Orjus

Siia on ümber suunatud leheküljed Ori ja Orjapidamine; sõna "ori" teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Ori (täpsustus).

Orjus on olukord, mil inimene on muudetud teise isiku, riigi või organisatsiooni omandiks. Juriidiliselt peetakse orja vallasasjaks ning ta ei ole õigussubjekt. Omanikule kuuluvad nii ori, tema tööjõud kui ka töö saadused.

Orjade juriidiline seisund on eri ühiskondades varieerunud. Vana-Rooma ja Ameerika orjanduse ajaloos oli perioode, mil orjadel olid mõningad minimaalsed õigused (näiteks õigus omada mõningaid isiklikke esemeid).

Orjastamine võib tänapäeval olla inimsusvastane kuritegu, kui see toimub kas laiaulatuslikult või plaanipäraselt.

Vana-Rooma suurim orjapidaja oli ametikohast tulenevalt Rooma keiser. Tema orje oli riigi valitsusasutustes isegi kõige tähtsamatel kohtadel. Keisri orjad moodustasid erandliku orjarühma; keisri orja nimetati servus Augusti nostri ('meie keiserliku kõrguse ori'). Tavaliselt said need hiljem vabaks.^[1] Vabanenud orjad ei tohtinud kohtus süüdistada oma endist omanikku.^[2]

Orjus Eestis

Nii nagu muu maailm muinasajal,^[3] polnud ka Muinas-Eesti demokraatlik ja vaba ühiskond, näiteks Saaremaal moodustasid orjad elanikkonnast veerandi – neist suur osa oli välismaalt toodud sõjavangid või nende järglased.^[4] Samas tähendas sõna 'orjus' vanas eesti keeles kohustust, nt teoorjus, teede korrashoiukohustus tähendas teeorjust. Orjuse sõna kohustuste tähendusena kasutati 20. sajandi alguseni.^[4]

Orjad tänapäevases mõistes eksisteerisid aga siiski ka Muinas-Eestis ning hiljemgi, juba võõrvõimu ajal olid talunikel (ehk pärisorjadel) orjad.^[4]

Pärisorjus

Euroopas tekkis pärisorjus varakeskajal orjandusliku korra üleminekul feodalismile. Orjandusliku korra lõpus maaharimisega tegelenud orjad (servid) muutusid esimesteks pärisorjadeks. Pärisorjadeks muudeti Euroopas ka enamik vabu kogukonnatalupoegi nende sunnismaiseks muutmise tagajärjel 8.–10. sajandil Prantsusmaal, 8.–11. sajandil Saksamaal ja 10.–11. sajandil Inglismaal. Prantsusmaal moodustasid pärisorjad 11.–13. sajandil rahvastiku enamuse.

Eestis hakkas pärisorjus tekkima 13. sajandil, kui pärast vallutamist andsid maahärrad oma vasallidele kodukariõiguse ja 1315. aastal kõrgema kohtuvõimu õiguse Taani valdustes Harju- ja Virumaal.

Mõisteid ja definitsioone

1926. aastal Rahvasteliidus vastu võetud Orjapidamise ja orjakaubanduse keelustamise konventsiooni kohaselt on orjus "isiku staatus või olukord, milles tema mistahes võime üle rakendub omandiõigus". Konventsiooni kohaselt pole orjal näiteks õigust omaniku territooriumilt lahkuda ilma eriloata (passita); põgenemisel võidakse ta vangistada ja omanikule tagastada.

Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi kohaselt (1998) on orjastamine üks inimsusvastaseid kuritegusid, mis seisneb "mõne või kõigi omandiõigusega seonduvate õiguste kasutamist isiku suhtes, kaasa arvatud nimetatud õiguste kasutamist naiste ja laste ning teiste isikutega kauplemises".

Orjandus või orjanduslik kord on seadustatud orjusega ühiskonnakorraldus. Kasutusel enamasti antiikaja kohta.

Vangide orjatöö Ameerika Ühendriikides

USA-s algas mustanahaliste orjus 1619. aastal. Orjade hulgas oli ka valgenahalisi ja põliselanikke. Orjandus lõpetati 1808. aastal.^[5] Samas sisaldas põhiseaduse 13. muudatus erandit, mis kehtis vangide kohta, keda võis jätkuvalt sundida tasuta tööd tegema.^[6]^[7] Kuna 13. muudatuse eesmärk ei olnud orjuse kaotamine, vaid selle piiramine kuriteos süüdi mõistetutega, leidsid pärast kodusõda äsja vabastatud mustanahalised orjad end kuritegudes "nõuetekohaselt süüdi mõistetuna" ja osariigi vanglates, kus nad töötasid tasuta.^[8] Nii kinnitas ka Virginia ülemkohus 1871. aasta kohtuasjas Ruffin vs Commonwealth, et vangid olid "riigi orjad". Kuni 1930. aastateni olid enamik vanglaid valdavalt isemajandavad ning tootsid müügiks ka toidu ja mõningaid tööstustooteid. See lõppes suures osas 1930. aastate keskel, kui USA-s oli suur majanduslangus ja nii ametiühingud kui ka tootjad kaebasid vabaturul konkureerivate vanglatoodete üle. Vanglatöö hakkas taas suureks probleemiks saama 1980. aastatel. Mõned vanglaorjuse pooldajad püüavad argumenteerida selle praktika eeliseid rehabilitatsiooni- või kutseprogrammina, mille eesmärk on anda vangidele tööoskusi, mida saaks pärast vabanemist kasutada.^[9] Vangide tööstuse tulu suurusjärguks hinnati USA-s ligi 2 miljardit dollarit 2023. aastal.^[6] Vangitööjõudu rakendatakse mitte ainult rasketööstuses vaid ka näiteks toidutööstuses, Bama Budweiseris ja Burger Kingis.^[10]

