Kreeka pähklipuu

Kreeka pähklipuu
	; Kreeka pähklipuu
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae;
Hõimkond	Katteseemnetaimed Angiospermae;
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida;
Selts	Pöögilaadsed Fagales;
Sugukond	Pähklipuulised Juglandaceae;
Perekond	Pähklipuu Juglans;
Liik	Kreeka pähklipuu;
Binaarne nimetus
	Juglans regia; Linnaeus
Sünonüümid
	Juglans duclouxiana Dode; Juglans fallax Dode; Juglans kamaonia (C. de Candolle) Dode; Juglans orientis Dode; Juglans regia var. sinensis C. de Candolle; Juglans sinensis (C. de Candolle) Dode

Kreeka pähklipuu (Juglans regia) on pähklipuuliste sugukonda pähklipuu perekonda kuuluv laialdaselt kasvatatav viljapuu. Kreeka pähklipuu vili on Kreeka pähkel.

Morfoloogia

Kreeka pähklipuu kasvab 15–20 meetri kõrguseks ja on seega üks võimsamaid viljapuid. Tal on paaritusulgjad lehed (20–40 cm pikad), 2–4 lehekestepaariga, leheseis vahelduv. Kreeka pähklipuu haruneb madalalt enam-vähem ühesuurusteks tõusvaiks jämedaiks oksteks, võra on kahar ja lai. Isasõied on rohelised, lameda õiepõhja, 6-osalise õiekatte ja 6–30 tolmukaga; urvad on kuni 10 cm pikkused. Emasõied on pähklipuul 1–3-kaupa võrsete tipus; emakakael on kahe narmalise emakasuudmega.^[1] Tolmlemise ajal ei ole kõik emasõied viljastumisvõimelised. Seemnealgmed ei ole tolmlemise ajaks välja arenenud.

Kandeikka jõuab hilja, umbes 15-aastaselt ning parim kandeiga on 30. ja 60. eluaasta vahel. Kreeka pähklipuu on vormirohke liik. Leidub väikeseviljalisi vorme, mille luuvilja läbimõõt on 1,5 cm, ja suureviljalisi, mille läbimõõt on 4 cm.^[2] Lisaks on aretatud palju sorte, üksnes Rumeenias teatakse üle 90 sordi.

Levik

Kreeka pähklipuud kasvatatakse põhjapoolkeral juba ammust ajast. Pärit on ta Kagu-Euroopast, Väike-, Ees- ja Kesk-Aasiast, Himaalaja piirkonnast ja Hiinast.^[2] Juba vanakreeka ja vanarooma kirjanikud kirjutasid selle puu tähtsusest. Roomlased võtsid kreeka pähklipuu kreeklastelt üle ja tõid ta ka Alpidest põhja poole.

Kasutamine

Puit

Kreeka pähklipuu helehall kuni tumepruun; puit on ilus, tugev, kergesti töödeldav ja sellisena mööblitööstuses väga hinnatud. Eriti ilus on kreeka pähklipuu pahkadest valmistatud vineer.

Haljastus

Soojemates piirkondades on kreeka pähklipuu hinnatud ilupuu, ta on pikaealine ning kahjuritele ja haigustele vastupidav, talub hästi tolmu, gaasi ja suitsu. Noores eas on küllalt kiire kasvuga.

Lehed

Rahvameditsiinis kasutatakse lehti mao ja seedeelundite põletike korral aga ka soolenugiliste vastu. Lehtede tarvitamine, nii toorelt kui küpsetatult, on vastunäidustatud raseduse korral.^[2]

Viljad

Pikemalt artiklis Kreeka pähklid

Kreeka pähkel on suure toiteväärtusega, mis tuleneb suurest mineraalainete (kaalium, kaltsium) ja küllastumata rasvhapete sisaldusest. Seega on Kreeka pähklitel ka kolesteroolitaset alandav ja südant toitev toime. Eriliseks teeb selle pähkli suur E-vitamiini sisaldus.

Lõunamaa rahvad peavad Kreeka pähklit külluse, jõukuse ja pikaealisuse sümboliks. Kaukaasias ja Moldovas püsib siiani tava, et kauaoodatud lapse sünni puhul istutatakse pähklipuu – siis kasvavat temast terve ja õnnelik inimene. Levinud on ka arvamus, et kui inimene sööb vähemalt 3 Kreeka pähklit päevas, pikeneb tema eluiga seitse aastat.

