Gregor Strasser
Gregor Strasser (31. mai 1892 Geisenfeld – 30. juuni 1934 Berliin) oli saksa poliitik.
Gregor Stasser oli pärit Baieri juristi ja riigiametniku Peter Strasseri viielapselisest perekonnast. Gregori noorem vend Otto Strasser oli samuti poliitik.
Ta lõpetas gümnaasiumi 1910. aastal ning õppis seejärel apteekriks. 1914. aastal asus ta Müncheni ülikoolis farmaatsiat õppima, kuid katkestas samal aastal õpingud, kuna läks vabatahtlikuna Esimesse maailmasõtta.[1] 1918. aastal pöördus ta rindelt tagasi ja jätkas poolelijäänud õpinguid ülikoolis.[2] 1919. astus Gregor Strasser koos venna Ottoga Vabakorpusesse ja võttis osa Baieri Nõukogude Vabariigi mahasurumisest. Samal aastal lõpetas ta ülikooli ning hakkas Landshutis apteeki pidama.
1921. aastal astus Gregor Strasser Natsionaalsotsialistlikusse Saksa Töölisparteisse. 1923. aasta novembris võttis ta osa Õllekeldriputšist, vahistati 1924. aasta veebruaris. 1924. aasta aprillis mõistei ta pooleteiseks aastaks vanglasse[3], kuid vabastati juba mõne nädala pärast.
Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei taastamise järel 1925. aasta veebruaris sai temast Alam-Baieri/Oberpfalzi gauleiter. Gregor Strasser oli NSDAP-i sotsialistliku ehk vasakpoolse tiiva liider.
1926. aasta veebruari keskel Bambergis toimunud parteikonverentsil kritiseeris Adolf Hitler teravalt NSDAP-i sotsialistlikku tiiba.[4] Hoolimata sellest sai Strasserist 1926. aasta juunis NSDAP-i propagandajuht. Selles ametis oli ta kuni 1928. aasta alguseni, mil temast sai NSDAP-i riigiorganisatsioonijuht, kes ta oli kuni 1932. aasta detsembrini.
3. detsembril 1932 pakkus uus riigikantsler Kurt von Schleicher Gregor Strasserile asekantsleri ja riigi tööministri kohta. Strasser ei lükanud seda ilmselgelt presidendiga kooskõlastatud pakkumist küll tagasi, vaid võttis otsustamiseks aega, et Hitleriga pakkumist arutada. Enne veel kui ta Hitlerit oma kohtumisest riigikantsleriga informeerida jõudis, sai too sellest teada ning kutsus partei tippfunktsionärid 5. detsembril Kaiserhofi hotellinõupidamisele, kus Hermann Göring ja Joseph Goebbels moodustasid kõigepealt Strasseri vastu ühisrinde ja heitsid talle ette reetmist. Hitler keelas ära igasuguse koostöö valitsusega. 8. detsembril lahkus Strasser kõigist parteilistest ametitest.[5]
Gregor Strasser mõrvati Pikkade nugade öö käigus Adolf Hitleri käsul.
On öeldud, et kui Hitler esindas parteis võimuiha ja Röhm selle vägivallaeelistust, siis Gregor Strasser esindas selle idealismi.[6]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Straßer (Strasser) Gregor Sächsische Biografie
- ↑ Gregor Strasser : Biografie whoswho.de
- ↑ Gregor Strasser 1892-1934 Lebendiges Museum Online
- ↑ Michael Lynch. Hitler. London ; New York, 2013, lk. 69
- ↑ Dieter Wunderlich. Göring ja Goebbels : paralleelelulood. Tallinn, 2006, lk. 89-90
- ↑ Allan Bullock. Hitler : uurimus türanniast. Tallinn, 2005, lk. 109