Digitaalraamatukogu

Digitaalraamatukogu ehk digitaalne raamatukogu ehk e-raamatukogu on lihtsaima definitsiooni kohaselt raamatukogu, mis koosneb arvutivõrgu vahendusel otsitavatest ja kasutatavatest elektrondokumentidest.

Raamatukogusid saab jagada automatiseerituse astme ja elektrooniliste materjalide kättesaadavuse järgi järgmiselt: traditsioonilised, automatiseeritud, hübriid- ja digitaalraamatukogud.

Digitaalses keskkonnas tegutsevat raamatukogu nimetatakse teaduskirjanduses erinevalt: virtuaalraamatukogu, elektrooniline raamatukogu, e-raamatukogu, digitaalne raamatukogu, digitaalraamatukogu, hübriidraamatukogu. Raamatukogunduse ja infoteaduste professori Peter Brophy kinnitusel on digitaalraamatukogu termin kõige avaram.

Olemus

Stenvall kirjeldab digitaalraamatukogu koguna, kus teavikuid (materiaalne objekt, millele on talletatud informatsioon, nt trükis, heliplaat, foto) vahendatakse, luuakse ja kasutatakse digitaalses keskkonnas.

Digitaalraamatukogu uurija-teoreetiku Christine Borgmani määratluse kohaselt koosneb digitaalraamatukogu informatsiooni loomist, säilitamist, otsimist ja kasutamist võimaldavatest elektrooniliste ressursside kogudest, raamatukoguteenustest ning nendega seotud tehnilistest lahendustest. Arvutivõrgu kaudu kättesaadavad infootsisüsteemid manipuleerivad erineval kujul digitaalsete andmetega (tekst, heli, staatilised või dünaamilised kujutised). Digitaalraamatukogud sisaldavad andmeid andmete kohta ehk metaandmeid. Sellised andmed kirjeldavad andmete erinevaid aspekte (esitus, autor, omanik, reprodutseerimisõigused) ning sisaldavad viiteid või seoseid digitaalraamatukogus ja sellest infosüsteemist väljaspool olevate teiste andmete või metaandmete kohta.

Ameerika Ühendriikide Digitaalraamatukogu Föderatsioon määratleb digitaalraamatukogu järgmiselt: digitaalraamatukogu on organisatsioon, mis tagab ressursid ja spetsiaalse meeskonna, valib ja struktureerib digitaaldokumente, pakub intellektuaalset juurdepääsu kogudele ning säilitab digitaaldokumentide kogude integreerituse ja säilivuse aegade jooksul.

Digitaalsed inforessursid

Digitaalsed ehk digitaalselt loodud/valminud inforessursid on elektroonilised teadusajakirjad, teatmeteosed ja teised võrguteavikud, bibliograafilised andmebaasid jne. Sünonüümidena kasutatakse nende inforessursside kirjeldamiseks oskussõnu võrguväljaanded, võrguteavikud, võrgumaterjalid, online-väljaanded jne. Nende kasutamise eelis seisneb nende levitamise, leidmise, kopeerimise ja muutmise lihtsuses. Materjalid on alati kättesaadavad (ei ole välja laenutatud) ja kõigile autoriseeritud kasutajatele on olenemata geograafilisest asukohast tagatud juurdepääs infole, kuigi esineb probleeme nende ebapüsivuse ehk ebakindla võrgust kättesaadavuse tõttu, samuti on näiteks arhiveerimisega seotud kulutused suured. Samas on raamatukogudel võimalus teavikute laenutamiseks, köitmiseks, kataloogimiseks, säilitamiseks vaja minevaid kulutusi vähendada, säästa aega, raha, ruumi ja tööjõudu.

Digitaalseid inforessursse saab omaduste järgi jagada rühmadeks, näiteks inforessursside allika ja levitamise viisi järgi:

• isiklikud materjalid – e-kirjad, märkmed, käsikirjad, eeltrükised, andmebaasid jne
• kollektiivsed materjalid – aruanded, personaliandmed, tegevuskavad jne
• kirjastajad – raamatud, perioodika, filmid, helisalvestised jne

raamatukogud, muuseumid, mäluasutused, haridusasutused inforessursside dünaamilisuse järgi:

• parandatud ja uuendatud inforessursside tulemusena tekivad inforessursi versioonid, uusväljaanded jne
• kumuleeritud või interaktsiooni käigus muutunud inforessursid
• vaate järgi varieeruvad inforessursid

sisemiste linkide osas muutuvad inforessursid inforessursside kasutamise järgi:

• võrgust eemaldatakse digitaalsed inforessursid, mida pikema aja jooksul ei ole kasutatud

Küsimus on selles, kas neid on vaja arhiveerida, sest tulevikus võidakse soovida neid kasutada.

