5. märts
| << Märts >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 1 | 2 |
| 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 |
| 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 |
| 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 | 23 |
| 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 | 30 |
| 31 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 |
| 2025 | ||||||
5. märts on Gregoriuse kalendri 64. (liigaastal 65.) päev. Juliuse kalendri järgi 20. veebruar (liigaastal 21. veebruar; 1901–2099). Aasta lõpuni on 301 päeva.
Sündmused
[muuda | muuda lähteteksti]Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]- 1851 – avaldati Liivimaa ülemmaakoolivalitsuse instruktsioon, mis muu hulgas puudutas luteri usu talurahvakoolide korraldust ja haldust.[1]
- 1877 – Tallinnas avati laulu- ja mänguselts "Lootus".[2]
- 1888 – ajalehes Olevik ilmus rahvaluule kogumise ärgitamiseks Jakob Hurda üleskutse "Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele".[3]
- 1926 – Riigikogu võttis vastu "Võõrandatud maade eest tasu maksmise seaduse", mille järgi pidi endistele mõisaomanikele 55 aasta jooksul tagastatama 12,2 miljonit krooni.[4]
- 1927 – Luke vallavalitsuse valimise puhul peetud joomingu tagajärjel suri vallavolinik Peeter Link.[5]
- 1934 – algas Riigivanema soovitusallkirjade andmine. Artur Sirgu üleskutse järgi algas sellega lõpuvõitlus vabadussõjaluse ja erakondluse vahel Eestis.[6]
- 1935 – Riigikohus pidas oma esimese istungi Tallinnas talaarides.
- 1938 – Saksa kultuuromavalitsus valis Riiginõukogu valijameesteks Wilhelm Wrangelli, Hellmuth Weissi ja Jakob Hanseni.
- 1939 – toimus Eesti Olümpiakomitee koosolek, kus otsustati, et 1940. aasta olümpiamängudeks toetataks enim kerge- ja raskejõustiklasi ning jalgpallureid.[7]
- 1940 – Allveelaevastiku Sihtkapitali komitee otsustas sihtkapitali tegevuse lõpetada ja asutada selle asemele Omakaitse Sihtkapitali.
- 1940 – Tallinnas toimusid A. H. Tammsaare matused.[8]
- 1983 – arreteeriti Lagle Parek.[9]
- 1989 – Tallinnas toimus Interliikumise esimene kongress.
- 1995 – toimusid Riigikogu 8. koosseisu valimised.[10]
Maailmas
[muuda | muuda lähteteksti]- 1616 – Rooma inkvisitsiooni Püha Usudoktriini kongregatsioon keelustas Mikołaj Koperniku raamatu "De revolutionibus orbium coelestium" ning ühes sellega heliotsentrilise maailmapildi idee levitamise.
- 1684 – paavst Innocentius XI vahendamisel loodi Püha Rooma riigi, Poola-Leedu ja Veneetsia vabariigi vahel Püha Liiga võitluseks osmanite vastu.
- 1836 – Samuel Colt valmistas oma vabrikus esimese trumliga revolveri – mudeli Texas kaliibriga 34.
- 1853 – Heinrich Steinweg asutas New Yorgis klaverivabriku Steinway & Sons.
- 1933 – Saksamaal toimusid Riigipäeva valimised. Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei sai 43,9% häältest.
- 1935 – Soomes võeti vastu steriliseerimisseadus.
