Foneetika

Foneetika ehk häälikuõpetus on keeleteaduse osa, mille huviobjektiks on inimkõne kui heli, uuritavateks nähtusteks prosoodia ja segmentaalfoneemid ehk häälikud.

Foneetika uurimissuunad

• Segmentaalfoneetika uurib häälikute tämbrilisi erinevusi.
• Prosoodia uurib heli kõrgust, tugevust ja kestust.
• Hääldusfoneetika uurib seda, kuidas inimene heli tekitab.
• Tajufoneetika on psühholoogiateaduse osa, mis uurib, kuidas inimesed häälikutevahelisi erinevusi tajuvad, ning otsib allofoone.

Foneetikale lähedane teadus on fonoloogia. Neid eristab aspekt, millest kõnet uuritakse: foneetika uurib kõnet füüsikaliste meetoditega, fonoloogia aga otsib häälikusüsteemile sarnasusi keelesüsteemist.

Foneetika uurimistulemusi rakendatakse tänapäeval kõnesüntesaatorite ja kõnetuvastuse loomisel.

Foneetika Eestis

Eksperimentaalse foneetika rajajaid Eestis oli Georg Liiv. Eestis tegelevad foneetikaga Tartu Ülikool, TTÜ Küberneetika Instituut ja Eesti Keele Instituut. Ühiselt on välja töötatud eesti keele kõnesüntesaator.

Vaata ka

• Foneemika ehk fonoloogia

Välislingid

• Eesti keele kõnesüntesaator.
• The International Phonetic Alphabet, 2005
• The International Phonetic Alphabet, koos helifailidega
• IPA, The International Phonetic Association