Kreeka pähkli tuumi süüakse toorelt ja ka töödeldult. Sarnaselt teiste analoogiliste viljadega on ka Kreeka pähklites ohtralt õli, üle 50%. Pähkliõli on toiduõli, mida kasutatakse kulinaarias ja kondiitritööstuses, aga ka polügraafias ja maalikunstis. Samuti leiab pähkliõli kasutamist kosmeetikas ja isegi põletusõlina.^[2]

Kreeka pähkli tuum on kujult eriliselt sopiline ning seetõttu meenutab inimese peaaju. See on andnud alust arvamusele, nagu soodustaks Kreeka pähklite söömine aju arengut ja vilgast mõttetegevust.^[3]

Suurimad tootjad, toiteväärtus ja biokeemiline koostis

Toodangu tabelis on toodud viljade mass koos kestaga, mis moodustab viljade massist ligi 55%.^[4]

2012. aastal toodeti maailmas kokku 3,42 miljonit tonni Kreeka pähkleid ja istandike kogupindala oli umbes 995 000 hektarit.^[4]

Suurimad tootjad 2012. aastal^[5]
Riik	Toodang, tonnides	Osakaal, %
Hiina	1 700 000*	49,7
Iraan	450 000	13,2
USA	425 820	12,5
Türgi	194 298	5,7
Mehhiko	110 605	3,2
Ukraina	96 900	2,8
India	40 000**	1,2
Tšiili	38 000*	1,1
Prantsusmaa	36 425	1,1
Rumeenia	30 546	0,9
Maailm kokku	3 418 559	100
* – FAO hinnang
** – mitteametlik

Toitained^[4]
Toitained	Väärtus 100 g kohta	Ühik
Vesi	4,07	g
Kalorsus	654	kcal
Valgud	15,23	g
Lipiidid	65,21	g
Tuhk	1,78	g
Süsivesikud	13,71	g
Sahharoos	2,43	g
Kiudained	6,7	g
Tärklis	0,06	g

Toiteelemendid^[4]
Toiteelement	Väärtus 100 g kohta	Ühik
Kaltsium (Ca)	98,0	mg
Raud (Fe)	2,91	mg
Magneesium (Mg)	158,0	mg
Fosfor (P)	346,0	mg
Kaalium (K)	441,0	mg
Naatrium (Na)	2,0	mg
Tsink (Zn)	3,09	mg
Vask (Cu)	1,59	mg
Mangaan (Mn)	3,41	mg
Seleen (Se)	4,9	μg
(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg)

Vitamiinid^[4]
Vitamiin	Väärtus 100 g kohta	Ühik
C	1,3	mg
B₁	0,34	mg
B₂	0,15	mg
B₃	1,12	mg
B₄	39,2	mg
B₅	0,57	mg
B₆	0,54	mg
E	23,57	mg
A	1,0	μg
Folaat	98,0	μg
Luteiin+ zeaksantiin	9,0	μg
K	2,7	μg

Aminohapped^[4]
Aminohape	Väärtus 100 g kohta	Ühik
Glutamiinhape	2,82	g
Arginiin	2,28	g
Aspartaamhape	1,83	g
Leutsiin	1,17	g
Seriin	0,93	g
Glütsiin	0,82	g
Valiin	0,75	g
Fenüülalaniin	0,71	g
Proliin	0,71	g
Alaniin	0,70	g
Isoleutsiin	0,62	g
Treoniin	0,60	g

Viited

↑ Jean-Denis Godet. "Puude ja põõsaste määraja", Koolibri, lk 48, 2000
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 Ain Raal, "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia">Ain Raal, "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 474–475, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010
↑ "The world's healthiest foods". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. jaanuar 2008. Vaadatud 9. jaanuaril 2008.
↑ ^4,0 ^4,1 ^4,2 ^4,3 ^4,4 ^4,5 "USDA National Nutrient Database". www.nal.usda.gov (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 3.03.2015. Vaadatud 11.01.2011.
↑ "Food and Agriculture Organization of the United Nations". faostat3.fao.org (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 19.10.2016. Vaadatud 09.01.2015.

Välislingid

Kreeka pähklipuu andmebaasis eElurikkus

[IYhok-1] Jean-Denis Godet. "Puude ja põõsaste määraja", Koolibri, lk 48, 2000

[Raal-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 Ain Raal, "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia">Ain Raal, "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 474–475, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010

[c5162-3] "The world's healthiest foods". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. jaanuar 2008. Vaadatud 9. jaanuaril 2008.

[toit-4] 4,0 ^4,1 ^4,2 ^4,3 ^4,4 ^4,5 "USDA National Nutrient Database". www.nal.usda.gov (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 3.03.2015. Vaadatud 11.01.2011.

[fao-5] "Food and Agriculture Organization of the United Nations". faostat3.fao.org (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 19.10.2016. Vaadatud 09.01.2015.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]