Intel QuickPath Interconnect
 | Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Intel QuickPath Interconnect on Inteli loodud protsessorite mikroarhitektuur.
Intel Quickpath Interconnector, QuickPath ehk QPI on esisiini järeltulija. Esisiin (FSB – Front Side Bus) on protsessorite andmesiin, mille kaudu kogu informatsioon protsessori ja süsteemi ning muude seadmete vahel vahetub. Quickpath asendab esisiini Xeonis ja Itaniumi protsessorite seeriates ja teatud lauaarvutites. Intel QuickPath on loodud konkurendina AMD HyperTransporti tehnoloogia vastu. HyperTransporti tutvustati juba 2. aprillil 2001, kuid Intel teatas oma uuest tehnoloogiast alles augustis 2007 ning esitles seda poolteist aastat hiljem.[1] QPI jõudis turule kõigepealt Intel Core i7-9xx protsessorite ja X58 kiibistike sees. QPI on arendatud Inteli Massachusetts Microprocessor Design Centeri (MMDC) liikmete poolt.
Arhitektuur
[muuda | muuda lähteteksti]QPI on süsteemi mikroarhitektuur, mis on valmistatud kasutades QuickPath tehnoloogiat. Selle eesmärk on protsessori ühendamine emaplaadiga. Protsessor ühendub emaplaadi külge kontaktide kaudu, mille abil saavad seadmed ja protsessor andmeid vahetada. Intel QuickPath Interconnect koosneb 20 punktist punkti andmesiinist (point-to-point data links), mis on suunatud igasse suunda koos eraldatud paariga. Igal ühendusel on edasi-tagasi signaal, kokku on 42 signaali. Iga signaal moodustab erineva kontaktipaari, nii et terviklikult on olemas 84 kontakti, mille abil protsessor ühildub emaplaadiga. 20 andmesiini on jagatud neljaks. 84 kontaktist on kaheksa kontakti mõeldud vigade avastamiseks ning kaheksa andmevõrgustiku päise jaoks. Ülejäänud 64 biti on mõeldud andmete edastuseks.[2]
Uue tehnoloogia eelised
[muuda | muuda lähteteksti]Uue mikroarhitektuuriga kaasneb integreeritud mälu kontroller, mis asub igas mikroprotsessoris. Selle peamiseks eeliseks on mälu ja protsessori vahelise suhtluskiiruse tõstmine. Lisaks on hea see, et Intel QuickPath Interconnecti tehnoloogia lühendab mitme protsessoriga süsteemides seadmete omavaheliseks suhtluseks vajaminevat aega. See pikendab andmeedastuseks vajaminevat aega ning tagab suurema jõudluse. IQP kasutab kuni 6,4 gigabaiti sekundis (GB/s) ühenduvust ning lubab kanali läbilaskvust 25 GB/s, mis on teiste tänapäeval kasutavate lahendustega võrreldes hinnanguliselt kolm korda parem. Peale selle kasutab Intel QuickPath Interconnect Implict Cyclic Redundacny Checki (CRC) tehnoloogiat, mis parandab andmevahetuskvaliteeti ning vähendab kaduma läinud andmete hulka. Arenenud serverite jaoks, mis vajavad suurt stabiilsust, on osadele protsessoritele lisatud komponente, mille ülesandeks on iseeneslik ühenduste parandamine ja vigade vältimine. IQP on eelkõige loodud Inteli uue generatsiooni mikroprotsessorite jõudluse kasvatamiseks. [3]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]
Intel QuickPath Interconnect eelkäijaks on esisiin. Esisiini nagu ka IQP eesmärgiks on emaplaadi ja protsessori ühendamine. Esisiiniks nimetatakse keskprotsessori andmesiini, mille kaudu liigub kogu info keskprotsessori (CPU) ja süsteemi muude seadmete (muutmälu, PCI laiendkaart, kõvakettad) vahel.[4]. Esisiin on tuntud ka kui ühendus põhjasilla ja protsessori vahel. Esisiini kasutati rohkesti 1990.–2000. aastatel.[5]. Kui arvutil on olemas ka protsessoriväline teise taseme (L2) või kolmanda taseme (L3) puhver, siis nad loovad ühenduse protsessoriga tagasiini abil. Tagasiin on kiirem kui esisiin, sest puhvermälud on kiiremad kui tavaline muutmälu. Tagasiin (backside bus) on keskprotsessori ja tavaliselt teise taseme vahemälu vaheline ühendus. Tavaliselt töötab tagasiin keskprotsessori taktsagedusel. Esisiin töötab tavaliselt aeglasemalt kui keskprotsessor ja on seetõttu aeglasem kui tagasiin.[6]