Lauk

Lauk
	; Illustratsioon Otto Wilhelm Thomé raamatust "Flora von Deutschland, Österreich und der Schweiz" (1885), Gera, Saksamaa. Murulauk (Allium schoenoprasum) ja harilik sibul (Allium cepa)
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae;
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta;
Klass	Üheidulehelised Monocotyledoneae;
Selts	Asparilaadsed Asparagales;
Sugukond	Liilialised Liliaceae;
Perekond	Lauk Allium;
Sünonüümid
	Cepa Mill;

See artikkel räägib taimeperekonnast; linnuliigi kohta vaata artiklit Lauk (lind), lindude perekonna kohta vaata artiklit Lauk (linnuperekond); perekonnanime kohta artiklit Lauk (perekonnanimi)

Lauk (Allium) on mitmeaastaste rohttaimede perekond liilialiste (Liliaceae) sugukonnast^[1]. Mõnes süsteemis arvatakse perekond lauguliste (Alliaceae) sugukonda^[2] või amarülliliste (Amaryllidaceae) sugukonda^[3].

On pakutud, et laugud on Uues Maailmas tertsiaarist alates kasvanud.^[4]

Süstemaatika

Väline süstemaatika

Lauk kuulub üheiduleheliste klassi asparilaadsete seltsi.

Amarülliliste sugukonnas arvatakse lauk alamsugukonna Allioideae ainsasse triibusesse Allieae.

Seesmine süstemaatika

Laugu perekond on taksonoomiliselt keeruline. Suur osa autoreid on seisukohal, et perekonda kuulub umbes 750 liiki.

Levila

Enamik liike kasvab põhjapoolkera parasvöötmes. Erandiks on Tšiilis kasvav Allium juncifolium, Brasiilias kasvav Allium sellovianum ja Aafrika troopikas kasvav Allium spathaceum.

Kirjeldus

Laugud on püsikud, mis olenevalt liigist kasvavad 5–200 cm kõrguseks.

Sageli moodustavad nad sibulaid, osa liike ka risoome. Sibula kest on olenevalt liigist sile, pikikiududesse kuni -triipudesse jagunenud, võrkjas või silmustega kuni aukudega.

Rööproodsed lihtlehed on enamasti rootsuta. Lehelabad on olenevalt liigist 5–80 cm laiused ning kas lamedad 0,3–15 cm laiused või ruljad alla 0,1 cm kuni üle 2 cm paksused, harvem niitjad, kolmekandilised, poolruljad või jagunenud paljudeks niitjateks narmasteks.

Moodustub üks pikem või lühem sile ja lehtedeta õisikuvarb. Sarikõisikud on mõnikord peaaegu kerakujulised. Mõnikord moodustuvad õisikutes sigisibulad. Sageli esineb suur kõrgleht, mis kaitseb õisi.

Enamikul laukudel on tugev väävlit sisaldavatest eeterlikest õlidest tingitud spetsiifiline "sibulalõhn" ja glükosiidide rohkusest tingitud kibe maitse. Enamiku liikide iseloomulikku lõhna tekitab sibula-, lehe- ja juurerakkude tsütoplasmas esinev lõhnaainete eellane allitsiin, mida taimeosade vigastamise korral katalüüsib vakuoolis paiknev ensüüm allinaas väävlit sisaldavast aminohappest alliinist.

Laukude tugev antibakteriaalne toime tuleneb alliini sisaldusest ning pisaraid esilekutsuvaks aineks on S-propensüülsulfeenhape.

Kasutamine

Mõned liigid on tuntud toidu- ja vürtsitaimed, mõned on ilutaimed.

Eestis kasvatatakse mitut lauku köögivilja või ilutaimena.

Laugud on enamasti külmakindlad, kahjuri- ja haiguskindlad ning vähenõudlikud aiataimed.

Saksamaal valiti laugud aasta köögiviljaks 2013/2014.

