Mine sisu juurde

Bob Geldof

Allikas: Vikipeedia
Bob Geldof, 2014

Robert Frederick Zenon Geldof (sündinud 5. oktoobril 1951) on Iiri poplaulja, laulukirjutaja ja ühiskonnaaktivist, Briti impeeriumi ordu rüütelkomandör.

Ta sai tuntuks punkroki muusikastiili tekkimise ajal 1970. aastate lõpus ja 1980. aastate alguses Iiri rokkansambli The Boomtown Rats lauljana.

Geldofi on tunnustatud ühiskondliku tegevuse eest, eriti võitluse eest Aafrika rahvaste olukorra parandamiseks. Ta on üks heategevusliku muusikakollektiivi Band Aid loojatest ning mammutkontsertide "Live Aid" ja "Live 8" eestvedaja. Üksikisana on ta võtnud sõna isade õiguste liikumise nimel.

Geldofi ühiskondlikku tegevust on alati saatnud suuremad ja väiksemad skandaalid, peamiselt tema vabameelse käitumise ja vulgaarse keelekasutuse tõttu.

Elulugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Bob Geldof sündis ja kasvas üles Dún Laoghaire linnas Iirimaal Robert ja Evelyn Geldofi pojana. Tema isapoolne vanaisa oli Belgia immigrant ja isapoolne vanaema oli Londonist pärit juut.[1] Kui Bob oli kuue- või seitsmeaastane, suri ta ema Evelyn 41-aastaselt ajuverejooksu tõttu.

Bob õppis katoliiklikus Blackrocki Keskkoolis, kus teda kiusati tema kolmanda eesnime Zenon pärast ja seepärast, et ta mängis ragbit.[2] Pärast töötamist lihuniku, teetöölise ja konserveerijana sai ta tööd muusikaajakirjanikuna Vancouveris ajalehes The Georgia Straight.[3]

Geldofi kauaaegne kallim ja hilisem abikaasa oli muusikaajakirjanik Paula Yates, kes sai tuntuks Briti muusikasaate "The Tube" (1982–1987) saatejuhina ja hommikusaate "The Big Breakfast" otse voodist tehtud intervjuudega.[4] Geldof kohtus Yatesiga ansambli The Boomtown Rats tegevuse algusaastatel, kui naisest oli saanud bändi kirglik fänn. Neist sai paar 1976. aastal, kui Yates lendas bändi juurde Pariisi, et meest üllatada.[5] Märtsis 1983 sündis tütar Fifi Trixibelle Geldof. Pärast kümmet aastat kooselu abiellusid nad 1986. aasta juunis Las Vegases. Hiljem sündis neil veel kaks tütart: Peaches Honeyblossom Geldof ja Little Pixie Geldof. Bob Geldof on maininud, et lapsed peavad tema muusikat "pasaks" ja teda ennast "häbiplekiks".[6]

1992. aastaks oli Geldof televisiooniettevõtte Planet 24 kaasomanik[7] ja temast oli saanud arvestatav ärimees. Ta jätkas äritegevust televisiooni ja hiljem ka sidetarkvara valdkonnas.[8]

1995. aasta veebruaris jättis Yates Geldofi maha Michael Hutchence'i pärast, kes oli ansambli INXS laulja.[9] Geldof ja Yates lahutasid abielu 1996. aasta mais. Hutchence leiti 1997. aasta novembris hotellitoast pooduna. Varsti pärast seda sai Geldof kohtu kaudu endale oma kolme tütre hooldusõiguse ning on sestpeale olnud isade õiguste liikumise eestkõneleja.[10] Paula Yates suri 2000. aastal ravimite ja alkoholi üledoosi tõttu. Geldofist sai Paula ja Michael Hutchence'i tütre Tiger Lily Hutchence'i ametlik eestkostja ning hiljem ta lapsendas tüdruku, uskudes, et lapsel on kõige parem üles kasvada koos oma poolõdedega.[11]

7. aprillil 2014 suri Bob Geldofi tütar Peaches 25-aastaselt heroiini üleannustamise tõttu. Geldof teatas, et nende perekonna valu on kirjeldamatu.[12]

Ajalehe Sunday Times 2012. aasta rikaste edetabeli järgi oli Bob Geldofi varandus 32 miljonit naela.[13] Geldof elab Londonis Batterseas koos abikaasa, prantsuse näitleja Jeanne Marine'iga, kellega ta abiellus pärast 20 aastat kestnud sõprust ja kooselu aprillis 2015.[14]

Muusikukarjäär

[muuda | muuda lähteteksti]

