Karl Haas

See artikkel räägib sõjaväelasest; USA muusikaajakirjaniku kohta vaata Karl Haas (muusikaajakirjanik), kergejõustiklase kohta vaata artikli Karl-Friedrich Haas (jooksja)

---

Karl Friedrich Haas VR I/3 (1. detsember 1891 Tohera küla, Tori vald, Pärnumaa – 29. september 1942 Sverdlovsk, Venemaa) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).

Elukäik

Lõpetas 1909. aastal Pärnu linnakooli. 8. oktoobril 1913 võeti vene sõjaväkke aega teenima ning 1. veebruarist 1914 määrati motoristina teenima lennuväkke – 4. Siberi õhusõiduroodu XXIII korpuse lennuväesalka. 23. märtsil 1914 viidi koos oma salgaga üle 2. õhusõidu roodu koosseisu ning 23. juulil 1914 saadeti rindele. 29. septembril 1915 viidi üle Gattšina 1. lennukooli, lõpetas selle 20. mail 1916 ning kinnitati sõjaväelenduri kutses. 20. juunist 1916 kuni 1. jaanuarini 1918 oli 25. korpuse lennusalga lenduriks, sooritas Esimeses maailmasõjas 41 lahinglendu (lennanud 67 tundi 48 minutit) ning saanud 2 Georgi risti.

Asus 27. novembril 1918 teenistusse Inseneripolgule allunud lennuväe poolroodu. 24. jaanuaril 1919 lähetas lennuroodu ülema kohusetäitja Arnold Under Karl Haasi koos 11 mehega Narva seal saagiks saadud lennukit vastu võtma. 30. jaanuaril 1919 sooritas koos aviomotorist Johannes Kelguga Narvas esimese lennu Eesti lennukil. 15. veebruaril sooritas koos lendurvaatleja Jakob Tilloga esimese Eesti lennuväe lahinglennu Vabadussõjas – luurelend koos vastase pommitamise ning lendlehtede pildumisega. Pärast neid lende võeti lennuk koost lahti ning viidi Tallinna Lasnamäe lennuväljale.

7. juunil lendas Haas lennukil Farman HF-30 koos lendurvaatleja Tilloga uuesti Narva rindele. Kuna rinne oli sel ajal juba liikunud väljapoole Eesti piire – nende lennusalk allus sel perioodil Loodearmeele ning sooritas lende selle huvides. 5. juulil 1919 saabus tagasi Lasnamäe lennuväljale.

28. juulil 1919 lendas Karl Haas koos lendurvaatleja Jaan Schultziga lennukil DFW C.V nr 10 üle Tartu Võru lähistel loodud Vana-Nursi lennuväljale. Sellelt lennuväljalt sooritas Haasile allunud lennurühm nr. 1, hiljem Diviisi lennusalk nr 1 Lõunarinde huvides luurelende kuni Vabadussõja lõpuni. Vabadussõja lõppedes kuulus salka neli lennukit.

Vabadussõja lõppedes kolis Haasile allunud lennusalk algul Tartu lennuväljale, hiljem Lasnamäele. 1. augustil 1920 moodustati Lennurood asukohaga Tallinnas. Rood koosnes maalennu- ja merelennurühmast, maalennu rühma ülemaks määrati Haas. 1. juunil 1921 sai Haas käsu asuda moodustama uuesti avatavat õppejaoskonda. Järgnevaiks aastaiks Haas jäigi õppejaoskonna ülemaks ning samaaegselt lennuväe, 1924. aastast lennuväe rügemendi ülema abiks. Viimase ametikoha tõttu tuli tal korduvalt olla ka lennuväerügemendi ülema kohusetäitjaks. 1. aprillil 1927 moodustati senise õppejaoskonna asemele Lennukool ning selle ülemaks jäi edasi Haas, kes ühtlasi jätkas ka Lennurügemendi ülema abi ametis. 1. juulil 1930 moodustati Õhukaitse ning seni Lennurügemendile allunud lennuüksused iseseisvusid. Haas nimetati Üksiku Lennuväedivisjoni nr 1 ülemaks.

16. detsembril 1934 lähetati Haas Lennubaasi ning määrati selle ülema ajutiseks kohusetäitjaks. 11. jaanuaril 1937 viidi üle Lennubaasi koosseisu ja määrati ülema kohusetäitjaks. 11. veebruaril 1938 kinnitati Lennubaasi ülemaks.

Okupatsioonivõimud vallandasid K. Haasi 23. augustil 1940 Lennubaasi ülema ametikohalt ja saatsid ta puhkusele. 15. septembrist 1940 vabastati K. Haas tegevteenistusest koosseisude vähendamise tõttu.

NKVD arreteeris K. Haasi 14. juunil 1941 toimunud küüditamise käigus, ta mõrvati 29. septembril 1942 Sverdlovskis.

Auastmed

• kapral – 26. oktoobril 1914
• nooremallohvitser – 9. juunil 1915
• vanemallohvitser – 28. septembril 1915
• ohvitseri asetäitja – 27. novembril 1918
• lipnik – 4. mail 1919
• alamleitnant – 23. oktoobril 1919
• leitnant – 12. augustil 1920
• kapten – 22. veebruaril 1924
• major – 26. novembril 1924
• kolonelleitnant – 18. veebruaril 1931
• kolonel – 18. veebruar 1938

Tunnustus

• 1917 Georgi rist, IV järk
• 1917 Georgi rist, III järk
• 1920 Vabadusristi I liigi 3. järk
• 1929 Läti Kolme Tähe ordeni ohvitseri rist (IV klass)
• 1935 Kotkaristi III klassi teenetemärk
• 1938 Saksa Kotka ordeni I astme teeneterist (saksa keeles – Das Verdienstkreuz des Ordens vom Deutschen Adler, 1. Stufe)

Viited

• Ohvitseride andmekogu

Kirjandus

• Toivo Kitvel, Toomas Türk, Arvo Lennart Vercamer (koostajad). Põhjakotkad. Eesti lendurid ja lendurvaatlejad tsaariajast kuni 1940. aastani. Tallinn, 2011.