Sündinud
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Sündinud 5. märtsil
- 1133 – Henry II, inglise kuningas
- 1512 – Gerardus Mercator (Gerhard Kremer), flaami kartograaf
- 1853 – Howard Pyle, USA illustraator, maalikunstnik ja kirjanik
- 1862 – Siegbert Tarrasch, saksa maletaja
- 1871 – Rosa Luxemburg, saksa poliitik
- 1879 – Andres Larka, eesti sõjaväelane ja poliitik
- 1887 – Heitor Villa-Lobos, brasiilia helilooja ja dirigent
- 1898 – Zhou Enlai, Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane
- 1908 – Sir Rex Harrison, inglise näitleja
- 1921 – Artjom Sergejev, NSV Liidu sõjaväelane, Jossif Stalini kasupoeg
- 1922 – Pier Paolo Pasolini, itaalia kirjanik ja filmilavastaja
- 1927 – Harry Õiglane, eesti füüsik
- 1932 – Nikolai Kristoffel, eesti füüsik
- 1933 – Valve Kirsipuu, eesti majandusteadlane ja poliitik
- 1936 – Canaan Banana, Zimbabwe president 1980–1987
- 1942 – Felipe Gonzáles Márquez, Hispaania peaminister 1982–1996
- 1944 – Toomas Vint, eesti maalikunstnik ja kirjanik
- 1948 – Elaine Paige, inglise laulja ja näitleja
- 1957 – Liina Roomet, eesti keraamik
- 1961 – Jelena Jakovleva, vene teatri- ja filminäitleja
- 1962 – Patrick Ewing, USA korvpallur
- 1965 – Ester Tuiksoo, eesti poliitik
- 1974 – Jens Jeremies, saksa jalgpallur
- 1976 – Šarūnas Jasikevičius, leedu korvpallur
- 1977 – Wally Szczerbiak, hispaania päritolu ameerika korvpallur
- 1987 – Anna Tšakvetadze, Venemaa tennisist
Surnud
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Surnud 5. märtsil
- 1239 – Hermann Balke, Liivi ordu esimene meister
- 1815 – Franz Mesmer, saksa astroloog ja arst
- 1827 – Alessandro Volta, itaalia füüsik
- 1876 – Marie d'Agoult, kirjanik
- 1914 – Georgi Sedov, Venemaa mereväelane ja polaaruurija
- 1926 – Clément Ader, prantsuse insener, lennunduspioneer
- 1930 – Helmuth Ibrus, Eesti sõjaväelane
- 1941 – Karl Menning, eesti teatritegelane, ajakirjanik ja diplomaat
- 1953 – Jossif Vissarionovitš Džugašvili ehk Stalin suri Moskvas, siiani lõplikult väljaselgitamata asjaoludel
- 1953 – Sergei Prokofjev, vene helilooja
- 1955 – Antanas Merkys, leedu poliitik
- 1961 – Hilary Jenkinson, Briti arhivaar ja arhiiviteoreetik
- 1962 – Rahuleid Kask, eesti insener
- 1966 – Anna Ahmatova, vene luuletaja
- 1976 – Otto Tief, eesti jurist ja poliitik
- 1981 – Vidrik Rootare, eesti maletaja
- 1994 – Kaarel Toom, eesti näitleja ja raadiorežissöör
- 2011 – Tiit Käbin, Eesti poliitik
Pühad
[muuda | muuda lähteteksti]- Lei Fengi päev (Hiina Rahvavabariik)
- Püha Pirani päev (St Piran's Day; Cornwall, Inglismaa)
Nimepäev
[muuda | muuda lähteteksti]Ilmarekordid
[muuda | muuda lähteteksti]- Tallinna maksimumtemperatuur +7,6 °C (1975)
- Tallinna miinimumtemperatuur –25,3 °C (1942)
- Tartu maksimumtemperatuur +10,3 °C (1975)
- Tartu miinimumtemperatuur –24,9 °C (1942)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 130
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 146
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 153
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion.
- ↑ Vallavoliniku surmavad "liigud". Rahvaleht, 8. märts 1927, nr. 28, lk. 1.
- ↑ A.Sirk. Lõpuvõitlus algas. Võitlus, eritelegramm, 5. märts 1934.
- ↑ ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
- ↑ Päring andmebaasist Haudi[alaline kõdulink]
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. detsember 2012. Vaadatud 16. juunil 2016.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ http://www.vvk.ee/varasemad/?v=r95