Güssing

Güssing
	Pindala: 49,3 km²
	Elanikke: 3610 (1.01.2023)
	Koordinaadid: 47° 4′ N, 16° 19′ E
	Asend Güssingi ringkonnas

Güssing [ˈɡʏsɪŋ] (ungari Németújvár, Német-Újvár, horvaadi Novi Grad) on linn (Stadtgemeinde) Austrias Burgenlandi liidumaal. See on Güssingi ringkonna halduskeskus. Linn oli sajandeid Ungari kuningriigi lääneservas tähtsal kohal. Linn on praegu kõige kuulsam Güssingi linnuse poolest, mis on Burgenlandi vanim ja silmapaistev piirkondlik maamärk, mis on ehitatud kustunud vulkaanile.

Linn asub Burgenlandi lõunaosas Ungari piiri lähedal Stremi jõe orus 229 meetri kõrgusel merepinnast. Veidi alla poole pindalast on põllumajandusmaa, samas kui ligi 40% on metsaga kaetud. Linna naabruses asuvad põhjas Tobaj, idas Strem, kagus Heiligenbrunn, lõunas Kleinmürbisch ja Großmürbisch, edelas Neustift bei Güssing ning loodes Gerersdorf-Sulz. Güssingi kalatiigid on linnas asuv Ramsari ala, mis on tuntud oma linnupopulatsioonide poolest, kus on väikehüüp, hallhaigur ja tuttpütt.

Ajalugu

Güssingi juured pärinevad 1157. aastast, kui lähedalasuva väikese asula kõrvale ehitati linnus. 1355. aastaks andis Ludwig IV Güssingile eriõigused. Keskajal oli religioonil, kunstil ja käsitööl suur tähtsus. Piirilinnana kindlustati Güssingit, et tõrjuda rünnakuid praeguse Ungari alalt. Hoolimata sissetungiohust läks Güssing õitsele ning linnaelanike hulka kuulusid sel ajal Artois' botaanik Carolus Clusius ja tüpograaf Joannes Manlius. Linnas on austusavaldus Clusiusele ja ka temanimeline tänav Clusiusweg.

16. sajandil oli Güssing vaba riigilinn kus kehtisid kõik munitsipaalseadused. 1619. aastal ümbritseti linn ringmüüriga, teatud tüüpi linnamüüriga. Linn koosnes tollal neljast kvartalist – Vorstadt, untere Stadt Draškovićide häärberi juures, innere Stadt kloostrist raekojani ja Hochstadt.

Güssingi (ungari Kőszeg, slovaki Kysak) isandad olid aadliperekond Austria ja Ungari kuningriigi piirialal. Pange tähele, et Kőszeg (saksa Güns) on lähedalasuva Ungari linna nimi, kuhu see perekond 1274. aastal oma elukoha Güssingist kolis. 1522. aastal sai sellest Ungari ühe silmapaistvaima magnaadiperekonna, Batthyány perekonna residents. Batthyány perekond omab endiselt esivanemate valdust, Güssingi linnust. 1540. aastal sai Franz Batthyány Ungari, Horvaatia ja Böömimaa valitsevalt kuningalt Ferdinand I magnaaditiitli, mis võimaldas tal avada maagikaevandused, samas kui 1549. aastal andis keiser talle õiguse linnas turge pidada. Turg toimub linnas endiselt iga kuu esimesel esmaspäeval.

Piirkond, nagu ka ülejäänud praegune Burgenland, kuulus Ungarile 1921. aastani. 1898. aastast pidi linn Budapesti valitsuse madjariseerimispoliitika tõttu kasutama ungari kohanime Németújvár. Pärast Esimese maailmasõja lõppu loovutati linn Saksa Lääne-Ungari (Deutsch Westungarn) osana pärast raskeid läbirääkimisi 1919. aastal Saint-Germaini ja Trianoni rahulepingutega Austriale. Piirkond on 1921. aastast vastloodud Burgenlandi liidumaa osa. 1973. aastal kuulutati piirkond ametlikult linnaks.

20. sajandil oli Güssingil majandusraskusi Ungari piiri ja koos sellega külma sõja ajal Raudse eesriide läheduse tõttu. Paljud elanikud kolisid mujale või pendeldasid töö leidmiseks pikki vahemaid.

