Anatoolia
Anatoolia (vanakreeka nimest Άνατολή (sõnast ἀνατολή 'hommikukaar, ida'); türgi keeles Anadolu) on piirkond Türgi Aasia-osas Väike-Aasia poolsaarel.
Põhjast piirab Anatooliat Must meri, lõunast Vahemeri ja läänest Egeuse meri. Idapiiriks loetakse Antitauruse mägesid.
Antiikajal nimetati Anatooliaks kogu Väike-Aasiat, Osmanite impeeriumis aga üht vilajetti.
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Anatoolia on mägine piirkond, põhiosa sellest hõlmab valdavalt 800–1500 m kõrgune Anatoolia mägismaa. Selle keskosas paiknevat Anatoolia kiltmaad ääristavad põhjast Pontose ja lõunast Tauruse mäed (idas need mäed ühinevad, moodustades Armeenia mägismaa).
Anatoolias on soolajärvi. Neist suurim on Anatoolia kiltmaal asuv Tuzi järv.
Anatoolia on seismiliselt aktiivne ala, kus esineb tihti tugevaid maavärinaid.
Anatoolia asub lähistroopikas, kuid pinnamoe, maapinna kõrguse ja merelise mõju tõttu on kliimaerinevused suured: rannikul on pehme, niiske, sisemaal karm, kontinentaalne kliima.
Anatooliat peetakse mitmete kultuurtaimede (näiteks nisu, odra, kaera, lina, herne, mureli ja ploomi) kodumaaks.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Oma asendi tõttu Euroopa ja Aasia kohtumiskohal on Anatoolia ala olnud rahvarännete ja vallutuste tandriks. Sealne ala oli hetiidi riigi (1700–1180 eKr) asukohaks. I ja II aastatuhande vahetusel eKr koloniseerisid Anatoolia lääneranniku kreeklased, rajades sinna linnriigid Mileetose, Ephesose ja Halikarnassose. 9.–7. sajandil eKr domineeris Anatoolia loodeosas Früügia, 7.-6. sajandil eKr lääneosas Lüüdia riik.
6. sajandil eKr sai võimule Pärsia Ahhemeniidide dünastia. Aastal 334 vallutas Anatoolia ala Aleksander Suur.
1. sajandil eKr langesid Väike-Aasia riigid (Pontos, Bitüünia, Galaatia, Müüsia, Lüüdia, Kapadookia, Kiliikia, Plüükia, Pampüülia, Kaaria) vähehaaval Rooma riigi võimu alla provintsidena. Kui Rooma impeerium 395. aastal jagunes, sai Anatooliast Bütsantsi impeeriumi osa.
Enne seda, kui Osmanite riik seal 15. sajandist alates pikemaks ajaks võimule jäi, sai Anatoolia näha nii araablaste, turkide, ristisõdijate, mongolite kui ka Timuri armee vallutuskäike.
Alates 1923. aastast moodustab Anatoolia tänapäevase Türgi riigi tuumiku. Anatoolia on 20. sajandi algusega võrreldes etniliselt suhteliselt ühtlase koosseisuga: Esimese maailmasõja aegsete ja järgsete dramaatiliste sündmuste käigus on Anatooliast lahknud enamik seal elanud kreeklastest ja armeenlastest. Türklaste kõrval on piirkonniti (sealhulgas Ankara lähistel) elamas arvukalt kurde.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]