Mõju

Koos orjadega viidi sihtriikidesse ka uusi tõbesid, nii on leitud 16. sajandi Mehhiko aladel surnud põliselanike uurimisel jälgi hepatiidist ja parvoviirustest, mis pärinesid Aafrikast.^[11]

Vaata ka

Viited

↑ Antiigileksikon, 2. kd, lk 51–53
↑ Broström, Natasja (9. august 2024). "Ettevaatust! Maksukoguja tuleb!". Imeline Ajalugu. Vaadatud 24. augustil 2024.
↑ "orjus - Eesti Entsüklopeedia". entsyklopeedia.ee. Vaadatud 20. augustil 2023.
↑ ^4,0 ^4,1 ^4,2 "VIDEO | Teadlane selgitab: orjandus Eestis". Forte. Vaadatud 20. augustil 2023.
↑ Shah, Khushbu; Adolphe, Juweek (16. august 2019). "400 years since slavery: a timeline of American history". The Guardian (Briti inglise). ISSN 0261-3077. Vaadatud 20. detsembril 2024.
↑ ^6,0 ^6,1 Godvin, Morgan (8. november 2023). "Slavery and the Modern-Day Prison Plantation". JSTOR Daily (Ameerika inglise). Vaadatud 20. detsembril 2024.
↑ "US prison labor is cruel and pointless legalized slavery. I know first-hand". The Guardian (Briti inglise). 22. september 2023. ISSN 0261-3077. Vaadatud 20. detsembril 2024.
↑ "It's 2024, and Slavery Isn't Over in the U.S." Vera Institute of Justice (Ameerika inglise). 7. juuli 2018. Vaadatud 20. detsembril 2024.
↑ "Slaves of the State | Office of Justice Programs". www.ojp.gov. Vaadatud 20. detsembril 2024.
↑ "Alabama profits off prisoners who work at McDonald's but deems them too dangerous for parole". AP News (inglise). 20. detsember 2024. Vaadatud 20. detsembril 2024.
↑ Nadja Podbregar (14.9.2021). "Auch der Sklavenhandel brachte Seuchen". Damals (saksa). Vaadatud 14.9.2021.

Kirjandus

Viis miljonit orja ootavad vabastamist. Kaja, 25. aprill 1934, nr 95, lk 7.

Välislingid

"Eestlasi hoiti orjuses samade väidetega nagu Ameerika mustanahalisi" ERR Novaator, 23. august 2021

[1] Antiigileksikon, 2. kd, lk 51–53

[2] Broström, Natasja (9. august 2024). "Ettevaatust! Maksukoguja tuleb!". Imeline Ajalugu. Vaadatud 24. augustil 2024.

[3] "orjus - Eesti Entsüklopeedia". entsyklopeedia.ee. Vaadatud 20. augustil 2023.

[:0-4] 4,0 ^4,1 ^4,2 "VIDEO | Teadlane selgitab: orjandus Eestis". Forte. Vaadatud 20. augustil 2023.

[5] Shah, Khushbu; Adolphe, Juweek (16. august 2019). "400 years since slavery: a timeline of American history". The Guardian (Briti inglise). ISSN 0261-3077. Vaadatud 20. detsembril 2024.

[:1-6] 6,0 ^6,1 Godvin, Morgan (8. november 2023). "Slavery and the Modern-Day Prison Plantation". JSTOR Daily (Ameerika inglise). Vaadatud 20. detsembril 2024.

[7] "US prison labor is cruel and pointless legalized slavery. I know first-hand". The Guardian (Briti inglise). 22. september 2023. ISSN 0261-3077. Vaadatud 20. detsembril 2024.

[8] "It's 2024, and Slavery Isn't Over in the U.S." Vera Institute of Justice (Ameerika inglise). 7. juuli 2018. Vaadatud 20. detsembril 2024.

[9] "Slaves of the State | Office of Justice Programs". www.ojp.gov. Vaadatud 20. detsembril 2024.

[10] "Alabama profits off prisoners who work at McDonald's but deems them too dangerous for parole". AP News (inglise). 20. detsember 2024. Vaadatud 20. detsembril 2024.

[11] Nadja Podbregar (14.9.2021). "Auch der Sklavenhandel brachte Seuchen". Damals (saksa). Vaadatud 14.9.2021.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]