Mine sisu juurde

Emakas

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib inimese ja loomade elundist; isasloomade elundi kohta vaata artiklit Isasemakas; taimede elundi kohta vaata artiklit Emakas (botaanika)

Emakas ehk uterus (ladina uterus) on enamiku emaste imetajate (sealhulgas naise) ja mõningate teiste selgroogsete paaritu suguelund, milles loode tiinuse (raseduse) korral areneb.

Emakas allub organismi hormonaalsele talitlusele, teda mõjutavad munasarja, neerumanuse (inimestel neerupealis), raseduse ajal ka platsenta hormoonid.

Emaka areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Emastel madudel paikneb paaritu emakas munajuhade lähedal. Munajuhade kaudu liiguvad viljastatud munad enne väljutamist emakasse.

Emasloomadel

[muuda | muuda lähteteksti]

Emasloomadel koosneb emakas emakasarvedest, emakakehast ja emakakaelast. Emakasarvi on kaks vasak ja parem emakasarv (cornu uteri: sinistrum et dextrum)- nende ning emakakaela vahel paikneb emakakeha.[1]

Verevarustuse tagavad sisemisest häbemearterist lähtuv emakaarter. Emakaarteriga anostomoseeruvad munasarjaarter ja tupearteri emakaharu.

Lümfivoolu tagavad mediaalsed niudelümfisõlmed ning aordi-nimmelümfisõlmed.

Emaka närvivarustuse hulka loetakse loomadel vaagna-, emaka-tupe ja munasarjapõimiku närvikiud.[1]

Naistel asub suurim silelihas emakas väikevaagnaõõnes kusepõie ja pärasoole vahel. Emaka ülemine osa on emakapõhi (fundus uteri), keskmine emakakeha (corpus uteri) ja alumine osa emakakael (cervix uteri).[2]

Munajuhad suubuvad emaka ülemistesse nurkadesse.

Emaka suurus ja tema seina morfoloogia sõltuvad naise vanusest ja ka funktsionaasest faasist.

Harilikult loetakse emaka kaaluks 50 grammi, raseduse lõppfaasis aga kuni 1 kilogramm.[3]

Histoloogiline ehitus

[muuda | muuda lähteteksti]

Emakasein koosneb kolmest kestast:

  1. 1,0 1,1 Enn Ernits, Esta Nahkur,"Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 255–256, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
  2. Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 134, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
  3. W.Nienstedt, O.Hänninen, A.Arstila, S.-E.Björkqvist, "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Medicina, lk 456, 2011, ISBN 9985-829-36-0
  4. Hussar, P.; Hussar, Ü.; Kärner, J.; Suuroja, T (2005). Histoloogia. Tartu: OÜ Halo Kirjastus. Lk 300.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
pFad - Phonifier reborn

Pfad - The Proxy pFad of © 2024 Garber Painting. All rights reserved.

Note: This service is not intended for secure transactions such as banking, social media, email, or purchasing. Use at your own risk. We assume no liability whatsoever for broken pages.


Alternative Proxies:

Alternative Proxy

pFad Proxy

pFad v3 Proxy

pFad v4 Proxy