Sõltuvus (narkoloogia)
Sõltuvus väljendub kehaliste ja psüühiliste nähtude kompleksis, mille korral sõltuvusaine tarvitamine omandab inimese käitumises kõige suurema tähenduse.
Sõltuvusseisundit iseloomustavad järgmised tunnused:
- Tugev tung tarvitada ainet.
- Võimetus kontrollida tarvitatava aine koguseid ja tarvitamise kestust.
- Võõrutusseisundi arenemine aine tarvitamise lõppedes.
- Tolerantsuse teke tarvitatava aine suhtes.
- Järjest suurenev ajahulk, mis kulub sõltuvusaine hankimisele ja tarvitamisele.
Eristatakse järgmisi liike:
- psüühiline sõltuvus – tugev soov sõltuvusainet tarvitada.
- füüsiline sõltuvus – sõltuvusaine puudumisel tekivad tuntavad tervisehäired ehk võõrutusnähud.
Alkoholisõltuvus – nii psüühiline kui ka füüsiline, kuid alkoholismi all mõistetakse eeskätt psüühilist sõltuvust. Erinevalt mitmest muust psühhoaktiivsest ainest ei ole alkoholsõltuvus seotud kindla ajupiirkonnaga.
Psüühiline sõltuvus – joomahimu, vältimatu vajadus saada alkoholi, võimetus loobuda, tolerantsus, füüsiline sõltuvus.
Füüsiline sõltuvus – tekib, kui esineb krooniline vähemalt 1-promilline joove.