Departemang (Prantsusmaa)
 | See artikkel vajab toimetamist. (September 2013) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Departemang (prantsuse département) on Prantsusmaa haldusjaotuses üks kolmest valitsemise tasemest allpool riiklikku taset (territoriaalsed kollektiivsused), piirkondade ja valdade vahel. Prantsusmaa emamaal on 96 departemangu ja ülemeredepartemange on 5, mida liigitatakse ka piirkondadeks. Departemangud jagunevad edasi 342 ringkonnaks, mis jagunevad kantoniteks; viimased kaks ei oma autonoomiat ja neid kasutatakse avalike teenuste ja mõnikord valimiste organiseerimisel.
Prantsusmaa departemange haldavad valitud üldkogud (conseil général) ja nende presidendid, kelle vastutuse peamise valdkonna moodustavad arvukate sotsiaalsete ja hoolekandetoetuste, keskkoolide (collège) ehitiste ja tehnilise personali, kohalike teede ning kooli- ja maabusside ja kohaliku omavalitsuse infrastruktuuride koostöö juhtimine. Riigi halduse kohalikud teenused on traditsiooniliselt organiseeritud departemangutasemel, kus prefekt esindab valitsust; siiski on piirkonnad saanud selles osas tähtsust alates 2000. aastatest, kus mõned departemangutaseme teenused on läinud piirkonnataseme teenusteks.
Departemangud loodi 1791. aastal, kui Ancien Régime'i provintside ratsionaalne asendamine rahvusliku ühtsuse tugevdamise eesmärgil; peaaegu kõik neist nimetati seetõttu jõgede, mägede või rannikute järgi, mitte ajalooliste või kultuuriliste territooriumide järgi, erinevalt piirkondadest, ja mõned neist on üldiselt tuntud nende kahekohalise sihtnumbri järgi, mida kuni viimase ajani kasutati kõigil mootorsõidukite numbrimärkidel. Need innustasid sarnaseid jaotusi paljudes Prantsusmaa endistes kolooniates.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Prantsusmaa territoriaalne areng
Esimesed Prantsuse territoriaalsed departemangud pakuti aastal 1665 välja Marc-René d'Argensoni poolt haldusküsimuste teenindamiseks puhtalt sildade ja maanteede infrastruktuuri haldamisel.
Enne Prantsuse revolutsiooni sai Prantsusmaa territooriume järk-järgult mitmesuguste sõltumatute üksuste annekteerimise kaudu. Ancien Régime'i ajal oli see organiseeritud provintsideks. Revolutsiooni kestel need kaotati, osalt selleks, et nõrgendada vanu truudussidemeid.
Kaasaegsed departemangud, kui mitmeotstarbelised valitsemisüksused, loodi provintside asemele 4. märtsil 1790 Asutava Rahvuskogu poolt, mida see pidas palju ratsionaalsemaks struktuuriks. Nende piirid teenisid kahte eesmärki:
- Piirid valiti teadlikult Prantsusmaa ajalooliste piirkondade lõhkumiseks püüdega kaotada kultuurilised erinevused ja ehitada palju ühtsem rahvas.
- Piirid olid seatud nii, et iga asustus maal oli päevase ratsasõidu kaugusel departemangu pealinnast. See oli turvalisuse pärast, mõeldud hoidma kogu riigi territooriumi tiheda kontrolli all. See meede oli otseselt innustatud Suure terrori poolt, mille ajal kaotas valitsus kontrolli paljude maapiirkondade üle valitsuskeskustest kaugemal.
Vanadest nimedest hoiduti uute departemangude nimetamisel hoolikalt. Enamik nimetati piirkonna peamise jõe või muu loodusobjekti järgi. Isegi Pariis oli Seine'i departemangus.
Departemangude arv, algselt 83, suurenes 1809. aastaks 130-ni, kui vabariik ja keisririik omandasid territooriume. Pärast Napoleoni kaotusi aastatel 1814–1815 andis Viini kongress Prantsusmaale tagasi tema sõjaeelse suuruse; departemangude arvu vähendati 86-ni, kui kolm algset departemangu jagati. Aastal 1860 omandas Prantsusmaa Nice'i krahvkonna ja Savoia, mis viis kolme uue departemangu loomiseni. Kaks tehti uuest Savoia territooriumist, samas Alpes-Maritimesi departemang loodi Nice'ist ja osast Vari departemangust. 89 departemangule anti numbrid vastavalt nende tähestikulisele järjekorrale.