Digitaalraamatukogu teenused

• digitaalsed ehk elektroonilised ressursid
• elektronkataloogid
• raamatukogude kodulehed
• teemaportaalid ehk -väravad
• teavikute elektrooniline tellimine
• laenutustähtaegade pikendamine
• raamatukogudevaheline laenutus (RVL)
• infokasutajate esitatud soovidest ja huvidest lähtuvad isikustatud teenused
• erialateadmistega konsultantide abi ja nõuannete kasutamine infootsingu korral elektroonilistes inforessurssides
• elektrooniliste teavikute (e-ajakirjad jm võrguteavikud) tasuta kasutamine, tasulise kasutusõiguse hangivad raamatukogud konsortsiumidesse koondununa kirjastajatelt, infotootjatelt, vahendajatelt litsentsilepingute alusel

Rahvuslikud digitaalraamatukogud

Infoühiskonna ülesehitamises ja arengus on rahvusliku digitaalraamatukogu väljaarendamine tähtis. Põhjamaades ning teistes arenenud riikides on digitaalraamatukogu rolli tähtsustatud riikide valitsuste tasandil. Rahvuslikke elektroonilisi raamatukogusid hakati Euroopas välja arendama 1990. aastate lõpus. 1996. aastal alustas Islandi Rahvus- ja Ülikooliraamatukogu juures tegutsev elektrooniline raamatukogu. 1997. aastal loodi Soome elektrooniline raamatukogu FinELib (Finnish Electronic Library) ja Norra rahvuslik digitaalraamatukogu BIBSYS Digital Library. Järgmisel, 1998. aastal alustasid tegevust Taani elektrooniline raamatukogu DEF (Denmark’s Electronic Research Library) ja Rootsi Kuningliku Raamatukogu juures asuv digitaalraamatukogude arengut koordineeriv arendusosakond BIBSAM. 1999. aastal alustas tegevust Rootsi elektrooniline teadusraamatukogu SVEBIB (Swedish Electronic Research Library).

Baltimaade digitaalraamatukogude arendustegevus on seotud riikide raamatukogude konsortsiumite loomise ja tegevusega 1990. aastate keskel. 1993. aastal loodi Leedu raamatukogude konsortsium LMBS (Lithuanian Research Library Consortium), 1996. aastal Eesti raamatukogude konsortsium ELNET (Consortium of Estonian Libraries Network) ja 1997. aastal Läti raamatukogude konsortsium LINC (Library Information Network Consortium). 1999. aastal võttis ELNET Konsortsium vastu arengukava "Digitaalne raamatukogu: Eesti raamatukogude lülitamine Eesti infoühiskonda", mille eesmärk oli luua universaalne elektrooniline infokeskkond. Arengukava täitmine ja digiteerimisprojektide algatamine venis riigi finantstoe puudumise tõttu.

Tallinna Keskraamatukogu e-raamatukogu ELLU

Tallinna Keskraamatukogu e-raamatukogu ELLU vahendusel oli eesti autorite looming ning eesti- ja venekeelne kirjandus laiemale lugejaskonnale lihtsalt kättesaadav. 12 aastat tegutsenud ELLU suleti 1. juulil 2024.

Vaata ka

• Virtuaalraamatukogu

Kirjandus

• Andresoo, J. 2005. Võrguväljaanded ja digitaalraamatukogu rahvusraamatukogu kontekstis. – Kog: Informatsioon. Kommunikatsioon. Ühiskond = Information. Communication. Society : [artiklikogumik]. Tallinn: Tallinna Ülikool, lk 46–63.
• Metsar, S. 2004. Raamatukogu digitaalses infokeskkonnas. – Kog: Interdistsiplinaarsus sotsiaal- ja kasvatusteadustes : sotsiaal- ja kasvatusteaduste doktorantide II teaduskonverents : 25.-26. aprillil 2003 TPÜ-s : artiklite kogumik. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli Kirjastus, lk 69–86.
• Raamatukogusõnastik. 2011.

Välislingid

• Finnish Electronic Library
• Denmark’s Electronic Research Library
• Lithuanian Research Library Consortium
• Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium
• Digital library
• E-raamatukogu ELLU