Naiste õigused
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Mai 2024) |
Naiste õigused (inglise keeles women's rights) on õigused, mille all mõeldakse kogu maailma naistele ja tütarlastele kehtivaid õigusi.[6]
Inimõiguste ülddeklaratsioon kuulutati välja 10. detsembril 1948 kui ühine saavutuste norm kõigile inimestele ja rahvustele.[7] ÜRO kinnitas meestele ja naistele võrdsed võimalused.[8] Need õigused on õigus elada ilma vägivallata ja orjuseta, olla haritud, teenida õiglast töötasu ning omada vara.[9]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]20. sajandi teisel poolel toimusid maailmas rahvusvahelisi konverentse, mis aitasid poliitiliselt kaasa naiste õiguste suurendamisele ja võrdsuse saavutamisele.[10]
- 1975. aastal Méxicos[11] (rahvusvaheline naiste aasta)
- 1975–1985 naiste kümnend[10]
- 1980. aastal Kopenhaagenis[12]
- 1985. aastal Nairobis[13]
- 1995. aastal Pekingis[14]
- 1993. aastal toimus Viinis inimõiguste teemal rahvusvaheline konverents “Naiste õigused on inimõigused“.[15]
- 1994. aastal toimus Kairos rahvusvaheline konverents “Rahvastik ja areng“.[16]
- 2012. aastal toimus Rio de Janeiros ÜRO keskkonna- ja arengukonverents, et analüüsida saavutatud edusamme alates 1992. aasta konverentsist “Keskkond ja areng".[17] 2012. aasta konverentsil kinnitati uuesti riikide kohustused.[18]
2015. aastal lepiti üleilmselt kokku säästva arengu eesmärgid kuni 2030. aastani.[19] ÜRO säästva arengu eesmärk nr 5: saavutada sooline võrdõiguslikkus ning tõsta naiste ja tüdrukute otsustusõigust.[20]
25. novembril tähistab kogu maailm rahvusvahelist naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeva.[21]
Naiste õigused Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]Enne kristluse tulekut oli Eesti naistel võrreldes sama ajastu muude aladega rohkem õigusi. Eestis hakati patriarhaadist rääkima 19. sajandi teises pooles, mil hakati tähtsaimaks pereliikmeks pidama vanimat poega, kes päris ühtlasi talu.[22]
13. sajandil oli Eesti naistel suured õigused: nad sai pärida maad, mis oli tol ajal mujal haruldane. Kui rannikualadel ja saartel olid mehed meremehed ja viikingid, haris naine maad ja ka vastutas selle eest.[22]
18. sajandil oli naise staatus tugevam kui 19. sajandil ja Eesti inimesed ei võtnud kõiki kirikuvõimu toodud uusi kombeid omaks: nii püüti Eestis keelata vallasemadel tanu kandmine. Tanu oli tol ajal Eesti kombestikus naise tunnusmärk: naiseks saadi emaduse, mitte abiellumise kaudu. Rahvas hakkas selle kombe muutmisele nii tugevalt vastu, et uut regulatsiooni ei õnnestunud juurutada.[22][23]
Enne 19. sajandit oli naistel suurem vabadus ka kaasavara üle otsustamisel, näiteks kaasavaraks saadud lehm kuulus naisele, samuti said Eesti tüdrukud otsustada, kellele mehele minna, samal ajal kui paljudes teistes riikides määrasid selle tema vanemad.[22]
Eesti naised ettevõtluses
[muuda | muuda lähteteksti]1939. aastal ilmunud "Eesti majanduselu sõnaraamatu" ehk esimese vabariigi ettevõtjate biograafiate kataloogis oli umbes 1400 nime seas 40 naisettevõtjat. Enamik naisettevõtjaid ajas äri Tallinnas ja teine keskus oli Võru, kus toetas ärinaisi kohalik naisorganisatsioon Võruhõim. Enamik naisettevõtjaid tegutses nendes sektorites, mida tol ajal peeti naiste jaoks sotsiaalselt vastuvõetavaks: rõiva- ja jalatsitööstus, käsitöökodade pidamine, juuksuri-, pagari- ja kondiitritööstus. Näiteks oli Ella Kikas-Tomson Eestis esimene masintootmisel rahvarõivaste valmistaja ning tema 1930. aastal loodud ettevõttest kujunes selle tööstusharu liider Eestis; Linda Möller oli ainus sõjaeelse Eesti Vabariigi metallitootmise naisomanik ja -juht, tema ettevõte, Kassakappide ja kaalutööstuse L. Möller, tootis tulekindlaid kappe, varguskindlaid teraskappe ja kaalusid ning tegi muid metallitöid, Möller oli Tallinna Metallitööstuse Ühingu ainuke naisliige.[24]
Eesti naiste haridus
[muuda | muuda lähteteksti]1970. aastal olid 15–24-aastased naised käinud koolis keskmiselt 5,33 aastat[25], 2015. aastal keskmiselt 11,6.[26] 45 aasta jooksul on 15–24-aastaste naiste õpinguaastate hulk suurenenud 6,27 aasta võrra.