Moselle'i ja Bas-Rhini departemang ning enamik Haut-Rhini departemangust loovutati Saksa keisririigile 1871. aastal pärast Prantsusmaa kaotust Prantsuse-Preisi sõjas. Väike osa Haut-Rhini departemangust jäi siiski Prantsusmaale ja nimetati Belforti territooriumi departemanguks. Kui Prantsusmaa sai loovutatud departemangud pärast esimest maailmasõda tagasi, ei taasühendatud Belforti departemangu Haut-Rhini departemanguga. 1922. aastal sai sellest Prantsusmaa 90. departemang.
Île-de-France'i reorganiseerimine (1968) ja Korsika jaotamine (1975) andis veel kuus departemangu, tehes koguarvuks 96. Arvates juurde viis ülemeredepartemangu (Prantsuse Guajaana, Guadeloupe, Martinique, Réunion ja Mayotte), on koguarvuks 101 departemangu. Aastal 2011 sai 101. departemanguks ülemerekollektiivsus Mayotte.
Üldiseloomustus
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Prantsusmaa haldusjaotus
- Pikemalt artiklis Prantsusmaa departemangude loend ravastiku arvu järgi
Departemangu valitsuse asukoht on tuntud kui prefektuur (préfecture) või chef-lieu de département ja on üldiselt mõningase tähtsusega linn umbes departemangu geograafilises keskpunktis. See määrati vastavalt ajale, mis kulus ratsa reisiks departemangu piirialadelt. Eesmärk oli, et prefektuur peab olema ratsa kättesaadav igast linnast departemangus 24 tunni sees. Prefektuur ei ole tingimata suurim linn departemangus; näiteks Saône-et-Loire'i departemangus on pealinn Mâcon, kuid suurim linn on Chalon-sur-Saône. Departemangud on jagatud üheks või mitmeks ringkonnaks. Ringkonna pealinna kutsutakse alamprefektuuriks (sous-préfecture) või chef-lieu d'arrondissement.
Iga departemangu haldab üldkogu (conseil général), mis valitakse kuueks aastaks üldistel valimistel, kus üldkogu president on departemangu juhataja. Enne 1982. aastat oli departemangu juhataja prefekt (préfet), kes esindab Prantsusmaa valitsust igas departemangus ja nimetatakse Prantsusmaa presidendi poolt. Prefekti abistavad üks või mitu alamprefekti (sous-préfet), kes asuvad departemangu alamprefektuurides.
Departemangud on edasi jaotatud valdadeks, mida valitsevad valla volikogud. Aastal 1999 oli Prantsusmaal 36 779 valda. Ülemereterritooriumidel mängivad mõned vallad rolli departemangu tasemel. Riigi pealinn Pariis on nii vald kui ka departemang.
Mandri-Prantsusmaal (Prantsusmaa emamaa, väljaarvatud Korsika) on departemangu mediaanpindala 5965 km². 2001. aasta rahvaloenduse järgi oli departemangu mediaanrahvaarv Mandri-Prantsusmaal 511 012 asukat. Enamuse departemangude pindala on 4000 ja 8000 km² vahel ning rahvaarv on 320 000 ja 1 miljoni vahel. Pindalalt suurim on Gironde'i departemang (10 000 km²), samas väikseim on Pariis (105 km²). Kõige rahvarikkam on Nordi departemang (2 550 000) ja rahvavaeseim on Lozère'i departemang (74 000).
Departemangud on nummerdatud: nende kahekohalised numbrid esinevad sihtnumbrites, INSEE koodides (sealhulgas "sotsiaalkindlustuse numbrid") ja sõidukite numbrimärkides. Algul vastasid numbrid departemangude nimede tähestikulisele järjekorrale, kuid mitmed on oma nimesid muutnud, nii pole vastavus enam täpne. Korsika jaoks ei ole enam numbrit 20, vaid selle asemel on 2A ja 2B. Korsika sihtnumbrid või aadressid mõlemas departemangus algavad siiski 20-ga. Kahekohalist koodi "98" kasutatakse Monaco poolt. Koos ISO 3166-1 alpha-2 maakoodiga FR moodustavad numbrid ISO 3166-2 riigi alljaotuste koodid emamaa departemangudele. Ülemeredepartemangud kasutavad kolme numbrit, näiteks 971 Guadeloupe jaoks (vaata tabel allpool).