1975. aastal, pärast Kanadast Iirimaale naasmist, sai Geldofist ansambli The Boomtown Rats laulja. Bänd tegi pungi mõjutustega rokkmuusikat ja oli seotud punkliikumisega.[15] 1978. aastal valmis neil singel "Rat Trap", mis jõudis Briti edetabelis esikohale.[16] Rahvusvahelise tuntuse saavutasid nad 1979. aastal singliga "I Don't Like Mondays".[17] Selle laulu edu oli vastuoluline, kuna Geldof kirjutas selle USA-s California osariigis toimunud koolitulistamise mõjul. 16-aastane tulistaja Brenda Spencer põhjendas oma tegu sellega, et talle ei meeldi esmaspäevad.[18] 1980. aastal tuli bändil välja album "Mondo Bongo". Sellel sisalduv laul "Up All Night"[19] oli Ameerika Ühendriikides hitt ja selle videot näidati tihti MTV-s.

Geldof sai tuntuks värvika intervjueeritavana. Ansambli esimesel esinemisel Iiri telesaates "The Late Late Show" astus Geldof sihilikult teravalt saatejuhi vastu, intervjuu ajal ründas ta Iiri poliitikuid ja katoliku kirikut, süüdistades neid riigi paljudes probleemides, ning solvas saate publiku seas olevaid nunnasid.[20] Intervjuu tekitas skandaali, mis muutis Iirimaal esinemise bändi jaoks võimatuks.[21]

Geldof lahkus ansamblist 1986. aastal, alustas soolokarjääri ja kirjutas oma eluloost raamatu "Is That It?", millest sai Suurbritannias menuk.[22] Tema esimesed sooloplaadid olid suhteliselt menukad ning sündisid hitid "This Is The World Calling"[23] ja "The Great Song of Indifference".[24][25] Aeg-ajalt esines Geldof ka koos teiste artistidega, näiteks esitas koos David Gilmouriga ansamblist Pink Floyd laulu "Comfortably Numb".[26] 1992. aastal esines ta vanal Wembley staadionil Freddie Mercury mälestuskontserdil koos teiste Queeni liikmetega, lauldes laulu "Too Late God", mille ta oli kirjutanud koos Mercuryga.[27]

Alates 2000. aastast jäi Geldofi muusikukarjäär tagaplaanile, kuna ta pühendas palju aega arengumaade võlakergenduskampaania korraldamisele.[28] Sellega seoses korraldati ka "Live 8" heategevuskontsertide sari, mis toimus G8 riikides ja Lõuna-Aafrikas. 2002. aastal valiti Geldof rahvaküsitluse tulemusena 100 väljapaistvaima briti hulka, hoolimata sellest, et ta on iirlane.[29]

2005. aastal pöördus Geldof muusika juurde tagasi ja andis välja oma sooloalbumite kogumiku "Great Songs of Indifference – The Anthology 1986 – 2001".[30] Pärast seda läks ta kontserditurneele. 2006. aasta juulis läks Geldof kontserti andma Milano Arena Civica staadionile, kuhu mahub 12 000 inimest. Selgus, et korraldajad ei olnud pileteid vabamüüki pannud ja kohale oli tulnud 45 pealtvaatajat. Geldof keeldus lavale minemast, kuid jagas selle asemel fännidele autogramme.[31]

Heategevus

[muuda | muuda lähteteksti]

Bob Geldofi esimene suurem heategevuslik ülesastumine toimus 1981. aasta septembris, kui ta osales Amnesty Internationali heategevusetendusel "The Secret Policemen's Other Ball" ja esitas sooloversiooni laulust "I Don't Like Mondays".[32] Sellega külvati seeme viljakasse pinda ning alguse sai Geldofi tegevus ühiskonnaaktivistina.

Band Aid

[muuda | muuda lähteteksti]

1984. aastal reageeris Geldof BBC uudisele Etioopia näljahäda kohta,[33] kutsudes popmuusikuid üles midagi ette võtma. Raha kogumiseks kirjutas ta koos Ultravoxi liikme Midge Urega laulu "Do They Know It's Christmas?". Laul salvestati paljude artistide ühislauluna, laulu esitajaid hakati koos nimetama Band Aidiks.[34]

Esimese nädala jooksul sai sellest kõige kiiremini müüdud singel Suurbritannia ajaloos. Läbimüügiga üle kolme miljoni eksemplari sai sellest Suurbritannias tolleks ajaks enim müüdud singel, seda tiitlit hoiti peaaegu 13 aastat.[35] Lisaks oli singel suur hitt USA-s, jõudes 13. kohale Billboard Hot 100 edetabelis. Singli müügiga koguti 14 miljonit USA dollarit.[36]

1989. ja 2004. aastal lindistati uued versioonid laulust "Do They Know It's Christmas?". 2014. aastal kutsuti ellu Band Aid 30 ja salvestati heategevusliku singli kaasajastatud versioon, millega koguti raha Ebola viirushaiguse ohvrite ravimiseks Lääne-Aafrikas.[37]

"Live Aid"

[muuda | muuda lähteteksti]

Saanud parema ülevaate Aafrika olukorrast, mõistis Geldof, et olukord on vilets põhiliselt seetõttu, et riigid maksavad tagasi Euroopa rikaste riikide pankadelt võetud laene. Iga abiks annetatud naela kohta tuli kümme korda rohkem võla katteks ära maksta. Sai selgeks, et ühest laulust ei piisa.

