–1924) Alexandre Millerand.
Majutus oli esimest korda olümpiakülas, milleks kasutati suvilaid ja kasarmuid Bois Colombesi linnaosas.
Olümpiamängudel osales 44 riiki ja 3092 sportlast, sealhulgas 136 naist. Suurim võistkond oli Prantsusmaal – 319 sportlast. Väikseim võistkond oli Filipiinidel – 1 sportlane. Esimest korda võtsid olümpiamängudest osa Ecuador, Filipiinid, Leedu, Läti, Mehhiko, Poola, Rumeenia, Uruguay ja iseseisva riigina ka Iirimaa.
Võistlusalad
[muuda | muuda lähteteksti]Olümpiamängudel oli kavas 20 spordiala ja võisteldi 126 võistlusalal:
- Jalgpall
- Jalgrattasõit
- Kergejõustik
- Laskmine
- Maadlus
- Moodne viievõistlus
- Poks
- Polo
- Purjetamine
- Ragbi
- Ratsutamine
- Sportvõimlemine
- Sõudmine
- Tennis
- Tõstmine
- Ujumine
- Veepall
- Vehklemine
- Vettehüpped
- Lisaks kunstikonkursi alad
Näidisaladena olid kavas aerutamine, male, pelota, savate ehk prantsuse poks, korvpall ja võrkpall.
Jagati välja 131 medalikomplekti.
Mängude avamine ja sümboolika
[muuda | muuda lähteteksti]Olümpiamängud avas Prantsusmaa president Gaston Doumergue.
Olümpiavande andis kergejõustiklane Georges André (olümpiahõbemedalist kõrgushüppes 1908 ja olümpiapronksmedalist 4 × 400 m teatejooksus 1920).
Olümpiamedali kujundus: Aversil oli keskel kompositsioon mitmesugustest spordivahenditest – jalg- ja ragbipall, ketas, kuul, oda, aer, poksikinnas, vehklemismask, suusakepp ning suusk. Tekst: "VIIIeme/OLYMPIADE/PARIS/1924". Revers oli osaliselt helmesnööriga servatud tagaküljel langevate kiirte foonil kaks sportlase figuuri. Püstiseisja on ulatanud käe istuvale atleedile. Allservas olümpiarõngad. Diameeter 55 mm. Sign. A. Rivaud.
Esimest korda kasutati spordialade sümbolitena piktogramme.
Olümpiapostmargid anti välja neljast margist koosneva seeriana, mis oli jälle kavandatud klassikalises stiilis, kuid antiikfiguuride taustal näeme ka Pariisi staadioni, triumfikaart ja Notre-Dame'i katedraali. Uudne oli postkaart pealetrükitud olümpiamargiga, millel oli kujutatud kuulus antiik-kreeka maadleja Milon.
Filmistuudio Rapid Films tegi olümpiamängudest dokumentaalfilmi "Jeux Olympiques, Paris 1924". See oli esimene olümpiamänge käsitlev pikem ülevaatefilm.
Eestlastest osalejad
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Eesti 1924. aasta suveolümpiamängudel