Parteipoliitilised eelistused
[muuda | muuda lähteteksti]Neid kaarte ei saa kasutada kui kasulikke vahendeid valijate eelistuste kohta, kuna üldkogud valitakse kahevoorulises süsteemis, mis järsult piirab äärmuslaste võimalusi, niikaua, kui neid ei toeta ühes kahest voorust mõõdukas partei. Pärast 1992. aasta valimisi omasid vasakpoolsed enamust vaid 21 departemangus 100-st; pärast 2011. aasta valimisi domineerisid vasakpoolsed 61 departemangus 100-st (Mayotte sai departemanguks alles pärast valimisi).
-
Erinevate departemangude üldkogu presidentide parteiline kuuluvus 1998. aasta kantonaalvalimistel. -
Erinevate departemangude üldkogu presidentide parteiline kuuluvus 2001. aasta valimistel. -
Erinevate departemangude üldkogu presidentide parteiline kuuluvus 2004. aasta valimistel. -
Erinevate departemangude üldkogu presidentide parteiline kuuluvus 2008. aasta valimistel. -
Erinevate departemangude üldkogu presidentide parteiline kuuluvus 2011. aasta valimistel.
Erakondade võti:
- Divers Centre – Sõltumatud tsentristid või Demokraatlik liikumine (Mouvement démocrate)
- Divers Droite (DVD) – Sõltumatud konservatiivid
- Divers Gauche (DVG) – Sõltumatud vasaku tiiva poliitikud
- MPF – Liikumine Prantsusmaa eest (Mouvement pour la France) (parempoolsed)
- Nouveau centre – Uued tsentristid (tsentristid või paremtsentristid)
- PCF – Prantsuse Kommunistlik Partei (Parti communiste français)
- PRG – Radikaalne vasakpartei (Parti radical de gauche)
- PS – Sotsialistlik partei (Parti socialiste)
- UDF – Ühendus Prantsuse Demokraatia eest (Union pour la démocratie française), sellele järgnes Demokraatlik liikumine
- UMP – Rahvaliikumise liit (Union pour un mouvement populaire)
Tulevik
[muuda | muuda lähteteksti]Kohaliku omavalitsuse ühe või mitme taseme eemaldamist on arutatud juba aastaid, eelkõige võimalust kaotada departemangude tase. Rahvaliikumise liidu eestkõneleja Frédéric Lefebvre ütles detsembris 2008, et departemangude kokkusulamine piirkondadega oli küsimus, mis tuli lahendada kiiresti. See lükati varsti tagasi kohalike omavalitsuste reformi komitee, tuntud kui Balladuri komitee, liikmete Édouard Balladuri ja Gérard Longuet' poolt.
Jaanuaris 2008 soovitas komisjon Prantsusmaa arengu vabastamiseks, tuntud kui Attali komisjon, et valitsemise departemangude tase tuleks kaotada kümne aastaga.
Sellest hoolimata ei säilitanud Balladuri komitee seda ettepanekut ja ei toetanud departemangude kaotamist, vaid lihtsalt "soodustas departemangude vabatahtlikku ühinemist", mida soovitas ka piirkondadele, eesmärgiga alandada viimaste arvu viieteistkümneni. See komitee toetab hoopis kantonite vähendamist.
Kaardid ja tabelid
[muuda | muuda lähteteksti]Praegused departemangud
[muuda | muuda lähteteksti]Kõigil departemangudel on vapp, millega neid tavaliselt seostatakse, kuid mitte kõik ei ole ametlikult tunnustatud või kasutusel. Mõnes departemangus neid kasutatakse, kuid teistes kasutatakse palju kaasaegsemat embleemi. Riigi valitsus ise ei oma vappi, tõrjudes tagasi aristokraatlikku päritolu heraldika, ja seda on järginud paljude departemangude valitsused.