13. juulil 1985 toimus Bob Geldofi, Midge Ure, Harvey Goldsmithi ja Bill Grahami korraldatud kontsert "Live Aid" – tohutu üritus, mis toimus ühel ajal Londoni Wembley Staadionil ja John F. Kennedy staadionil Philadelphias. Tänu BBC enneolematule otsusele vabastada oma eetrikava 16-tunnise rokk-kontserdi jaoks, kanti üritust otsesaatena üle Suurbritannia televisioonis ja raadios.[38]

See oli üks monumentaalsemaid lavasõusid maailmas, kus astusid üles tolle aja suurimad staarid: Queen, Madonna, Status Quo, Sting, U2, Elton John, Paul McCartney, Tina Turner, Paul Young, Dire Straits, David Bowie, Black Sabbath, Bryan Adams, The Beach Boys, Eric Clapton, Tom Petty, Santana jpt.[39] Phil Collins lendas Concorde'iga üle Atlandi ookeani, et esineda samal päeval nii Londonis kui ka Philadelphias.[40]

Ülekande ajal ärgitas Geldof inimesi raha annetama, šokeerides neid terava kõnepruugi ja vandesõnadega. Rusikaga lauale lüües käskis ta neil jätta vähemalt ühel õhtul pubisse minemata ja kodus kontserti vaadata. Pärast tema emotsionaalset esinemist suurenesid annetuste summad kolmesaja naela võrra sekundis.[41]

"Live Aidi" abil koguti Etioopia näljahäda leevendamiseks 150 miljonit naela. Tunnustusena Aafrika heaks tehtud töö eest löödi 34-aastane Bob Geldof rüütliks.[42]

Aafrika Komisjon

[muuda | muuda lähteteksti]

2004. aasta jaanuaris Aafrikas sõpra külastades jõudis Bob Geldof arusaamisele, et sealseid elanikke ähvardab endiselt näljahäda. Ta helistas Addis Abebast Briti peaministrile Tony Blairile, kes olevat palunud tal maha rahuneda ja tema juurest läbi tulla, kui ta Londonis tagasi on.

Selle kohtumise tulemusena loodi Aafrika komisjon.[43] Tony Blair kutsus kokku 17 komisjoni liiget, kelle hulka kuulub ka Geldof.[44] Enamik liikmetest on pärit Aafrikast, paljud neist võimul olevad poliitikud. Korraldati aastane uuring Aafrika probleemide kohta ja jõuti järeldusele, et Aafrika saab muutuda parendades riikide valitsemist ja võideldes korruptsiooniga ning rikkam osa maailmast peab seda muudatust igati toetama. See tähendas abiraha kahekordistamist, võlgade tühistamist ja kaubandusreeglite muutmist. Komisjon koostas üksikasjaliku tegevusplaani. Lobitöö eesmärgil korraldas Geldof kaheksa samaaegset kontserti maailma eri paikades, et survestada G8 riike. Kontserdisarja nimeks sai "Live 8". Komisjoni soovitustest sai hiljem G8 Aafrika võla- ja abipaketi aluskava.

"Live 8"

[muuda | muuda lähteteksti]

31. märtsil 2005 kuulutasid Geldof ja Midge Ure välja "Live 8" projekti, mille eesmärk oli teavitada üldsust Aafrikat rõhuvast koormast, mille moodustasid valitsuste võlad, kaubandustõkked, nälg ja AIDS. 2. juulil 2005 toimus kümme kontserti viies tööstusriikide suuremas linnas, kus astusid üles eri stiile viljelevad muusikud maailma eri paigust. Rahvarohked kontserdid toimusid Londonis, Pariisis, Berliinis, Roomas, Philadelphias, Barries, Johannesburgis, Moskvas, Cornwallis ja Tokyos.[45]

Need tasuta kontserdid toimusid neli päeva enne G8 liidrite kohtumist Gleneaglesi hotellis Šotimaal.[46] Esinesid maailma suurimad tähed: Coldplay, Annie Lennox, Pink Floyd,[47] Elton John, Madonna, Mariah Carey, Paul McCartney, Robbie Williams, Snoop Dog, Sting, U2, Andrea Bocelli, Shakira, Green Day, Laura Pausini, Black Eyed Peas, Bon Jovi, Def Leppard, Linkin Park, Stevie Wonder, Bryan Adams, Bjork, Pet Shop Boys jpt. Konferansjeedena astusid üles Will Smith, Salma Hayek, Natalie Portman, Dan Aykroyd jt.[48]

