Mine sisu juurde

2025. aasta Saksamaa parlamendivalimised

Allikas: Vikipeedia

2025. aasta Saksamaa parlamendivalimised on kavandatud toimuma 23. veebruaril 2025 Liidupäeva 21. koosseisu valimiseks. Valimised toimuvad seitse kuud enne korralist tähtaega, algseks kavandatud kuupäev oli 28. september 2025.[1] Valimiste eel on võimul SPD-roheliste vähemusvalitsus, kantsleriks Olaf Scholz (SPD).

Saksamaa Liitvabariigi põhiseaduse kohaselt peavad föderaalvalimised toimuma pühapäeval või riigipühal mitte varem kui 46 kuud ja mitte hiljem kui 48 kuud peale viimase Liidupäeva esimest istungit.[2]§39 Kuna 20. Liidupäeva avaistung toimus 26. oktoobril 2021, siis on lubatud ajavahemikuks 31. august 2025 – 26. oktoober 2025. Valimisi saab korraldada ennetähtaegselt, kui president Liidupäeva laiali saadab, mida võib teha kahel juhul:

  1. Kui Liidupäev ei suuda valida kantslerit liikmete absoluutenamusega 15 päeva jooksul pärast esimest kantsleri valimist, võib president nimetada ametisse kandidaadi, kes sai suurima arvu hääli, või Liidupäeva laiali saata.[2]§63(4)
  2. Kui kantsler kaotab umbusaldushääletuse, võib ta paluda presidendilt Liidupäeva laialisaatmist. Presidendil on õigus kantsleri palve 21 päeva jooksul rahuldada või mitte rahuldada.[2]§68 Seda on tehtud neljal korral: 1972., 1982., 2005 ja 2024. aastal.

Kummalgi juhul peavad valimised toimuma pühapäeval või riigipühal hiljemalt 60 päeva jooksul pärast Liidupäeva laialisaatmist. Valimispäeva määrab Saksamaa liidupresident kokkuleppel föderaalvalitsuse ja liidumaade valitsustega.

Peale 1949., 1972., 1983., 1987. ja 1990. aasta valimiste on Liidupäeva valimised toimunud septembris-oktoobris. 24. juulil 2024 soovitas Scholzi valitsus valimiskuupäevaks 28. septembrit 2025,[3] mille kinnitas 23. augustil president Frank-Walter Steinmeier.[4]

6. novembril 2024 lagunes ametisolev SPD-roheliste-FDP "valgusfoorikoalitsiooni" (Ampel) valitsus, kui rahandusminister Christian Lindner (FDP) keeldus toetamast 2025. aasta riigieelarve kava.[5] Seepeale vallandas Scholz Lindneri ja FDP ministrid lahkusid valitsusest (peale transpordiminister Volker Wissingi, kes lahkus parteist), jätkus SPD-roheliste vähemusvalitsus. Scholz tahtis korraldada umbusaldushääletuse 15. jaanuaril 2025, mille õnnestumise korral võinuks uued valimised toimuda kuus kuud ennetähtaegselt, hiljemalt 16. märtsil 2025.[6][7] Samas hakkas opositsioonijuht Friedrich Merz (CDU) nõudma kohest umbusaldushääletuse korraldamist[8][9], 12. novembril 2024 jõudsid SPD ja rohelised koos CDU/CSUga kokkuleppele uute valimiste korraldamiseks 23. veebruaril 2025.[10] 11. detsembril palus Scholz umbusaldushääletust, mis leidis aset 16. detsembril, Scholz kaotas selle 207-394.[11]

President Steinmeieril on 21 päeva aega hääletuse tulemusele reageerida, eelduste kohaselt saadab ta Liidupäeva laiali 27. detsembril, et 60-päevane tähtaeg uute valimiste toimumiseks oleks täidetud.[12] Tegu on Saksamaa neljandate ennetähtaegsete valimistega pärast Teist Maailmasõda.

Valimiste eel on tehtud muudatus valimisseadusse. Liidupäeva minimaalne kohtade arv on 598, kuid tavaliselt on see tasandusmandaatide tõttu suurem: pärast 2021. aasta valimisi suurenes Liidupäev 736 liikmeni (hiljem vähendati 735-le), olles nii maailma suurim vabalt valitud parlament. Seepeale võeti märtsis 2023 vastu uus valimisseadus, millega fikseeritakse Liidupäeva kohtade arvuks 630. Ülevõidetud (Überhangsmandaten) ja tasandusmandaadid (Ausgleichsmandaten) likvideeritakse; lisaks ka ringkonnamandaadiklausel (Grundmandatsklausel), millega antakse proportsionaalseid parlamendikohti ka parteidele, mis jäid alla 5% valimiskünnise, kuid võitsid vähemalt kolm valimisringkonda esmahäältega. Mandaatide arvu arvutamiseks kasutatakse ainult teiste häälte osakaalu (Zweitstimmendeckung). Kui partei võidab liidumaal ringkonnamandaatide järgi rohkem kohti kui liidumaa nimekirjahäälte kaudu, siis saab partei ainult nii palju kohti, kui parteile on nimekirjahäälte järgi ette nähtud, osad ringkonnamandaatide võitjad jäävad sel juhul Liidupäevast välja, selles järjestuses, kelle häälte osakaalud oli kõige väikseimad. Rahvusvähemusi esindavad parteid, nagu taani vähemust esindav SSW, on 5% valimiskünnisest vabastatud. Seadus jõustus 14. juunil 2024.[13]

CSU ja Vasakpartei, millele mõlemale oli eelmine valimisseadus kasuks tulnud, palusid president Steinmeieril uuele valimisseadusele mitte alla kirjutada, kuid Steinmeier, pidades seda põhiseadusega mitte vastuolus olevaks, tegi seda siiski.[14][15]