Endised departemangud
[muuda | muuda lähteteksti]Endised departemangud praegusel Prantsusmaa territooriumil
[muuda | muuda lähteteksti]| Departemang | Prefektuur | Olemasolu kuupäevad | |
|---|---|---|---|
| Rhône-et-Loire | Lyon | 1790–1793 | Jagati Rhône'iks ja Loire'iks 12. augustil 1793. |
| Korsika | Bastia | 1790–1793 | Jagati Goloks ja Liamone'iks. |
| Golo | Bastia | 1793–1811 | Taasühendati Liamone'iga Korsikaks. |
| Liamone | Ajaccio | 1793–1811 | Taasühendati Gologa Korsika. |
| Mont-Blanc | Chambéry | 1792–1815 | Moodustati Savoia hertsogkonna osast, mis oli Piemonte-Sardiinia kuningriigi territoorium ja tagastati Piemonte-Sardiiniale pärast Napoleoni kaotust. Departemang vastas ligikaudu tänapäeva Prantsuse departemangudele Savoia ja Haute-Savoie. |
| Léman | Genf | 1798–1814 | Moodustati, kui Genfi Vabariik annekteeriti Prantsuse esimesse keisririiki. Lémanist sai Šveitsi kanton Genfi Vabariik ja Kanton. Departemang vastas tänapäeva Šveitsi kantonile ja tänapäeva Prantsuse departemangude Aini ja Haute-Savoie osadele. |
| Meurthe | Nancy | 1790–1871 | Meurthe lõpetas eksisteerimise pärast Alsace-Lorraine'i annekteerimist Saksa keisririigi poolt aastal 1871 ja seda ei taasloodud pärast provintsi tagastamist Prantsusmaale Versailles' rahuga. |
| Seine | Pariis | 1790–1967 | 1. jaanuaril 1968 jagati Seine neljaks uueks departemanguks: Pariis, Hauts-de-Seine, Seine-Saint-Denis ja Val-de-Marne (viimane liidendas ka väikese osa Seine-et-Oise'i territooriumist). |
| Seine-et-Oise | Versailles | 1790–1967 | 1. jaanuaril 1968 jagati Seine-et-Oise neljaks uueks departemanguks: Yvelines, Val-d'Oise, Essonne, Val-de-Marne (viimane koosnes suuresti Seine'i territooriumist). |
| Korsika | Ajaccio | 1811–1975 | 15. septembril 1975 jagati Korsika kaheks, Corse-du-Sud ja Haute-Corse. |
| Saint-Pierre ja Miquelon | Saint-Pierre | 1976–1985 | Saint-Pierre ja Miquelon oli ülemeredepartemang aastast 1976, kuni sellest sai 11. juunil 1985 ülemerekollektiivsus. |
Prantsuse Alžeeria departemangud
[muuda | muuda lähteteksti]
Erinevalt ülejäänud prantslaste kontrollitavast Aafrikast oli Alžeeria ametlikult Prantsusmaaga liidendatud aastast 1848 kuni selle iseseisvumiseni aastal 1962.
|
|
Endiste Prantsuse kolooniate departemangud
[muuda | muuda lähteteksti]| Departemang | Tänapäeval | Eksisteeris |
|---|---|---|
| Département du Sud | Hispaniola (Dominikaani Vabariik ja Haiti) |
1795–1800 |
| Département de l'Inganne (Enamasti Dominikaani Vabariigis) | 1795–1800 | |
| Département du Nord | 1795–1800 | |
| Département de l'Ouest | 1795–1800 | |
| Département de Samana (Dominikaani Vabariigis) | 1795–1800 | |
| Sainte-Lucie | Saint Lucia, Tobago | 1795–1800 |
| Île de France | Mauritius, Rodrigues, Seišellid | 1795–1800 |
| Indes-Orientales | Puducherry, Karaikal, Yanam, Mahé ja Chandannagar | 1795–1800 |
Napoleoni impeeriumi departemangud Euroopas
[muuda | muuda lähteteksti]Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni impeeriumi ajal Prantsusmaa poolt vallutatud territooriumidel, mis pole enam Prantsusmaa osa, oli arvukalt departemange:
| Departemang | Prefektuur (Prantsuse nimi) |
Prefektuur (Eesti vaste) |
Tänapäeval[b 1] | Omal ajal[b 2] | Eksisteeris |
|---|---|---|---|---|---|
| Mont-Terrible | Porrentruy | Šveits | Saksa-Rooma riik: | 1793–1800 | |
| Corcyre | Corfou | Korfu | Kreeka | Veneetsia vabariik[b 4] | 1797–1799 |
| Ithaque | Argostoli | 1797–1798 | |||
