Indrek Ikkonen
 | See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2024) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Veebruar 2024) |
Indrek Ikkonen (sündinud 5. aprillil 1979 Karksi-Nuias) on eesti ehtekunstnik ja kunstiõppejõud.
Ta on uurinud eesti filigraani valmistamise tehnoloogiaid ja arengut. [1] [2]
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Ta on õppinud Nuia Keskkoolis ja seejärel alates 2001. aastast Tartu Ülikoolis ajalugu.[3] Ta on lõpetanud 2017. aastal Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna rahvusliku metallitöö erialal [4] ning 2022. aastal (cum laude) kultuuripärandi loovrakenduste erialal. [5]
Aastatel 2013–2017 õppis Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonnas rahvuslikku metallitööd. Põhiliseks uurimissuunaks kujunesid rinnaehted, kodarrahad, preesid ja vitssõled. Tänu Inna Raua (Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu mentor) kaasamisele hakkas Ikkonen valmistama rahvariiete metallist väikedetaile: nööpe, litreid, haake jms. (Ikkonen, 2017b)
2014. aastal korraldasid Indrek Ikkonen ja Anna-Maria Kaseoja Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilastena laulupeol huvilistele rahvuslike ehete valmistamise näidistöötoa. Projekt hõlmas kullassepa tööriistakasti ja tööriistade soetamist, töötoa läbiviimist ning rahvusliku metallitöö õppekava huvilistele tutvustamist. [6] Ikkonen ja Kaseoja võitsid 2015. aastal õppivate noorte äri- ja projektiideede konkursil Kaleidoskoop Tartu maavalitsuse auhinna.[7]
Töökäik
[muuda | muuda lähteteksti]Ikkonen on töötanud üheksa aastat Põlva, Tartu ja Karksi-Nuia koolides ajalooõpetajana.[8] Kultuuripärandi uuringud viisid Ikkoneni kokku kohalike ehtemeistrite loominguga. Kui algul oli huvi ehete vastu rohkem ajalookeskne, siis ajapikku hakkas ta ise ehteid valmistama ning vanu ehteid parandama ja konserveerima.[3]
Alates 2013. aastast on ta kullassepatehnikaid ka teistele õpetanud. Tema juhendamisel on saanud õppida näiteks sõrmuse, sõle, preesi ja ripatsi valmistamist.[3] 2017. aastast töötab Ikkonen Viljandi kultuuriakadeemias, kus ta on rahvusliku käsitöö osakonna metallitöö meister ja ehtetöö nooremlektor. [9] Ta õpetab näiteks ehete konserveerimist ja korrastamist, filigraantehnikat ja kodarraha valmistamist ning tarbekunsti ajalugu. [10] Ta on olnud (2023. aasta seisuga) kuue kultuuriakadeemia lõputöö juhendaja.
Lisaks õppejõu-, kullassepa- ja konservaatoritööle peab ta loenguid ka teistele huvilistele, näiteks pidas ta 2018. aastal Tartu Ülikooli väärikate ülikoolis loengu „Ehedast hõbedast läbi aegade“. [11]
Ikkonen oli 2019. aasta Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna juubelinäituse „Rahvuslikkuse otsingud“ üks koostaja, pannes kokku ülevaate praeguseid arusaamu kujundanud metallikunsti ajaloolistest etappidest. [12]
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]Ikkoneni ehetel on eristuv stiil. See on selgelt mõjutatud 20. sajandi filigraantehnikast. Lisaks filigraanile on tema loomingus veel kodarrahasid, sõlgi ja preese. Peale pärandiainelise omaloomingu taastab ja parandab Ikkonen vanu ehteid ning õpetab ka teisi ehteid hooldama ja parandama. [13]
Ikkonen uuris oma 2017. aasta bakalaureusetöös Eesti filigraani valmistamise tehnoloogiaid. Lõputöö eesmärk oli anda ülevaade Eesti filigraani ja traatpõime ajaloost, tehnoloogiatest ja elementidest. [1]
2020. aasta iseseisvuspäeva presidendipaari vastuvõtuks loodud esindusrõivad said inspiratsiooni 18. sajandi Mulgimaa rahvarõivakomplektidest. Selle tarbeks valmistas Ikkonen sõled ja pannaldega nahkrihma. [14]
Ikkoneni magistritöö jätkab Eesti filigraantehnika uurimist perioodil, mil see kujunes ehete loomisel keskseks. Magistritöö „Eesti filigraan aastatel 1945–1959: traditsioon ja muutused“ uurib neid olusid, mille mõjul toimusid muutused Eesti traditsioonilises filigraanitöös. [2]
Ikkonen pälvis Tavasti auhinna 2024. aasta Eesti Rahva Muuseumi ehtekunstinäitusele „Mets vastab, allikas kõnetab“ esitatud ehtekomplekti „Läbi võrsete“ eest. [15]
Näitused
