Carl Frederik Aagaard

Peter Most. C. F. Aagaardi foto. Kuninglik Raamatukogu, Kopenhaagen

Vilhelm Tillge. C. F. Aagaardi foto. Kuninglik Raamatukogu, Kopenhaagen

Carl Frederik Aagaard (29. jaanuar 1833 Odense – 2. november 1895 Kopenhaagen) oli taani maalikunstnik.

Tema vanemad olid kingseppmeister ja matusekorraldaja Ole Pedersen Aagaard (1792–1865) ja Anna Ursula Thrane, keda hüüti emapoolse vanaisa (1794–1872) järgi Winchleriks.

Kõigepealt õppis ta Odenses maalermeistriks. Et ta tahtis saada kunstnikuks, läks ta Kopenhaagenisse, kus tema vend Johan Peter Aagaard (1818–1879) töötas puugraveerijana, ning õppis tema juures graveerijaks. Samal ajal õppis ta dekoratsioonimaalija Georg Christian Hilkeri juures. Ta astus 19-aastaselt Kuninglikku Kaunite Kunstide Akadeemiasse, kus ta õppis P. C. Skovgaardi käe all maastikumaalijaks. Õpetaja oli Aagaardi tehniliste oskustega väga rahul ning avaldas Aagaardi sõnul talle suurimat mõju. Maastikumaalist sai tema põhiala.

Koos vennaga töötas Karl Frederik algul graveerijana, hiljem sai temast Hilkeri assistent. Dekoratsioonimaalis oli tal hiljemgi väljapaistvaid saavutusi. Koos Hilkeriga dekoreeris ta Põllumajanduskõrgkooli ja Kopenhaageni ülikooli vestibüüli; viimase ta hiljem restaureeris. Koos Heinrich Hanseniga maalis ta Wilhelm Marstrandi piltide ümbrust Roskilde toomkiriku Christian IV kabelis. Iseseisvalt dekoreeris ta muu hulgas Studenterforeningeni, Frijsenborgi, Dagmarteatreti saali ja Nationali kontserdisaali.

Aastal 1857 olid Aagaardi tööd esimest korda väljas ühel ühisnäitusel. Need olid väga menukad.

Aastatel 1869 tegi Aagaard pika reisi Šveitsi ja Saksamaale ning 1870–1871 ja 1875–1876 Itaaliasse. Nendelt reisidelt tõi ta kaasa palju visandeid, mille järgi ta hiljem ateljees maalis õlimaalid. Üks näiteid on suur maal "Väljavaade teatrist Taorminas" (kuulus kammerhärra Treschowile). Reisil tegi ta ka dekoratsioonimaale, sealhulgas Pompeis. Aagaardi motiivid on mitmekesised: "Šveitsi mägimaastik" (kuulub Taani monarhile), "Metsajärv Hellebækis", "Møns Klint" säravas päikesevalguses, "Ähvardav äikesetorm", pilvine taevas kuuvalguses.

Akadeemikuna aastast 1874 juhtis ta koos Vilhelm Kyhniga vastuseisu Ferdinand Meldahli ettepanekule anda näitustel esinevatele kunstnikele suurem mõju. Aastal 1892 sai Aagaard professori tiitli.

Karl Frederik Aagaardist sai Taani looduse (metsade ja põldude) tunnustatud maalija.

Stockholmis Rahvusmuuseumis on üks tema kevadmaastik 1882. aastast.

Aagaard maeti Holmeni kalmistule.

Tunnustus

1857 Neuhauseni auhind maali "Fritvoxende Markblomster" eest
1865 Sødringi ergutusauhind suure maastikumaali "Efteraarsmorgen i Dyrehaven" eest, mille ostis Den Kongelige Malerisamling
1874 akadeemik
1879 Dannebrogi ordu rüütel
1892 professori tiitel

Isiklikku

1858. aastal abiellus ta viiuldaja Pierre Theodore Pio ja Hansine Vilhelmine Thomseni tütre Anna Emile Eline Pioga.

Aagaard elas Kopenhaagenis Rosenvængeti asumi Østerbro linnaosas villas Rosenvængets Allé 46, mille ta laskis projekteerida arhitekt Vilhelm Dahlerupil 1875. aastal. Maja ette seadis arhitekt vanad piirikivid Kuninglikust Teatrist. Maja võeti 1977. aastal kaitse alla.