Pärast valimisseaduse avaldamist riigi teatajas (Bundesgesetzblatt) 13. juunil 2023 esitasid Liidupäeva CDU/CSU ja Vasakpartei fraktsioonid ning Baieri liidumaa CSU juhitud valitsus Föderaalsesse Konstitutsioonikohtusse.[16][17] 23. ja 24. aprillil 2024 toimusid kohtuistungid, 30. juulil 2024 jättis kohus teiste häälte osakaalu jõusse, kuid kuulutas ilma eranditeta 5% valimiskünnise põhiseadusevastaseks. Kuna valimisseadus peaks olema kinnitatud vähemalt aasta enne valimisi, taastati valimiste eel ajutiselt kolme valimisringkonna reegel.[18]

14. märtsil 2024 fikseeriti Liidupäeva valimisringkonnad. Valimisreformiga ringkonnamandaatide arv ei muutunud (299), kuid Saksi-Anhalt kaotas ühe valimisringkonna (71 Anhalt), mis läks Baierile (255 Memmingen-Unterallgäu). Ka Brandenburgis toimus üks muudatus, et viia ringkonnad vastavusse elanike arvu nõudega: Lübbenau linn viidi üle valimisringkonnast 62 Dahme-Spreewald – Teltow-Fläming III ringkonda 65 Elbe-Elster – Oberspreewald-Lausitz. Kahes Tüüringi ringkonnas tehti väikeseid muudatusi, et viia need vastavusse uute vallapiiridega.[19]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "Germany's snap election to take place on Feb. 23". POLITICO (Briti inglise). 12. november 2024. Vaadatud 12. novembril 2024.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 "Grundgesetz für die Bundesrepublik Deutschland" [Saksamaa Liitvabariigi põhiseadus] (saksa). 23. mai 1949. Vaadatud 16. septembril 2024.
  3. ↑ "Bundestagswahl 2025: Kabinett empfiehlt 28. September als Wahltag". tagesschau.de (saksa). Vaadatud 16. septembril 2024.
  4. ↑ "Der Bundespräsident - Pressemitteilungen - Bundespräsident Steinmeier fertigt Anordnung über Bundestagswahl aus". web.archive.org. 23. august 2024. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. august 2024. Vaadatud 16. septembril 2024.{{netiviide}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link)
  5. ↑ ERR (6. november 2024). "Bild: Saksa võimuliit on kokkuvarisemise äärel". ERR. Vaadatud 7. novembril 2024.
  6. ↑ ERR (6. november 2024). "Saksamaa kantsler vallandas oma valitsuse rahandusministri". ERR. Vaadatud 7. novembril 2024.
  7. ↑ ERR (7. november 2024). "Saksamaa opositsioonijuht nõuab Scholzilt kohe usaldushääletust". ERR. Vaadatud 7. novembril 2024.
  8. ↑ ERR (11. november 2024). "Saksa valimised võivad toimuda juba enne veebruari". ERR. Vaadatud 12. novembril 2024.
  9. ↑ ERR (8. november 2024). "Scholz on avatud arutelule erakorraliste valimiste kuupäeva üle". ERR. Vaadatud 12. novembril 2024.
  10. ↑ ERR (12. november 2024). "Saksamaa erakorralised valimised toimuvad 23. veebruaril". ERR. Vaadatud 12. novembril 2024.
  11. ↑ ERR (16. detsember 2024). "Scholz kaotas usaldushääletuse". ERR. Vaadatud 17. detsembril 2024.
  12. ↑ tagesschau.de. "Liveblog: ++ Scholz gegen Koalition mit dem BSW ++". tagesschau.de (saksa). Vaadatud 17. detsembril 2024.
  13. ↑ tagesschau.de. "Bundestag beschließt Reform des Wahlrechts". tagesschau.de (saksa). Vaadatud 16. septembril 2024.
  14. ↑ "Steinmeier unterzeichnet Gesetz zur Wahlrechtsreform". Süddeutsche.de (saksa). 8. juuni 2023. Vaadatud 16. septembril 2024.
  15. ↑ Kornmeier, Claudia. "Was das neue Wahlrecht vorsieht". tagesschau.de (saksa). Vaadatud 16. septembril 2024.
  16. ↑ "Wahlrechtsreform: CSU und Freistaat Bayern klagen beim Bundesverfassungsgericht". Der Spiegel (saksa). 14. juuni 2023. ISSN 2195-1349. Vaadatud 16. septembril 2024.
  17. ↑ Lehmann, Anna (16. juuni 2023). "Verkleinerung des Bundestages: Linke klagt gegen Wahlrechtsreform". Die Tageszeitung: taz (saksa). ISSN 0931-9085. Vaadatud 16. septembril 2024.
  18. ↑ Bräutigam, Kolja Schwartz, Frank. "Bundesverfassungsgericht kippt das neue Wahlrecht in Teilen". tagesschau.de (saksa). Vaadatud 16. septembril 2024.
  19. ↑ "Wahlkreise - Die Bundeswahlleiterin". www.bundeswahlleiterin.de. Vaadatud 16. septembril 2024.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=2025._aasta_Saksamaa_parlamendivalimised&oldid=6785948"
pFad - Phonifier reborn

Pfad - The Proxy pFad of © 2024 Garber Painting. All rights reserved.

Note: This service is not intended for secure transactions such as banking, social media, email, or purchasing. Use at your own risk. We assume no liability whatsoever for broken pages.


Alternative Proxies:

Alternative Proxy

pFad Proxy

pFad v3 Proxy

pFad v4 Proxy