Juan Gris

Juan Gris (sünninimega José Victoriano González-Pérez; 23. märts 1887 Madrid – 11. mai 1927) oli hispaania päritolu prantsuse kunstnik, kubist.

Ta õppis joonistamist 1902–1904 Madridis Kunsti- ja Käsitöökoolis. Sel ajal tegi ta kaastööd ajakirjandusele. 1904–1905 õppis ta maalimist klassikalise kunstniku José Maria Carbonero juures. Tõenäoliselt hakkas ta 1905 kasutama varjunime Juan Gris, mis oli meeldejäävam tema kodanikunimest.

1906 kolis ta Pariisi. Seal sai ta sõbraks Henri Matisse'i, Georges Braque'i, Fernand Légeri, oma kaasmaalase Pablo Picasso ja Amedeo Modiglianiga. Viimane maalis teda 1915.

Esialgu saatis ta ajakirjadele musta huumoriga illustratsioone. 1910 hakkas ta tõsiselt maalima. 1912 oli ta välja arendanud omaenese kubistliku stiili. Tema sellel aastal valminud Picasso portree oli varase kubismi silmapaistev näide, üks esimestest, mille autor polnud Braque või Picasso ise.

Algul maalis Gris analüütilise kubismi stiilis, aga pärast 1913 hakkas pöörduma sünteetilise kubismi suunas. Kõige rohkem maalis ya natüürmorte. Ta kasutas laialdaselt papier collé'd, mille korral lõuendile kleebitakse tasapinnalisi objekte. Erinevalt Picassost ja Braque'ist, kelle kubistlikud tööd olid monokroomsed, kasutas Gris eredate harmoneeruvate värvide julgeid kombinatsioone nagu Matisse'ki. Gris kasutas sageli guašši ja akvarelle.

1912. aastal esines ta näitusel koos Puteaux' rühmitusega. Suured Grisi näitused toimusid Pariisis Simoni kunstigaleriis 1919 ja Berliinis Flechtheimi galeriis 1923 ning Düsseldorfis Flechtheimi galeriis 1925.

See, et Gris eelistas oma maalides selgust ja korda, mõjutas pärast maailmasõda puriste, kes soovisid tagasi pöörduda selguse ja korra juurde, näiteks Le Corbusier ja Amédée Ozenfant.

1924. aastal kavandas Gris kulissid ja kostüümid Sergei Djagilevi balletilavastusele "Vene ballett".

Raamatuid illustreeris Gris ka pärast maalikunstnikuks hakkamist. Nii näiteks ilmusid tema illustratsioonidega Guillaume Apollinaire'i, Pierre Reverdy ja Vicente García-Huidobro Fernándeze luuleraamatud.

Gris väljendas oma esteetilisi vaateid avalikel loengutel, mida ta pidas 1924–1925, sealhulgas Sorbonne'is.

Alates 1925. aasta oktoobrist oli Gris sageli haige. Teda tabasid ureemiahood ja südameprobleemid. Ta suri neerupuudulikkuse tagajärjel 40-aastaselt Pariisi eeslinnas Boulogne-sur-Seine'is. Temast jäid maha naine Josette ja poeg Georges.

2009. aastal müüdi tema 1915. aasta natüürmort "Raamat, piip ja prillid" Christie'se oksjonil 20,8 miljoni dollari eest ning 2010. aasta novembris "Viiul ja kitarr" 28,6 miljoni dollari eest.