| Mer-Égée | Zante | Zákynthos | 1797–1798 | ||
| Dyle | Bruxelles | Brüssel | Belgia | Austria Madalmaad: | 1795–1814 |
| Escaut | Gand | Gent | Belgia Holland |
Austria Madalmaad:
Hollandi Vabariik: |
1795–1814 |
| Forêts | Luxembourg | Luksemburg Belgia Saksamaa |
Austria Madalmaad:
|
1795–1814 | |
| Jemmapes | Mons | Belgia | Austria Madalmaad:
Saksa-Rooma riik: |
1795–1814 | |
| Lys | Bruges | Austria Madalmaad: | 1795–1814 | ||
| Meuse-Inférieure | Maëstricht | Maastricht | Belgia Holland |
Austria Madalmaad: | 1795–1814 |
| Deux-Nèthes | Anvers | Antwerpen | Belgia | Austria Madalmaad:
|
1795–1814 |
| Ourthe | Liège | Belgia Saksamaa |
Austria Madalmaad: | 1795–1814 | |
| Sambre-et-Meuse | Namur | Belgia | Austria Madalmaad:
|
1795–1814 | |
| Mont-Tonnerre | Mayence | Mainz | Saksamaa | Saksa-Rooma riik: | 1801–1814 |
| Rhin-et-Moselle | Coblence | Koblenz | Saksa-Rooma riik: | 1801–1814 | |
| Roer | Aix-la-Chapelle | Aachen | Saksamaa Holland |
Saksa-Rooma riik: | 1801–1814 |
| Sarre | Trèves | Trier | Belgia Saksamaa |
Saksa-Rooma riik: | 1801–1814 |
| Doire | Ivrée | Ivrea | Itaalia | Sardiinia kuningriik | 1802–1814 |
| Marengo | Alexandrie | Alessandria | 1802–1814 | ||
| Pô | Torino | 1802–1814 | |||
| Sésia | Verceil | Vercelli | 1802–1814 | ||
| Stura | Coni | Cuneo | 1802–1814 | ||
| Tanaro[b 6] | Asti | 1802–1805 | |||
| Apennins | Chiavari | Genova vabariik[b 7] | 1805–1814 | ||
| Gênes | Gênes | Genova | 1805–1814 | ||
| Montenotte | Savone | Savona | 1805–1814 | ||
| Arno departemang)Arno | Firenze | Toscana suurhertsogkond[b 8] | 1808–1814 | ||
| Méditerranée | Livourne | Livorno | 1808–1814 | ||
| Ombrone | Sienne | Siena | 1808–1814 | ||
| Taro | Parme | Parma | Saksa-Rooma riik: | 1808–1814 | |
| Rooma[b 9] | Rome | Kirikuriik | 1809–1814 | ||
| Trasimène | Spolète | Spoleto | 1809–1814 | ||
| Bouches-du-Rhin | Bois-le-Duc | 's-Hertogenbosch | Holland | Hollandi Vabariik:[b 10]
|
1810–1814 |
| Bouches-de-l'Escaut | Middelbourg | Middelburg | Hollandi Vabariik:[b 10] | 1810–1814 | |
| Simplon | Sion | Šveits | République des Sept Dizains[b 11] | 1810–1814 | |
| Bouches-de-la-Meuse | La Haye | Haag | Holland | Hollandi Vabariik:[b 10] | 1811–1814 |
| Bouches-de-l'Yssel | Zwolle | Hollandi Vabariik:[b 10] | 1811–1814 | ||
| Ems-Occidental | Groningue | Groningen | Holland Saksamaa |
Hollandi Vabariik:[b 10] | 1811–1814 |
| Ems-Oriental | Aurich | Saksamaa | Saksa-Rooma riik: | 1811–1814 | |
| Frise | Leuwarden | Leeuwarden | Holland | Hollandi Vabariik:[b 10] | 1811–1814 |
| Yssel-Supérieur | Arnhem | Hollandi Vabariik:[b 10] | 1811–1814 | ||
| Zuyderzée | Amsterdam | Hollandi Vabariik:[b 10] | 1811–1814 | ||
| Bouches-de-l'Elbe | Hamburg | Hamburg | Saksamaa | Saksa-Rooma riik: | 1811–1814 |
| Bouches-du-Weser | Brême | Bremen | Saksa-Rooma riik: | 1811–1814 | |
| Ems-Supérieur | Osnabrück | Saksa-Rooma riik: | 1811–1814 | ||
| Lippe[b 12] | Munster | Münster | Saksa-Rooma riik: | 1811–1814 | |
| Bouches-de-l'Èbre | Lérida | Lleida | Hispaania | Hispaania kuningriik: | 1812–1813 |
| Montserrat | Barcelone | Barcelona | 1812–1813 | ||
| Sègre | Puigcerda | Puigcerdà | 1812–1813 | ||
| Ter | Gérone | Girona | 1812–1813 | ||
| Bouches-de-l'Èbre-Montserrat | Barcelone | Barcelona | Eelnevalt Bouches-de-l'Èbre'i ja Montserrat' departemangud | 1813–1814 | |
| Sègre-Ter | Gérone | Girona | Eelnevalt of Sègre'i ja Ter'i departemangud | 1813–1814 | |
| |||||