Monoodiline lüürika
 | See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2015) |
Monoodiline lüürika on eoollastest poeetide poolt Lesbose saarel loodud soololaululine lüürika.
See on määratud laulmiseks üksikule lauljale lüüra saatel.
Märkimisväärsemad esindajad olid 6. sajandi esimesel poolel Anakreon ning lesboslased Alkaios[küsitav] ja naisluuetaja Sappho.
Monoodiline lüürika jaguneb:
- eleegia – kindla süsteemi järgi loodud luuletused, õpetlikud ja poliitilised (eleegiline distihhon – heksa- ja pentameetrist koosnev värsipaar (daktülid));
- jamb – värsimõõduüksus u – ;
- õelam ja iroonilisem pilkeluuletus.
Toetudes kohalikele rahvalauludele, võtsid sealsed luuletajad kasutusele rea uusi värsimõõte. Kultuslikud ja rituaalsed, peo-, pulma- ning armastuslaulud, mis on seotud isiklike elamustega ning päevasündmustega. Luuletused olid mõeldud ettekandmiseks teatavas kindlas keskkonnas.