Põld-lambalääts
Põld-lambalääts ehk kreeka lambalääts (ladina keeles Trigonella foenum-graecum L., inglise keeles Fenugreek) on liblikõieliste (ladina keeles Fabaceae) sugukonda kuuluv rohttaim. Taim pärineb arvatavasti Mesopotaamiast. Tänapäeval on taim levinud soodsa kasvukeskkonnaga Vahemere maade idaosas ja Väike-Aasias, sealhulgas ka Etioopias, Hiinas, Indias, Indoneesias, Marokos, Pakistanis ja Argentinas, kus seda kasvatatakse maitsetaimena, mida kasutatakse ka vürtsina.[1]
Taime kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Põld-lambalääts on üheaastane rohttaim, mis kasvab 10–50 cm kõrguseks. Taime lehed on kolmetised ovaalse kujuga ja õrnrohelised. Põld-lambaläätse õied, mis paiknevad üksikult või paarikaupa lehtede kaenlas, on tavaliselt valkjad, kollakad või isegi violetsed. Põld-lambaläätse vili meenutab liblikõieliste sugukonda kuuluva hariliku aedoa kaunu, mis kasvavad püstises asendis. Taimel on tugev juur, mis ulatub sügavale maasse.[2]
Droog
[muuda | muuda lähteteksti]Põld-lambaläätse droogiks on seemned, mis saadakse valminud viljadest ja seejärel kuivatatakse. Helepruunid kuni kollakasrohelised seemned on enamasti 3–5 mm pikkused ja ligikaudu 2–3 mm laiad. Seemnete kuju on varieeruv, ulatudes ovaalsest kuni neljakandilisteni, ja oleneb enamasti taime kasvukeskkonnast. Põld-lambaläätse droog on tugevalõhnaline, mis on tingitud seemne väliskihist. Seemned on maitselt limajasmõrud.[2]
Droog sisaldab steroidse struktuuriga sapogeniine, nagu diosgeniin ja jamogeniin, ligikaudu 0,1–2,2%.[2] Samuti sisaldavad seemned ligikaudu 50% kiudaineid, nendest 30% on vees lahustuvad ja ülejäänud on mittelahustuv osa.[3]
Kasutamine
[muuda | muuda lähteteksti]Kasutamine toidus
[muuda | muuda lähteteksti]Põld-lambaläätse kasutatakse ürdina (kuivatatud või värsked lehed), vürtsina (seemned) ja köögiviljana (värsked lehed, võrsed ja idud). Seemneid kasutatakse marinaadides, köögiviljatoitudes ja vürtsisegudes. Vürtsi- ja maitsesegudes kasutatakse jahvatatud küpseid seemneid. Lambalääts on karripulbri põhikomponent, samuti kuulub ta vahtrasiirupisegu ja adžika koostisse.
Lambaläätse kasutatakse ka köögiviljana. Värskeid lehti lisatakse mõnedele India karridele. Võrseid ja idusid kasutatakse salatites.
Ameerikas lisatakse lambaläätse rummile ja vahtrasiirupijoogile, mis annab sellele aroomi. Mõnikord lisatakse lambaläätse ka tainale. Indias valmistatakse röstitud seemnetest tehiskohvi.
Teesegus kasutamisel purustatakse seemned ja lisatakse värskelt keedetud vett. Päevane keskmine annus kuivatatud seemneid teesegus on 1–6 grammi.[4]
Kasutamine meditsiinis
[muuda | muuda lähteteksti]Põld-lambaläätse omadused oli tuntud juba Vanas-Egiptuses, kus taime kasutati muumiate palsameerimisel. Samuti kasutati Vanas-Roomas taime omadusi kutsuda esile ja kergendada sünnitust. Traditsioonilises Hiina meditsiinis kasutati purustatud seemnetest tehtud kreemi jalgadel tekkinud paistetuste raviks. Indias kasutati droogi, et stimuleerida laktatsiooni.[3]Täheldatud on ka lühiajaline söögiisu tõstev toime.[4]
Uuringute kohaselt on põld-lambaläätse purustatud seemnetel ka hüpoglükeemilised ja antihüperlipideemilised toimed. Kindlaid toimemehhanisme pole tänapäeval veel kirjeldatud. Vere glükoosi alandavat toimet seostatakse seemnete rasvavaba endospermi alamühikutega, mis sisaldavad kiudaineid, saponiine ja taimseid valke. Samuti sisaldab neid toimeained ka mingil määral seemne väliskest.[5]. Samuti arvatakse, et suur kiudainete sisaldus seemnetes aeglustab glükoosi imendumist pärast sööki, millest tulenevalt ei imendu kogu glükoos korraga nii kiiresti verre. Samuti on leitud, et seemnetes sisalduv aminohape 4-hüdroksüisoleutsiin stimuleerib insuliini vabanemist pankrease Langerhansi saarte beetarakkudest.[3]
Antihüperlipideemilist ehk vereseerumi kolesterooli alandavat toimet seostatakse sapogeniinidega, mis suurendavad kolesterooli eritumist sapiteedesse, sellest tulenevalt langeb vereseerumi kolesterooli tase. Seemnete koostises on ka östrogeenseid struktuure, mis omakorda suurendavad türoksiini vabanemist ja seeläbi mõjuvad hüpolipideemiliselt.[3]
Kasulikud omadused
[muuda | muuda lähteteksti]Uuringute kohaselt alandab lambaläätse pidev ja pikaajaline tarbimine kolesterooli ja veresuhkru taset. Lambaläätse kompress aitab nahaprobleemide, näiteks põletuste ja ekseemide korral. Juba 1 teelusikatäis lambaläätse aitab lahti saada kõrvetistest. Lambaläätse, sidruni ja mee segu aitab palaviku vastu. Lambalääts soodustab sünnituse esilekutsumist (mistõttu seda ei tohiks tarbida rasedad), aitab kehal taastuda pärast sünnitust, mõjub rinnapiima teket soodustavalt. Leevendab ka menopausi sümptomeid.[1]
Hoiatused
[muuda | muuda lähteteksti]Põld-lambaläätse hüpoglükeemilise toime tõttu võib taime seemnete manustamine suurendada ka vere suhkrusisaldust vähendavate preparaatide toimet, sellest tulenevalt võib vere glükoosisisaldus väheneda soovitust väiksemaks. Raseduse ja imetamise ajal soovitatakse droogi manustamist vältida, sest see võib kahjustada loote arengut.[2]
Allikad
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Jawairia Zafar (18. oktoober 2016). "Fenugreek Health Benefits". Vaadatud 16.03.2021.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Ain Raal (2016). Farmakognoosia. Tartu Ülikooli Kirjastus.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 Ethan Basch, MD; Catherine Ulbricht, PharmD; Grace Kuo, PharmD; Philippe Szapary, MD; Michael Smith, MRPharmS, ND (2003). "Therapeutic Applications of Fenugreek" (PDF). Vaadatud 13.03.2021.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ 4,0 4,1 European Medicines Agency EMA, Committee on Herbal Medicinal Products (HMPC) (27. jaanuar 2011). "Community herbal monograph on Trigonella foenumgraecum L., semen" (PDF). Vaadatud 16.03.2021.
- ↑ G Ribes, Y Sauvaire, C Da Costa, J C Baccou, M M Loubatieres-Mariani (juuni 1986). "Antidiabetic effects of subfractions from fenugreek seeds in diabetic dogs".
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)