Aafrika Arengu Kolleegium

[muuda | muuda lähteteksti]

Aafrika Arengu Kolleegiumi (APP) on kümnest silmapaistvast isikust koosnev rühm, mis tegeleb Aafrika õiglase ja jätkusuutliku arengu propageerimisega kõige kõrgemal tasemel. Geldof on selle kolleegiumi liige. Igal aastal avaldab kolleegium Aafrika arengu aruande, kus tuuakse välja kiiret tähelepanu nõudvad teemad ja esitatakse tegevuskava.[49]

ONE-kampaania ja DATA

[muuda | muuda lähteteksti]

Bob Geldof tegi tihedat koostööd 2002. aastal Bono loodud organisatsiooniga DATA (Debt, AIDS, Trade, Africa), et propageerida kaubavahetust Aafrika arengumaadega ning nende riikide võlakergendust ja abi AIDS-i vastu võitlemisel. 2008. aastal liitus see organisatsioon ONE-kampaaniaga, kus Geldof lisaks mitmele muule heategevusettevõtmisele samuti tegutseb.[50]

Tunnustus

[muuda | muuda lähteteksti]

Kuninganna Elizabeth II lõi 1986. aastal Geldofi rüütliks.[51] Geldof on saanud ka rahupooldaja (Man of Peace) auhinna, mis antakse inimestele, kes on andnud rahvusvaheliselt väljapaistva panuse sotsiaalse õigluse ja rahu tagamisse.[52]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ [1] The Jerusalem Post 22.03.2011
  2. ↑ [2] The National 10.04.2014
  3. ↑ [3] The Georgia Straight
  4. ↑ [4] IMDb
  5. ↑ [5] The National Vintage Wedding Fair
  6. ↑ [6] YouTube
  7. ↑ [7] BBS NEWS 10.03.1999
  8. ↑ [8] groupcall
  9. ↑ [9] bio.
  10. ↑ [10] P4p
  11. ↑ [11] Mail Online 24.10.2014
  12. ↑ [12] Mail Online 09.03.2015
  13. ↑ [13] The Telegraph 16.05.2012
  14. ↑ Sarah McCann. Bob Geldof wife: when was he married to Paula Yates, who is Jeanne Marine and how many children does he have? National World, 14.03.2023.
  15. ↑ [14] punk77
  16. ↑ [15] YouTube
  17. ↑ [16] YouTube
  18. ↑ [17] Daily News 03.11.2003
  19. ↑ [18] YouTube
  20. ↑ [19] Irish Examiner 23.02.2013
  21. ↑ [20] Joseph O'Connor
  22. ↑ [21] amazon
  23. ↑ [22] YouTube
  24. ↑ [23] YouTube
  25. ↑ [24] Official Charts
  26. ↑ [25] YouTube
  27. ↑ [26] YouTube
  28. ↑ [27] Independent 29.07.2006
  29. ↑ [28] BBC NEWS 21.08.2002
  30. ↑ [29] Discography Bob Geldof
  31. ↑ [30] The Guardian 24.07.2006
  32. ↑ [31] IMDb
  33. ↑ [32] YouTube
  34. ↑ [33] YouTube
  35. ↑ [34] about entertainement
  36. ↑ [35] CBC News 10.11.2014
  37. ↑ [36][alaline kõdulink] billboard 24.11.2014
  38. ↑ [37] Unofficial Live Aid site
  39. ↑ [38] IMDb
  40. ↑ [39] YouTube
  41. ↑ [40] BBC Home
  42. ↑ [41] Bob Geldofi ametlik veebileht
  43. ↑ [42] BBC NEWS 26.02.2004
  44. ↑ [43] COMMISSION FOR AFRICA
  45. ↑ [44] Live 8
  46. ↑ [45] The Guardian 02.03.2013
  47. ↑ [46] YouTube
  48. ↑ [47] Live 8
  49. ↑ [48] Africa Progress Panel
  50. ↑ [49] ONE
  51. ↑ [50] BBC News 04.01.2005
  52. ↑ [51] BBC NEWS 24.11.2005

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Bob_Geldof&oldid=6724274"
pFad - Phonifier reborn

Pfad - The Proxy pFad of © 2024 Garber Painting. All rights reserved.

Note: This service is not intended for secure transactions such as banking, social media, email, or purchasing. Use at your own risk. We assume no liability whatsoever for broken pages.


Alternative Proxies:

Alternative Proxy

pFad Proxy

pFad v3 Proxy

pFad v4 Proxy