Alfred Brehm

Alfred Brehm

Alfred Edmund Brehm (2. veebruar 1829 Unterrenthendorf (praegune Renthendorfi vald) – 11. november 1884 Renthendorfi vald) oli saksa zooloog, kirjanik ja loodusteadusliku kirjanduse illustraator.

Ta sai tuntuks tänu raamatule "Brehms Tierleben" ("Loomade elu").

Tema isa oli pastor ja linnuteadlane Christian Ludwig Brehm. Isal oli 9 tuhandest topisest koosnev linnukogu, mis pakkus hea ülevaate Euroopa linnustikust. Isa kollektsioon ärgitas Alfredit zooloogiks saama, aga kõigepealt tahtis ta õppida arhitektiks.

1844 hakkas Brehm Altenburgis ehitust õppima. 1846. aasta septembris lahkus ta sealt Dresdenisse arhitektuuri õppima, kuid õppeaasta lõpul loobus ta õpingutest.

Ta oli siis 18-aastane ning ühines 23-aastase Johann Wilhelm von Mülleri Aafrika-ekspeditsiooniga sekretäri ja assistendina. Reis läbis Egiptuse, Sudaani ja Siinai poolsaare ning selle käigus tehti nii olulisi avastusi, et 1849 arvati kõigest 20-aastane Brehm Saksa Loodusteaduste Akadeemia Leopoldina liikmeks.

1853 hakkas Brehm Jena ülikoolis loodusteadusi õppima. Nagu vend Reinhold, astus ka Alfred korporatsiooni Saxonia, kus kaasvõitlejad hakkasid teda Aafrika-reisi pärast Vaaraoks kutsuma. Ta lõpetas juba 1855. 1856 läks ta koos vend Reinholdiga 2 aastat kestnud reisile Hispaaniasse. Seejärel asus ta vabakutselise kirjanikuna Leipzigisse ning kirjutas ajakirjadele populaarteaduslikke artikleid. 1860 reisis ta Norrasse ja Lapimaale. 1862 võttis ta vastu Saksi-Coburgi ja Gotha hertsogi Ernst II pakkumise osaleda ekspeditsioonil Abessiiniasse. Seejärel reisis Brehm ka Skandinaavias ja Siberis.

1862 võttis Brehm vastu Hamburgi loomaaia direktori koha ja töötas sellel 1867. aastani. Seejärel kolis ta Berliini, kus avas akvaariumi. Akvaariumis töötas ta 1874. aastani.

Intellektuaalid võtsid Brehmi ekspeditsiooniaruanded ja artiklid loomariigist soosivalt vastu. Sellepärast tellis kirjastus Bibliographisches Institut temalt mitmeköitelise teose loomariigist. Selle esimene väljaanne (6 köidet) ilmusid 1864–1869 nime "Illustrirtes Thierleben" ("Loomade illustreeritud elu") all. Kirjutamise ajal tegi Brehm välisreise, mis küll katkestasid tööd, kuid ka rikastasid seda. Teine väljaanne ilmus 1872–1879 10 köites juba nime "Brehms Tierleben" all, järgnesid kolmas (1882–1884) ja neljas (1890–1893) väljaanne. Teos tõlgiti paljudesse keeltesse ja seda on ilmunud 20. sajandilgi. Tänapäeva mõistes on teos vananenud, kuid sellegipoolest jääb ta zooloogia verstapostiks.

1861 abiellus Brehm Mathilde Reiziga. Sellest abielust sündis 5 last. Abikaasa suri 1878. Noorim poeg suri difteeriasse 1884 ja see oli Brehmile hingeline vapustus, millest ta enam ei paranenudki, vaid suri samal aastal malaariasse, mille oli külge saanud Aafrikast.