Bangladesh

Bangladeshi Rahvavabariik bengali গণ প্রজাতঁত্রী বাংলাদেশ Gaṇaprajātantrī Bāṅlādesh
Bangladeshi lipp Bangladeshi vapp
Riigihümn	"Amar Sonar Bangla"
Pealinn	Dhaka
Pindala	147 570 km²
Riigikeel	bengali
Rahvaarv	171 466 990 (2023)
Rahvastikutihedus	1161,9 in/km²
President	Mohammed Shahabuddin
Peaminister	vakantne
Iseseisvus	26. märts 1971
SKT	249,724 mld $ (2017)
SKT elaniku kohta	1516 $ (2017)
Valuuta	Bangladeshi taka (BDT)
Ajavöönd	maailmaaeg +6
Tippdomeen	.bd
ROK-i kood	BAN
Telefonikood	880

Tanguar haor on 100-ruutkilomeetrine oluline märgalade ökosüsteem Sunamaganji rajoonis.

Traditsioonilise hapupiimajoogi lassi valmistamine Dhakas (2023)

Kalastajad Jamuna jõel (2019)

Bangladeshi Rahvavabariik on riik Lõuna-Aasias Bengali lahest põhjas.

Riigil on maismaapiir India ja Myanmariga. Lõunas piirneb Bangladesh Bengali lahega. Bangladesh moodustab idaosa iidsest Bengali piirkonnast. Bangladeshi nimi tähendab bengali maad.

Bangladesh on rahvaarvult maailma kaheksas riik. Seal elab ligi 170 miljonit inimest ja see on üks tihedaima asustusega riike maailmas. Riigi pindala on 148 860 km² ja rahvastiku tihedus 1141 in/km².

Bangladesh on Lõuna-Aasia üks kahest rahvusriigist Maldiivide kõrval. Bengalid moodustavad riigi elanikkonnast 99%.

Loodus

Suurem osa Bangladeshist asub Gangese deltas, mis on maailma suurim delta. Selle delta moodustavad Ganges, mille kohalik nimi on Padma, Brahmaputra, mille kohalik nimi on Jamuna, ja Meghna jõgi. Ganges ja Jamuna ühinevad algul omavahel ja pisut allavoolu ühineb nendega Meghna. Kokku ületab Bangladeshi riigipiiri 57 jõge.

Bangladeshist enam kui pool asub vähem kui 12 m kõrgusel merepinnast. Hinnanguliselt kahandaks merepinna tõus juba kõigest 1 m võrra Bangladeshi pindala 10%. Sellepärast on Bangladesh globaalse kliimamuutusega kaasnevast ookeanipinna tõusust üks enim ohustatud riike.

Siiski küündivad riigi kaguosas Myanmari piiril olevad mäed kilomeetri kõrgusele merepinnast. Missugune neist kõige kõrgem on, selles osas on andmed vastukäivad.

Enamik Bangladeshist on kaetud kas asulate või põldudega. Metsad hõlmavad riigist 17% ja mäed 12%.

Kliima

Suuremas osas Bangladeshist valitseb ekvatoriaalne kliima. Riiki läbib Vähi pöörijoon ja Bangladesh on üks väheseid piirkondi maailmas, kus ekvatoriaalne kliima nii kaugele põhja ulatub. Riigi loodeosas on paraskliima kuivade talvede ja palavate suvedega.

Juunist oktoobrini puhuvad niisked mussoonid. Bangladesh kuulub maailma kõige suurema sademete hulgaga riikide hulka. Dhakas sajab aastas keskmiselt 2084 mm, neist kõige rohkem juulis (376 mm) ja juunis (347 mm), kõige vähem jaanuaris (7 mm) ja detsembris (12 mm).

Bangladeshis pole kunagi külmakraade registreeritud. Absoluutseks miinimumiks on 7. veebruaril 1905 mõõdetud +1,1 °C. Dhakas on rekordilised miinimumid üle +6 °C, seevastu märtsist kuni maini on registreeritud kuuma üle +40 °C. Aasta keskmine temperatuur on Dhakas +26 °C, aprillist septembrini küündib see peaaegu +30 °C-ni, jaanuaris on +19 °C ja detsembris +20 °C.

Bangladeshis on palju loodusõnnetusi. Taifuunid, üleujutused ja tornaadod esinevad igal aastal. Üsna paljud maailma kõige ohvriterohkematest loodusõnnetustest on toimunud Bangladeshis, põhiliselt on tegu lõuna poolt tulevate taifuunidega, mis tohutu veemassi rannikule ajavad. Mõnes neist on hukkunud üle saja tuhande inimese.

Ajalugu

Bangladesh kuulus Briti Indiasse. 1947 moodustati selle põhjal India ja Pakistani riik. Pakistani arvati islamiusulised territooriumid ja sealhulgas Bangladesh. Bangladeshi nimetati Ida-Pakistaniks ja tal polnud ülejäänud Pakistaniga maismaaühendust, mis ei läbiks teisi riike. Pakistani keskvalitsus suhtus Ida-Pakistani alavääristavalt.

26. märtsil 1971 kuulutas Bangladesh end iseseisvaks. Järgnes Bangladeshi iseseisvussõda, mille käigus Pakistani armee korraldas genotsiidi, hukates 300 000 kuni 3 miljonit inimest. India saatis oma väed ülestõusu toetama. Sõda lõppes samal aastal Pakistani vägede kapituleerumisega. 16. detsembrit 1971 tähistatakse Bangladeshis võidupäevana. Aasta hiljem, 16. detsembril 1972 võeti vastu Bangladeshi põhiseadus.

Iseseisvuse ajal on elatustase riigis määratult tõusnud. Vaesuses elavate inimeste osakaal on vähenenud 80%-lt 1971. aastal ja 44%-lt 1991. aastal 13%-ni 2021. aastal. Rahvamajanduse kogutoodangu poolest ühe inimese kohta on Bangladesh möödunud nii Indiast kui ka Pakistanist. 2006. aastal pälvisid Bangladeshi majandusteadlane Muhammad Yunus ja tema asutatud Grameen Bank Nobeli majanduspreemia vaesuse väljajuurimise eest väikelaenude abil.

Haldusjaotus

Bangladesh jaguneb kaheksaks 1. järgu haldusüksuseks (jaotiseks), mis omakorda jagunevad 64 ringkonnaks. Jaotised on:

Bangladeshi jaotised

Barisāli jaotis Chittagongi jaotis Dhaka jaotis Khulna jaotis Mymensinghi jaotis Rājshāhi jaotis Rangpuri jaotis Sylheti jaotis

Sport

Kõige populaarsem spordiala on kriket. Bangladeshi kriketikoondis kuulub maailma parimate kriketikoondiste hulka. 2015. aastal jõudis Bangladeshi koondis kriketi maailmameistrivõistlustel veerandfinaali. Rahvusspordiala on kabaddi. Populaarsed spordialad on veel ka jalgpall, vibulaskmine, male, maadlus ja võitluskunstid. Bangladeshi jalgpallikoondis on osalenud korra Aasia meistrivõistlustel ja tulnud 2003. aastal Lõuna-Aasia meistriks.

Paadid Ratarguli rabametsas, Gowaini jõel, Bangladeshis

Bangladesh on suurima elanike arvuga riik, kelle sportlased pole olümpiamängudelt ühtegi medalit võitnud. Suveolümpiamängudel on Bangladesh osalenud alates 1984. aastast.

Vaata ka

• Bengali kirjandus