Erebos

See artikkel räägib vanakreeka jumalast ja allmaailma osast; Austria death metal-bändi kohta vaata artiklit Erebos (ansambel)

---

Erebos (ladinapäraselt Erebus) on vanakreeka mütoloogias pimeduse jumal. Ta tekkis Chaosest, nagu ka Gaia ja Nyx. Ta sigitas iseseisvalt Aitheri ning Nyxiga Hemera, Morose, Charoni, Erose ja keerid.

Erebose päritolu ja järglased Hesiodose järgi

Hesiodose "Teogoonia" (116–121) järgi oli alguses pimedus, mis tekkis Chaosest (haigutavast õõnsast ruumist). Nende ühtest tekkisid öö (Nyx), päev (Hemera), õhk (Aither) ja Erebos, maa sügavuse pimeduse kehastus. Robert von Ranke-Gravesi järgi tekkisid seejärel Nyxi ja Erebose ühtest uni (Hypnos) ning maailma pahed: häving (Moros), vanadus, surm (Thanatos), tüli (Eris), vihkamine, viletsus ja loobumine, samuti Nemesis, moirad ja hesperiidid, kelles ilmnevad siin kuujumalanna ohtlikud aspektid, kuid ka rõõm, sõprus ja kaastunne. Nyxi ja Erebose poeg on ka Charon. Nyxi ja Erebose tütreks peetakse ka Styxi, kes aga on teise versiooni järgi Okeanine nime all Okeanos ja Tethyse vanim tütar.

Erebos kui Hades

Sageli hüüti Ereboseks ka allmaailma jumalat Hadest.

Erebos kui allmaailma osa

Mõnes hilisemas legendis oli Erebos allmaailma (Hadese) eriti pime osa, kuhu surnud satuvad vahetult pärast surma. Charon viib nad sealt üle Acheroni jõe allapoole Tartarosse, mis on päris manala. Erebos ümbritseb Tartarost.

Mõnikord samastati Erebost Tartarosega.

Mõnikord samastati Erebost Hadesega ning jaotati kaheks osaks: Tartaroseks ja Elysioni väljadeks.

Hesiodose "Teogoonias" mainitakse Erebost ka kui kohta, kuhu Zeusi poolt suitseva välguga tabatud Menoitios kukkus (514–516).

Nime päritolu

Nime päritolu kohta on kaks teooriat. Ühe järgi tuleneb see indoeuroopa algkeele sõnast *h₁reg^wos ning vastab vanapõhja sõnale rökkr 'pimedus'. Teise teooria järgi pärineb see nimi semiidi sõnast, mis tähendab päikeseloojangut või õhtut (heebrea erebh, akadi erebu). Viimasega on seostatud ka nime Europe.

Vaata ka

• Erebus
• Erebus (täpsustus)