DAB-raadio
DAB (lühend ingliskeelsest nimetusest Digital Audio Brodcasting) on digitaalse raadioringhäälingu standard.
DAB-süsteemi traktis edastatakse signaalid digitaalselt kodeeritud kujul alates saatja stuudiost kuni vastuvõtja helisagedusvõimendini (mis võib samuti olla digitaalne). Digitaalsaatja ühel 1,5 MHz laiusel kanalil saab üle kanda mitu programmi koos lisaandmetega. Kõik ühe saatevõrgu saatjad võivad töötada ühel ja samal raadiosagedusel. Saatjate levialade kattuvates piirkondades eri saatjate signaalid liituvad (mitte ei põhjusta signaalide vaibumist nagu analoogülekande korral). Samamoodi liidetakse dekodeerimisel peegeldunud signaalid põhisignaaliga, nii et peegeldused tugevdavad vastuvõetavat signaali.
Ajaloost
[muuda | muuda lähteteksti]Digitaalse raadioringhäälingu süsteemi DAB väljatöötamine algas Euroopas 1987. aastal ja süsteem standarditi 1995. aastal (USA-s on kasutusel teistsugused digitaalsüsteemid: XM (satelliidil), Sirius (satelliidil), HD Radio).
| Riik | Vastuvõtuala 2018 (% rahvastikust) |
|---|---|
| Norra | 99,7 |
| Šveits | 99,5 |
| Taani | 98 |
| Saksamaa | 98 |
| Inglismaa | 97,3 |
| Belgia | 95 |
| Holland | 95 |
| Itaalia | 80 |
| Austria | 65 |
| Hispaania | 20 |
| Prantsusmaa | 19 |
Esialgu nägi Euroopa Komisjon ette, et Euroopa Liidu riikides peab üleminek analoogringhäälingult digitaalsele toimuma hiljemalt 2012. aastal. Televisiooniringhäälingus see nii toimuski (vt digitaaltelevisioon), kuid raadioringhäälingu üleminek DAB-süsteemile toimub aeglaselt.
Euroopa riikides leiab süsteem kasutamist peamiselt Kesk- ja Lääne-Euroopas; Ida-Euroopas, ka näiteks Poolas ning Skandinaavias Rootsis ja Norras. Mõnes riigis on DAB-vastuvõtt võimalik vaid regiooniti. 2018. aastal on DAB-süsteem kas pidevas kasutuses või katsetamisel rohkem kui 40 riigis.[1]
2000. aasta märtsis alustas Tallinna Teletornis tööd DAB katsesaatja, mis edastas nelja Eesti Raadio programmi.[2] Katsetused lõpetati 2005. aastal, sest digitaalse signaali vastuvõtjaid oli väga vähe. ERR arengukavas 2018–2021 lubatakse 2018. aastal alustada Tallinna piirkonnas kõigi raadioprogrammide edastamist DAB+ süsteemis.[3] Hilisemates arengukavades digitaalset raadioedastust ei mainita.
Novembris 2022 alustas Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet konsultatsioone digitaalraadio teise põlvkonna DAB+ katsesaadete alustamise kohta. Kokku lepiti 9 kuud kestev testperiood, mis algab 28. novembril 2022 Tallinna Teletornist. Aprillis 2023 töötasid Levira Tallinna, Pehka ja Koeru DAB+ saatjad, mis edastasid 14 programmi. [4] 2023. aasta aprilli viimastel päevadel alustas DAB+ saateid Duo Media Networks Tartus ja Pärnus, edastades üheksat programmi.
Lätis alustati DAB+ programmi edastamist 2016. aasta detsembris. Programm oli kuulatav 60% rahvastikust. Katsesaated kestsid aasta, aastani 2023 ei ole kavas neid jätkata.[5]
Norra otsustas analoograadiost täiesti loobuda. Analoogsaatjate väljalülitamist alustati jaanuaris 2017 ja lõpetati 13. detsembril 2017. Analooglevisse jäid vaid väiksemad raadiojaamad ja kogukonnaraadiod.[6] Allesjäänud kanalid peaksid analoogsaated lõpetama viis aastat hiljem.[6]
Edastustehnika
[muuda | muuda lähteteksti]Stuudiost väljuvad andmed kõigepealt säästkodeeritakse (digiteeritakse ja tihendatakse) menetlusel, mis kannab nimetust MUSICAM ja moodustab osa MPEG-standardist (MPEG-1 Audio, Layer 2). Seejuures on võimalik valida andmekiirust (ribalaiust) vahemikus 32–256 kbit/s. Näiteks pakkimisel väärtuseni 192 kbit/s väheneb andmemaht umbes 7-kordselt. Edasiarendatud süsteemis DAB+ rakendatakse AAC-kodeerimist, mis annab sama tihenduse juures parema helikvaliteedi. Sama helikvaliteeti säilitades on võimalik suurendada programmide arv multipleksis 6-lt 12-ni.
Koos raadioprogrammiga edastatakse ka selle juurde kuuluvad tekstandmed, nt muusikapala ja esitaja nimi, samuti mitmesugust multimeediainfot.
Raadioprogrammidest ja andmeplokkidest koosneva multiplekssignaali raadioülekanne toimub allkandesagedustel, mille arv 1,5 MHz laiuses ribas ulatub 1536-ni. Niiviisi osutuvad edastatavad andmed lõikude kaupa nii sageduseti kui ka ajaliselt hajutatuks. Saatjas lisatakse ka veakorrigeerimisbitid. Need toimingud on tarvilikud ülekandmisel lisanduvate elektromagnethäirete ja peegelduste mõju minimeerimiseks.
Peegeldunud signaalid läbivad vastuvõtjani jõudmiseks pikema tee ja saabuvad seetõttu teatud viivitusega. Nende kaasamiseks pikendatakse ülekantavate otsesignaaliplokkide pikkust perioodiliselt nn kaitseintervalli võrra, mille kestel jõuavad pärale vastavad peegeldunud signaalielemendid. Seejärel liidab vastuvõtja dekooder need signaalikomponendid ühisfaasiliselt ja taastab korrigeerimisbitte kasutades digitaalsignaali esialgse kuju.
DAB-saatjatele on ette nähtud televisiooni meeterlaineriba VHF 3 (174–267 MHz, Euroopas peamiselt 12. kanal) ja ka L-sagedusriba (1452–1492 MHz, 9 kanalit).[7]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Allikad
[muuda | muuda lähteteksti]- Lembit Abo. Koduelektroonika käsiraamat. Tallinn, 2007. Lk 48–50
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ [1] WorldDAB Q2 2018 Infographic. (PDF)
- ↑ [2] Kaupo Nõlvak. Telekommunikatsiooni alused. Raadio ajalugu Eestis.
- ↑ "Eesti Rahvusringhäälingu arengukava 2018-2021" (PDF). err.ee.
- ↑ "Digilevi info".
- ↑ "Latvia". WorldDAB.org. 22.01.2018. Vaadatud 29.01.2021.
- ↑ 6,0 6,1 "Norway". WorldDAB.org. 29.04.2020. Vaadatud 29.01.2021.
- ↑ "Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 26.10.2017 määrus nr 54 "Eesti raadiosagedusplaan"". Riigi Teataja. 26.10.2017. Vaadatud 29.01.2021.