[muuda | muuda lähteteksti]- 2013 Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku metallitöö osakonna näitus “Metalli kõla” [8]
- 2015 Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku metallitöö eriala näitus „Tinast teraseni“ [16]
- 2016 Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna näitus "Taevavõlv" [17]
- 2017 Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku metallitöö eriala üliõpilaste loomingut tutvustav näitus „Ehe metall“ [18]
- 2018 Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku metallitöö eriala üliõpilaste näitus „Ilu ja vägi. Kodaratega kaelarahad“ [19][20]
- 2019 Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna juubelinäitus „Üits ravvatükk miu pihun“ Tartu Ülikooli muuseumis. [21] [22]
- 2019 Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna näitus „Pärandiluup“ [23]
- 2019 Tartu Ülikooli näitus “Minu elu ülikool” [24]
- 2020 Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna juubelinäitus „Rahvuslikkuse otsingud“ [12] [25]
- 2023 ehtekunstnik Kärt Summataveti, Roman Tavasti kullassepaettevõtte ja ERM-i ühisnäitus Eesti ehtekunsti ajaloost „Mets vastab, allikas kõnetab“[26]
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 2015 – Anu Raua nimelise stipendiumi laureaat [13]
- 2020 – Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia akadeemilise töötaja aastapreemia. [27]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Vabal ajal meeldib Ikkonenile joonistada vabas õhus, käia jalutamas ja jõusaalis. Samuti naudib ta muuseumites, näitustel ja teatris käimist. Muusikas eelistab ta klassikalist ooperit ja 18. sajandi heliloojate sümfoonilist muusikat ning kirjanduses Anton Tšehhovi loomingut. Ta on osalenud näitlejana Karksi-Nuia näiteringi lavastuses „Sõnni Mats“. [28]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 https://dspace.ut.ee/handle/10062/56594
- ↑ 2,0 2,1 https://dspace.ut.ee/handle/10062/82387
- ↑ 3,0 3,1 3,2 https://folkart.ee/wp-content/uploads/2018/11/Indrek-Ikkonen-2017-1.pdf
- ↑ https://loimik.kultuur.ut.ee/rahvuslik-metallitoo/indrek-ikkonen/
- ↑ https://ut.ee/et/tootaja/indrek-ikkonen
- ↑ https://doi.org/10.12697/sv.2015.6.189-194
- ↑ Säde, Merilyn (oktoober 2015). "Mobiilsed kullassepad toovad oskused koju kätte". Universitas Tartuensis (9): 32–35.
- ↑ 8,0 8,1 https://www.vooremaa.ee/metallikolaline-naitus-muuseumis/
- ↑ Viljandi kultuuriakadeemia | Tartu Ülikool (ut.ee)
- ↑ indrek-ikkonen.pdf (folkart.ee)
- ↑ https://www.uttv.ee/naita?id=27786
- ↑ 12,0 12,1 https://sirp.ee/s3-pressiteated/tu-viljandi-kultuuriakadeemia-rahvusliku-kasitoo-osakonna-juubelinaitus-rahvuslikkuse-otsingud/
- ↑ 13,0 13,1 https://viljandi.ut.ee/et/sisu/anu-raua-stipendiumi-laureaat-rahvusliku-metallitoo-uliopilane-indrek-ikkonen
- ↑ https://www.ohtuleht.ee/elu/993264/piltuudis-presidendipaari-tanavused-roivad-on-inspiratsiooni-saanud-18-sajandi-mulgimaa-rahvaroivakomplektidest
- ↑ https://kultuur.err.ee/1609140580/roman-tavasti-stipendiumi-palvis-ehtekunstnik-katrin-veegen
- ↑ https://muuseum.viljandimaa.ee/vana/indexd555.html?op=body&id=264
- ↑ https://kultuur.err.ee/313040/rahvusliku-metallitoo-naitusel-taevavolv-eksponeeritakse-ule-paarisaja-ehte-ja-sepise
- ↑ Avati rahvusliku metallitöö eriala näitus | Tartu Ülikool (ut.ee)
- ↑ https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=uksleht20180319.2.3.4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------
- ↑ https://muuseum.viljandimaa.ee/www/2018/kodarrahad/
- ↑ Viljandi tudengid avavad Tartus näituse (postimees.ee)
- ↑ https://tartu.ee/et/uudised/tu-vka-metallitoo-eriala-uliopilaste-oppetoode-naitus-uits-ravvatukk-miu-pihun-tartu
- ↑ https://www.sakalakeskus.ee/naitus/tartu-ulikooli-viljandi-kultuuriakadeemia-rahvusliku-kasitoo-osakonna-naitus-parandiluup/
- ↑ https://muuseum.ut.ee/et/sisu/minu-elu-ulikool
- ↑ https://vorumuuseum.ee/rahvuslikkuse-otsingud/
- ↑ https://www.erm.ee/et/content/mets-vastab-allikas-k%C3%B5netab
- ↑ https://viljandi.ut.ee/et/sisu/rahvusulikooli-aastapaeval-anti-ule-akadeemia-tunnustused
- ↑ Uudised - Karksi-Nuia Kultuurikeskus