Madsen (kuulipilduja)
Madseni kergekuulipilduja leiutas Taani sõjaväelane (siis kapten) Herman Madsen 1879. aastal. See oli üks esimesi kuulipildujaid. Tuleristsed sai see Vene-Jaapani sõjas 1904. aastal. Selles sõjas oli neid kasutusel umbes 1250 eksemplari. Pärast sõda müüdi palju kuulipildujaid Saksamaale ja veel 34 riigile. I maailmasõjas kasutasid neid relvi enamasti sakslased ja britid.
Pärast I maailmasõda, kui algas Eesti Vabadussõda, andis Suurbritannia Eestile 723 Madseni kuulipildujat. Brittidelt abiks saadud kergekuulipildujad Lewis ja Madsen olid suure tulejõuga ning võimaldasid Eesti vägede tõhusat lahinguvõimekuse kasvu, sest andsid tulevahetuses selge ülekaalu selliseid relvasüsteeme mitteomavate Nõukogude Vene üksuste vastu.
Kuulipilduja oli kasutusel Eesti sõjaväes kuni 1940. aastani. Teises maailmasõjas kasutas Madseni kergekuulipildujat Norra sõjavägi.
Eesti relvastus aastatel 1920–1940 | ||
|---|---|---|
| Püstolid ja revolvrid |  | |
| Vintpüssid ja karabiinid |
Berdan II · Mossin-Nagant · Pattern 1914 Enfield · Gewehr 88 · Gewehr 98 · Mannlicher M1895 · Lee-Enfield · Arisaka Tüüp 30 · Arisaka Tüüp 38 · Arisaka Tüüp 44 · Krag–Jørgensen · Ross (vintpüss) · Karabin wz.98 · Karabin wz.29
| |
| Püstolkuulipildujad | ||
| Kergekuulipildujad | ||
| Raskekuulipildujad | ||
| Tankitõrjemiinid | ||
| Tankid | ||
| Soomusautod | ||