Eestis pärismaisena kasvavad liigid

Allium oleraceum – rohulauk
Allium schoenoprasum – murulauk
Allium scorodoprasum – metslauk
Allium ursinum – karulauk
Allium vineale – nurmlauk
Allium angulosum – kantlauk

Kultuuris kasvatatavad liigid ja hübriidid

Allium cepa – harilik sibul
Allium fistulosum – talisibul
Allium porrum – porrulauk
Allium sativum – küüslauk
Allium ampeloprasum – suvi-porrulauk ehk pärlsibul
Allium × proliferum – rindeline sibul

Liigid

Pikemalt artiklis Laukude loend

Laugu liikide seas on:

Allium aflatunensis – aflatuni lauk
Allium akaka – laialehine lauk
Allium alaicum – alai lauk
Allium alexeianum – Aleksei lauk
Allium filidens Regel – ugaami lauk

Veebipõhises taksonoomilises andmebaasis Catalogue of Life koosneb laugu perekond järgmistest taimeliikidest^[6]:

Alamperekonnad

Allium subg. Nectaroscordum – mesilauk

Viited

↑ Leht, Malle. (2007). Eesti taimede määraja. Tartu, EMÜ, Eesti Loodusfoto, lk 326–328.
↑ Lauk andmebaasis eElurikkus (28.02.2017)
↑ Lauk (Allium L.) ITIS andmebaasis www.itis.gov (28.02.2017)
↑ Hylok Jae Choi, J. Hugo Cota-Sánchez, A taxonomic revision of Allium (Alliaceae) Canadian prairie provinces, Botany 88: 787-809 (2010), veebiversioon (tarve 13.08.2015)(inglise keeles)
↑ Johann Georg Sturm. Deutschlands Flora in Abbildungen, 1796, joonis nr 38, Allium carinatum, joonise autor Jacob Sturm.
↑ Roskov Y., Kunze T., Orrell T., Abucay L., Paglinawan L., Culham A., Bailly N., Kirk P., Bourgoin T., Baillargeon G., Decock W., De Wever A., Didžiulis V. (väljaanne) (2014). "Species 2000 & ITIS Catalogue of Life: 2014 Annual Checklist.". Species 2000: Reading, UK.

Välislingid

Laukude ilu kõlbab ka patta panna
R.M.Fritsch, N.Friesen, Evolution, Domestication and Taxonomy, CAB International, 2002
Qin-Qin Li, Song-Dong Zhou, Xing-Jin He, Yan Yu, Yu-Cheng Zhang and Xian-Qin Wei, Phylogeny and biogeography of Allium (Amaryllidaceae: Allieae) based on nuclear ribosomal internal transcribed spacer and chloroplast rps16 sequences, focusing on the inclusion of species endemic to China, Ann Bot (2010) 106 (5): 709-733. doi: 10.1093/aob/mcq177
Sissekanne GRINi saidil

Saadused

Bioetanool: Reza Robati, Bio-ethanol Production from Green Onion by Yeast in Repeated Batch, Indian J Microbiol. september 2013 ; 53(3): 329–331, doi: 10.1007/s12088-013-0374-3, PMCID: PMC3689399

[1] Leht, Malle. (2007). Eesti taimede määraja. Tartu, EMÜ, Eesti Loodusfoto, lk 326–328.

[elurikkus-2] Lauk andmebaasis eElurikkus (28.02.2017)

[itis-3] Lauk (Allium L.) ITIS andmebaasis www.itis.gov (28.02.2017)

[4] Hylok Jae Choi, J. Hugo Cota-Sánchez, A taxonomic revision of Allium (Alliaceae) Canadian prairie provinces, Botany 88: 787-809 (2010), veebiversioon (tarve 13.08.2015)(inglise keeles)

[5] Johann Georg Sturm. Deutschlands Flora in Abbildungen, 1796, joonis nr 38, Allium carinatum, joonise autor Jacob Sturm.

[6] Roskov Y., Kunze T., Orrell T., Abucay L., Paglinawan L., Culham A., Bailly N., Kirk P., Bourgoin T., Baillargeon G., Decock W., De Wever A., Didžiulis V. (väljaanne) (2014). "Species 2000 & ITIS Catalogue of Life: 2014 Annual Checklist.". Species 2000: Reading, UK.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]