Valgeaine

Valgeaineks ehk valgeolluseks (ladina keeles substantia alba) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi närvikude.

Valgeaines on hulgaliselt aferentseid ja eferentseid juhteteid.

Valgeaine areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Imetajatel

Inimestel

Seljaajus paikneb valgeaine perifeerselt, moodustades hallaine ümber mõlemal pool eesmise, tagumise ja külgmise seljaajuväädi (funiculus anterior, funiculus posterior, funiculus lateralis).^[1]

Seljaajus paikneb ka nii valge- kui hallainest koosnev kiuvõrgustik ehk retikulaarformatsioon (formatio reticularis), mis kontrollib südame-veresoonkonda ja hingamist.

Peaaju sisemuses paikneb valgeollus ja selle sees mitmete eraldi tuumadena paikneb hallollus.

Väikeajus ja suurajukoores paikneb valgeaine kiht tsentraalselt.

Ajutüves paikneb aga valgeaine hallainega võrgutaoliselt vaheldumisi (ajutüve retikulaarformatsioon).^[2]

Valgeaine koosneb müeliniseerunud (müeliinkestaga) närvikiududest.

Patoloogia

Inimestel seostatakse valgeainega mitmeid haiguslikke seisundeid.

Polüskleroosi seostatakse enim valgeainega, kuid polüskleroosihaigetel on leitud haiguskoldeid (koeproovides) ka hallaines.^[3]

Valgeaine hävingut on täheldatud ka Alzheimeri tõve põdevatel patsientidel.

Valgeainet võivad kahjustada hapnikupuudus ja ka peatraumad. Keemiaravi põhjustab samuti muutusi valgeaines.

Metastaseerunud pahaloomulised kasvajad läbistavad vere-aju barjääri ja võivad põhjustada valgeolluse tursumist.

Glioomid on närvitoendkasvajad, kes kasvavad valgeaines olevatest gliiarakkudest.

Värvus

Valgeaine värvus tuleneb müeliniseeritud aksonitest.

Viited

↑ Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Werner Söderström Osakeyhtiö, Kirjastus Medicina, 6 trükk, lk 546, 2011, toimetaja Georg Loogna, tõlkija Heli Kõiv, keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg, ISBN 9985-829-36-0.
↑ Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist (2011), lk 550.
↑ Bö L, Geurts JJ, Mörk SJ, van der Valk P.,Grey matter pathology in multiple sclerosis., Acta Neurol Scand Suppl. 2006;183:48-50, Veebiversioon (vaadatud 10.03.2014) (inglise keeles)

Välislingid

Sissekanne Terminologia Anatomicas A14.1.04.101: Substantia alba. Valgeaine

[00wpe-1] Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Werner Söderström Osakeyhtiö, Kirjastus Medicina, 6 trükk, lk 546, 2011, toimetaja Georg Loogna, tõlkija Heli Kõiv, keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg, ISBN 9985-829-36-0.

[ImpON-2] Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist (2011), lk 550.

[ISbS3-3] Bö L, Geurts JJ, Mörk SJ, van der Valk P.,Grey matter pathology in multiple sclerosis., Acta Neurol Scand Suppl. 2006;183:48-50, Veebiversioon (vaadatud 10.03.2014) (inglise keeles)

[1]

[2]

[3]