Güssingi linnus
Austusavaldus linna elanikule Carolus Clusiusele
Puidu gaasistaja (äriline kasutus)
Fischer-Tropschi diisli tootmine gaasistatud puidust (piloot)
Biogaasijaam Strem
Biogaasil töötav mootor Biogaasijaam Strem

Majandus

Linn on tuntud ka oma taastuvenergiaprojektide poolest. 1980. aastatel lõid kohalik nõunik Peter Vadasz ja tehniline insener Reinhard Koch linnale energia ülemineku strateegia, kasutades energiaallikana kohalikku puitu. 1992. aastal valiti Vadasz Güssingi linnapeaks ja ta töötas selle energia ülemineku nimel. See üleminek ei olnud mõeldud ainult linna avalikele hoonetele, vaid ka kogu ringkonnale. Selle eesmärgi saavutamiseks soojustati ühiskondlikud hooned ja rajati biomassi soojusjaamu. Hiljuti ehitati anaeroobse kääritamise tehas. Kohalikud võimud on väitnud, et see on viinud ringkonna täieliku energia isevarustuseni, kuid teised vaidlustavad selle, et kaupade ja kütuse transport põhineb endiselt fossiilkütustel. Güssingi energia sõltub suuresti puidust, mis on tekitanud muret energiajulgeoleku pärast.

Kultuur

Ringkonna peamine vaatamisväärsus on Güssingi linnus. Vulkaanikoonusele ehitatud linnus on tuntud oma näituse "400 aastat kunsti", gooti stiilis linnusekabeli poolest (uusgooti stiilis puidust nikerdatud kõrgaltar, vana kirstorel ja barokne külgaltar). Linnuses on ka muuseum ja restoran.

1200. aastatest pärineb romaani stiilis kihelkonnakirik, mille kõrval on kalmistu.

Linnas asub frantsisklaste klooster, mis ehitati samal ajal kui linnamüüri bastion ja kloostrikirik, Maarja külastamise kirik. 1863. aastal ehitatud kloostrihoone sisaldab mitmeid renessansiaegseid arhitektuurielemente. Klooster on tuntud ka käärkambris asuva kirikutekstiilide pühamu ja raamatukogu poolest, kus on palju ainulaadseid teoseid protestantismi ajastust. Kloostri all asub Batthyány perekonna krüpt, mis on suuruselt teine omataoline Austrias, K. Molli riigisargaga. Seal on ka pühamu, mis kujutab László Batthyány-Strattmanni õndsakskuulutamist.

Linnas on kahekorruseline lossilaadne arkaad.

Linna idaosas asub Draškovićite perekonna kodu. Tegemist on klassitsistlikus stiilis häärberiga, mille majakabelis on ampiirstiilis mööbel ja gooti stiilis tiibaltar 1450. aastast.

Traditsioonilised üritused

Kultuuriühendus Musical Güssing korraldab igal aastal mitmeid üritusi. Jaanuari lõpus toimub Güssingi südames karneval. Iga aasta septembris etendatakse seal mõnda tuntud muusikalavastust, kus teevad koostööd oma ala profid ja harrastajad. Näiteks näitleja ja laulja Florian Resetarits alustas karjääri just neis muusikalides.

Viimased 500 aastat on Güssing olnud kultuurikeskus, kus teatril on eriline tähtsus. Linnuseetendused on suveprogrammi tippüritus. Näitleja Güssingi linnuseühing korraldab linnuse jalamil laadaplatsil teatrietendusi täiskasvanutele ja lastele.

Sport

Linnas on jalgpalliklubi SV Güssing, mis mängib Landesliga Burgenlandis, Austria jalgpalli neljandas liigas. Linnas asub korvpalliklubi UBC Güssing Knights.

Sõpruslinn

Nijlen, Belgia

Tuntud inimesi

Batthyány-Strattmanni perekond
- Ferenc Batthyány (horvaadi: Franjo Baćan) (1497–1566)
- Ignác Batthyány (1741–1798), Transilvaania piiskop
- Gusztáv Batthyány (1803–1883), võidusõiduhobuste omanik ja kasvataja
- Edmund Batthyány-Strattmann (1826–1914)
- László Batthyány-Strattmann (1870–1931), arst ja roomakatoliku kiriku õndsakskuulutatu
István Beythe (1532–1612), piiskop, botaanik
Julia Dujmovits (* 1987), lumelaudur
Ferenc Faludi (saksa: Franz Faludi) (1704–1779)
Samuel Steinherz, ekslikult "Steinberg" (1857–1942), juudi ajaloolane
Josef Reichl (1860–1924)
Carolus Clusius (1526–1609)
Jenő Nagy (1898–1944)
Otto Kery (1923–2006), lavastaja, toimetaja, näitleja
Peter Vadasz (* 1944), linnapea
Reinhard Koch (* 1959), koos Vadasega energiasõltumatu Güssingi "looja"
Josef Trinkl (1951–2004), poliitik
Heinz Janisch (* 1960), kirjanik
Ägidius Zsifkovics (* 1963), teoloog, Eisenstadti piiskop
Sabine James, tsirkuseartist, harfimängija, esineja, teatrilavastaja (Burgspiele Güssing)
Martin Stranzl (* 1980), jalgpallur
Michael Miksits (* 1981), jalgpallur
Peter Traxler (* 1946), kabarettist
Csákányi László (1921–1992), näitleja

Viited