15–24-aastased mehed oli vastavalt 1970. aastal käinud koolis keskmiselt 5,15 aastat.[27] ja 2015. aastal 10,6 aastat.[28] 45 aasta jooksul on 15–24-aastaste meeste koolis käidud aastate hulk suurenenud 5,45 aasta võrra.
Lapsabielu
[muuda | muuda lähteteksti]Lapsabielu on abielu, kui tüdruk abiellub enne 18-aastaseks saamist.[29] 2006.–2017. aasta andmetel on lapsabielude protsent kõige suurem Aafrikas. Kõige rohkem on lapsabielusid Nigeris 76%, Kesk-Aafrika Vabariigis 68%, Tšaadis 67%, Malis 52% ja Lõuna-Sudaanis 52%. Aasias on lapsabielude protsent veidi väiksem, kuid enim on neid Bangladeshis (59%) ja Nepalis (40%).[30]
Naiste mõjuvõim
[muuda | muuda lähteteksti]Naised parlamendis
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti oli 1. novembri 2018 andmetel maailmas 61. kohal 193 riigist.[31] 2009.–2015. aastal oli maailma kesk- ja tippjuhtidest vähem kui 1/3 naisi (67 riigi arvestuses). 2017. aastal oli maailma parlamentides naisi 23,4%.[32] 1. novembri 2018 seisuga on naiste osakaal riiklikes alam- ja ülemkodades 24%.[33]
Poliitilised eesmärgid soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks
[muuda | muuda lähteteksti]- 2010. aastal võeti vastu direktiiv[36].
- 2011. aastal võeti vastu naiste ettevõtlust väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes puudutav resolutsioon[37].
- 2011. aastal võeti vastu resolutsioon naiste ja ärijuhtimise kohta.[38][39]
- Euroopa poliitika naisettevõtluses on suunatud rahalisele toetamisele, kui naine alustab äritegevust, ning ettevõtlusvaimu arendamisele[42].
Naiste ümberlõikamine
[muuda | muuda lähteteksti]15–19-aastaste tüdrukute ümberlõikamist (female genital mutilation, FGM) tehakse religioossel põhjusel.[43] 2004.–2017. aastate andmetel oli see enam levinud Ida- ja Lõuna-Aafrika riikidest Eritreas 69% ja Etioopias 47%. Lääne- ja Kesk-Aafrika riikidest Guineas 95%, Malis 83%, Gambias 76%, Sierra Leones 74%, Mauritaanias 63% ja Burkina Fasos 58%, Araabia maadest Somaalias 97%, Djiboutis 90%, Sudaanis 82% ja Egiptuses 70%.
Palgalõhe
[muuda | muuda lähteteksti]- 2006. aastal oli sooline palgalõhe Eestis 38,9%[44].
- 2010. aastal oli sooline palgalõhe Eestis 32,2%[45].
- 2014. aastal oli sooline palgalõhe Eestis 38,4%[46].
- 2016. aastal oli sooline palgalõhe Eestis 25%.
- 2017. aastal oli sooline palgalõhe Eestis 20,9%.[32]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Finnish author Minna Canth could, and she did
- ↑ Finland’s first feminist: Why Minna Canth’s writing is still important
- ↑ "Day of Equality celebrates Minna Canth's legacy". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. juuni 2020. Vaadatud 26. juunil 2020.
- ↑ "A feisty Finnish feminist: Minna Canth". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. juuni 2020. Vaadatud 26. juunil 2020.
- ↑ Gender equality: how Minna Canth changed Finland’s route
- ↑ "Women's rights". Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ "Universal Declaration of Human Rights". Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ "Preamble". Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ "What are women's human rights?". Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ 10,0 10,1 "Global commitments" (PDF). Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ "World Conference on Women, 1975". Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ "World Conference on Women, 1980". Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ "World Conference on Women, 1985". Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ "World Conference on Women, 1995". Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ "VIENNA DECLARATION AND PROGRAMME OF ACTION" (PDF). Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ "International Conference on Population and Development (ICPD)". Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ "UNITED NATIONS CONFERENCE ON SUSTAINABLE DEVELOPMENT" (PDF). Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ "Our common vision" (PDF). Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ "KESTLIKU ARENGU EESMÄRGID". Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ "Sooline võrdõiguslikkus". Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ "Naistevastane vägivald on terav probleem kogu maailmas". Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ 22,0 22,1 22,2 22,3 Saar, Sandra; Juhkental, Robin (8. märts 2023). "Ajalooliselt on naine olnud Eesti ühiskonnas mehega samal pulgal". ERR. Vaadatud 8. märtsil 2023.
- ↑ "Eesti naisel on ajalooliselt olnud tugev positsioon. Intervjuu Merili Metsvahiga | Müürileht". Vaadatud 16. oktoobril 2023.
- ↑ "Vabariigi ärinaised: millega tegelesid Eesti naisettevõtjad 1939. aastal?". Äripäev. 30. juuni 2023. Vaadatud 2. juulil 2023.
- ↑ "Mean years in school". Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ "Mean years in school". Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ "Mean years in school". Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ "Mean years in school". Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ "MIS ON LAPSABIELU?". Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ "Child marriage by age 18, per cent, 2006-2017". Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ "Women in national parliaments". Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ 32,0 32,1 "Säästva arengu näitajad". Originaali (pdf) arhiivikoopia seisuga 11.12.2018. Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ "Women in National Parliaments". Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ "Council conclusions on the European Pact for gender equality for the period 2011 - 2020" (PDF). Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ "Euroopa Liidu Nõukogu". Originaali arhiivikoopia seisuga 11.12.2018. Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ "EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2010/41/EL". Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ "Euroopa Parlamendi 13. septembri 2011. aasta resolutsioon naisettevõtluse kohta väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes". Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ "Euroopa Parlamendi 6. juuli 2011. aasta resolutsioon naiste ja ärijuhtimise kohta". Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ "Euroopa Parlament". Originaali arhiivikoopia seisuga 11.12.2018. Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ "TURNING PRINCIPLES INTO POLICY ACTION". Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ "Euroopa Komisjon". Originaali arhiivikoopia seisuga 11.12.2018. Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ "Euroopa Liit". Originaali arhiivikoopia seisuga 11.12.2018. Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ "Religion". Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ "2006; All countries; B-S_X_O; EMP_LFS; Total; Total; Total; ERN_MN_EUR; Percentage; All sex options". Originaali arhiivikoopia seisuga 11.12.2018. Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ "2010; All countries; B-S_X_O; EMP_LFS; Total; Total; Total; ERN_MN_EUR; Percentage; All sex options". Originaali arhiivikoopia seisuga 11.12.2018. Vaadatud 10.12.2018.
- ↑ "2014; All countries; B-S_X_O; EMP_LFS; Total; Total; Total; ERN_MN_EUR; Percentage; All sex options". Originaali arhiivikoopia seisuga 24.10.2021. Vaadatud 10.12.2018.